füüsika - arvestus 2

pöördenurk

nurk, mille võrra pöördub kehani viiv raadius

nurkkiirus

näitab, kui suure pöördenurga läbib kehani viiv raadius ajaühikus

joonkiirus

näitab, kui suure kaarepikkuse läbib keha ajaühikus

periood

ühe ringi läbimiseks kuluv aeg

sagedus

näitab, mitu ringi läbib keha ajaühikus

newtoni 1. seadus

keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui teda ei mõjuta teised kehad või teiste kehade mõju tasakaalustub (kompenseerub).

newtoni 2. seadus

keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. F_res=ma ; a=F/m

newtoni 3. seadus

kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete vastassuunaliste jõududega.

keha kaal

jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit

hõõrdejõud

jõud, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist teise keha pinnal.

F_H=µN

tekkepõhjused

1) pinna konaruste haakumine

2) pinna aineosakeste vaheline tõmbejõud

• seisuhõõrdejõud

• liugehõõrdejõud

• veerehõõrdejõud

elastsusjõud

F_E=

inerts

nähtus, mis seisneb selles, et kehad ‘püüavad’ säilitada oma liikumisolekut

inertsus

keha omadus mitte lasta muuta oma kiirust hetkeliselt (mida inertsem on keha, seda kauem tuleb teda mõjutada, et kiirust muuta)

inertsiaalsed TS-d

liiguvad üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal

mitteinertsiaalsed TS-d

liiguvad kiirendusega

gravitatsioon

nähtus, mis seisneb kõikide kehade vastastikkuses tõmbumises

gravitatsioonijõud

füüs. suurus, mis iseloomustab arvuliselt gravitatsioonilise tõmbumise tugevust

gravitatsiooniseadus

kaks keha mõjutavad üksteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdelinw vahekauguse ruuduga.

mistahes taevakehade raskuskiirenduse valem

I kosmiline kiirus

kiirus, millega liikudes jääb keha Maa ümber tiirlema.

radiaan

kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele

360=2pii (rad)

180=pii (rad)