Funktsionaalne morfoloogia KT 1

Rakumembraani 3 funktsiooni

Rakumembraan on struktuur, mis eraldab rakusisese keskkonna väliskeskkonnast, kaitseb rakku ja reguleerib ainete vahetust. Informatsioon retseptoritega käib samuti läbi rakumembraani.

See koosneb fosfolipiidide kaksikkihist, valkudest, kolesteroolist ja süsivesikutest.

Rakutuuma 3 funktsiooni

Rakutuum (tuntud ka kui tuum) on eukarüootse raku organell

Funktsioonid:
Päriliku informatsiooni säilitamine
Raku elutegevuse juhtimine
Tuumakeses toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine (formeeritakse ribosoomide subühikud).

Endoplasmaatilise retiikulumi ehitus ja funktsioon

ER on rakus oluline organell, mis osaleb valkude ja lipiidide sünteesis, töötlemises ja transportimises.

Endoplasmaatiline retiikulum moodustub torukestest (kanalid), tsisternidest (kanalite laiendid) ja membraanist.
Mööda kanaleid toimub ainete liikumine- mida rohkem kanaleid seda aktiivsem rakk.

Eristatakse kahte vormi:
Karedapinnaline ER- Seal paiknevad ribosoomid. Seal toimub valgusüntees ja ainete (valkude) transport.
Siledapinnaline ER - Ribosoome seal ei ole. Seal toimub sahhariidide (glükogeen, tselluloos), lipiidide (vaigud, eeterlikud õlid) ja teatud rakkudes ka hormoonide (steroidid) süntees ning nende transport.

Golgi kompleksi ehitus ja funktsioonid

Golgi kompleks on membraanidest moodustunud lamedate(плоские) tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid(пузыри)

Golgi kompleksis toimub sünteesitud valkude lõplik töötlemine, nende pakkimine ja transportimine piirkondadesse, kus neid on tarvis

Ribosoomi ehitus, lokalisatsioon ja funktsioonid

Ribosoomid on rakus olulised organellid, mis tõlgivad geneetilist koodi mRNA-st valkudeks.

Ribosoom koosneb kahest subühikust (väike ja suur subühik). Mõlemad subühikud koosnevad rRNA-st ja valgust. Subühikud seob üheks ribosoomiks mRNA.
Ribosoome leidub: karedas endoplasmaatilises retiikulumis, tsütoplasmas, mitokondrites, plasmiidides.
Seotud ribosoomid- karedas ER-is paiknevad ribosoomid
Vabad ribosoomid- tsütoplasmas, mitokondrites ja plasmiidides paiknevad ribosoomid.

Ribosoomides toimub valgusüntees

Mitokonder- ehitus, lokalisatsioon, funktsioon

Mitokonder on eukarüootsetes rakkudes leiduv organell, mis täidab keskset rolli raku energiavahetuses.

Koosneb: kahest membraanist (välismembraan, sisemembraan), maatriks, kristad, ribosoomid, mDNA.
Mitokondrid on plastilised organellid- nende kuju võib kergesti muutuda.
Funktsioonid: Mitokondrites toimub energia muundamine raku elutegevuseks sobivasse vormi, ATP tootmine, rakuhingamine.

Lüsosoomid- ehitus, lokalisatsioon, funktsioon

Lüsosoomid on ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed(пузырёк) . Sisaldavad ensüüme. Eristatakse primaarseid lüsosoome (mitteaktiivsete ensüümidega), sekundaarseid lüsosoome (sisaldavad aktiivseid ensüüme ja lagundatavaid aineid)

Ühes rakus võib leiduda sadu, isegi tuhandeid lüsosoome, neid moodustatakse golgi kompleksis. Väga palju on neid maksa ja neeru rakkudes.

Funktsioon: rakusisene seedimine- lagundavad rakku sattunud mittevajalikke aineid ja ka vananenud organelle, membraane ja molekule

Translatsioon- mis, kus?

Translatsioon on protsess, mille käigus ribosoomid loevad mRNA koodi ja sünteesivad selle põhjal vastava valgu.
Toimub ER-is ja ribosoomides
Etapid:
mRNA ühineb ribosoomiga
mRNA ja tRNA molekulide aminohapete vahel tekivad peptiidsidemed
vabaneb valk

Transkriptsioon- mis, kus?

Transkriptsioon on protsess, mille käigus raku tuumas sünteesitakse mRNA molekul, mis on DNA geeni „töökoopia“. See töökoopia kannab vajalikku infot valgu sünteesiks.

Toimub raku tuumas ja mitokondrites

Etapid:

RNA polümeraas seondub DNA ahelaga

Ensüüm keerab DNA heeliksi lahti

RNA polümeraas sünteesib ühe DNA molekuli lõiguga komplementaarse RNA molekuli

mRNA, tRNA ja rRNA süntees lõppeb, kui ensüüm jõuab terminaatorini

DNA omandab uuesti biheeliksi kuju - ensüüm seob tagasi kokku.

RNA liigub raku tuumast tsütoplasmasse

Replikatsioon- mis, kus?

DNA kahekordistumine- ühest DNA molekulist sünteesitakse kaks sarnase nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
Toimub raku tuumas ja mitokondris.
Raku jagunemise eel.
Etapid:
helikaas eraldab ahelad
DNA polümeraas seondub ahelaga ning selle abil sünteesitakse uued komplementaarsed ahelad
Replikatsiooni lõpuks on kaks samasugust DNA ahelat

Millest sõltub eukarüootse raku kuju ja suurus?

Kuju sõltub:
geneetilisest määratlusest
funktsioonist
keskkonnast
Suurus sõltub:
vanusest
geneetilisest määratlusest
varuainete hulgast
mitoosi faasist

Kus toimub rakus tsitraaditsükkel?

mitokondri maatriksis

Kus toimub rakus glükolüüsi esimene aste?

tsütoplasmas

Millised raku organellid on membraanse ehitusega?

raku tuum
golgi kompleks
ER
mitokondrid
lüsosoomid

Viiruste ja bakterite erinevused

Viirused:
Eluta
Rakuline ehitus puudub
väga väiksed
ei kasva, ega arene
Paljunemiseks peab sisenema rakku
Bakterid:
Elus
Rakuline ehitus
suhteliselt suur, suuremad
kasvab, areneb
paljuneb iseseisvalt, jagunemise teel

Rakumembraani läbimisviisid

Kanalid
Kandjad e transportvalgud
Pumbad

Mitoos

eukarüootsete rakkude jagunemine, mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku

Meioos

eukarüootsete rakkude jagunemine, mille tulemusel moodustuvad neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku

Erinevused mitoosi ja meioosi vahel

mitoos:
Rakkude paljunemise ja kasvu protsess
Toimub kõigis keharakkudes
rakk jaguneb 1 korra
tekib 2 tütarrakku
esineb kasvamisel ja mittesugulisel paljunemisel
meioos:
Sugurakkude (munarakkude ja spermatosoidide) moodustamise protses
Toimub ainult sugurakkudes
rakk jaguneb 2 korda
tekib 4 tütarrakku
esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel

Kolm erinevust taimse ja loomse raku vahel

Taimne rakk:
kloroplastid
vakuoolid
raku kest
Loomne rakk:
lüsosoomid
tsentrioolid

Nekroos

kahjustavate tegurite toimel tekkinud rakkude surm organismis

Apoptoos

organismile vajalik üksikute rakkude programmeeritud surm normaalses organismis.

Erinevused apoptoosi ja nekroosi vahel

Nekroos:
põhjus tuleneb rakust väljas- initsieeritud raku väliselt
mõjutab paljusid kõrval olevaid rakke
põletikuline
raku turse
Passiivne protsess
Apoptoos:
põhjus tuleneb raku seest- initsieeritud raku siseselt
mõjutab ühte rakku
põletikuvaba
raku kahanemine
aktiivne protsess (vajab energiat e ATP-d)

Kes on mees pildil?

Atko-Meeme Viru --> eesti sporditeadlane

Rakulised vs mitterakulised

Rakulised

bakterid, vetikad, algloomad, seened

elu tunnused olemas, paljuneb iseseisvalt

Mitterakulised

nt viirused

ei kasva ega arene, paljunemiseks peab sisenema rakku ja kontrollima DNA/RNA-d

tuumata

Joonista rakumembraan ja märgi juurde selle koostisosad

koostises: lipiidid, valgud, kolesterool, süsivesikud(glükoproteiinid), fosfolipiidid

Nimeta 3 dünaamilist rakuorganelli

tuumake
ribosoomid
lüsosoomid

Joonista oma lemmik organell

Mitokonder

Tuumamebraani ja rakumembraani e välismembraani sarnasused ja erinevused

Rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist ja sellega seondunud valkudest.
Tuumamembraan koosneb sisemisest ja välimisest membraanist ja nende vahel on tuumalähedane ruum.
Tuumamembraan, erinevalt rakumembraanist, esineb ainult eukarüootsetes rakkudes.
Tuumamembraan ümbritseb nukleoplasmat, rakumembraan ümbritseb tsütoplasmat

Mis on tsütoskelett?

Rakustruktuur, mis võimaldab säilitada raku kuju ja sisemist struktuuri, lisaks osaleb raku jagunemisel ja liikumisel.
Peamised komponendid on mikrotorukesed

Kolm asja mis limiteerivad raku suurenemist?

1. Pinna ning mahu suhe
2. Tuuma teenindava ruumala suhe.
3. Raku membraani tugevus.

hüpertroofia, hüperplaasia, atroofia

hüperplaasia - rakkude hulk suureneb
hüpertroofia - rakkude suurus suureneb
atroofia - väheneb rakkude hulk ja maht

Genotüüp

organismis olevate geenide kogum

Fenotüüp

organismi nähtavate tunnuste kogum

mtDNA

Rõngasmolekul, mis moodustab umbes 1% kogu raku DNAst
Energiatootja
Asub mitokondrites
mtDNA pärandub ema munarakkude mitokondritest

Rakutsükkel

Protsess, mille käigus rakk kasvab, dubleerib oma geneetilise materjali ja jaguneb kaheks tütarrakuks
Oluline organismi kasvu, kudede taastumise ja kahjustuste parandamise jaoks
G1 (Gap1) = Raku kasv (organellid)
S = DNA replikatsioon
G2 = ettevalmistus raku jagunemiseks
Mitoos = tuuma jagunemine