Ökoloogia

Millega tegeleb autökoloogia?

Autükoloogia tegeleb organismide keskonnanõudluste ja keskkonna suhete uurimise ja kirjaldamisega

Kaudsed ökoloogilised tegurid

Avalduvad teiste faktorite toimel. NT. laiuskraad

Abiootilised ökoloogilised tegurid

Päikesevalgus, temperatuur, niiskus

Biootilised ökoloogilised tegurid (Organismide vahelised suhted)

Sümbioos, kisklus

Antropogeensed ökoloogilised tegurid (inimtegevuslikud)

Soode kuivendamine, võõrliikide sisse toomine, heitgaasid

Esmasperioodilised (primaarsed)

Päev, kuu, aasta

Teisperioodilised ökoloogilised tegurid

Need, mis on perioodilised primaarsete tegurite tagajärjel. NT: Õhuniiskus, vee kättesaadavus, hapniku sisaldus vees

Aperioodilised ökoloogilised tegurid

Tuul, tulekahjud, parasiidi rünnakud

Liebigi seadus

Miinimumseadus. Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu ja paljunemist see faktor, mis on miinimumile kõige lähemal

Shelfordi seadus

Limiteeriv on see ökoloogiline faktor, mis on optimumist kõige kaugem.

Gaussikõver

Tolerantsuskõver, Joonis mis illustreerib organismi sõltuvust mingist ökoloogilisest faktorist.

Fundamentaalne nišš

ruumi osa, mida liik suudab endale haarata

Mitcherlichi reegel

Faktorite koosmõjust sõltub saak. Ehk faktorid kompenseerivad üksteist. Kui taimel on palju lämmastiku, talub põuaperioodi paremini

Walteri reegel

Kui kliima liigi levila pirees varieerub, proovib liik kliima erinevusi kompenseerida muude ökoloogiliste tingimuste koosmõjuga. NT: külmema kliimaga alal kasvab taim viljakamal mullal. Nt: Külmemal alal sööb loom rohkem.

Adaptsioon

Organismi füsioloogiliste, anatoomiliste, morfoloogiliste geneetiliselt determineeritud omaduste muutus keskkonnatingimuste muutumise tõttu

Kohanemine

Areng sünnist surmani. Muutused olemasoleva genotüübi raames. NT: Kui inimene ennast karastab, siis muutub tema ökoloogiline amplituud temperatuuri suhtes

Kohastumine

Evolutsiooniline ehk fülogeneetiline adaptsioon. Genotüübi muutumine. NT: liblikate värvuse ja ka genotüübi muutus UK tööstuspiirkondades

Suunav adaptsioon

Järsu keskkonnatingimuste muutuse tõttu toimuv adaptsioon.

Stabiliseeriv adaptsioon

Kui organism kohaneb paremini püsiva keskkonnatingimuste pika ajal jooksul. NT: kiskjate spetsialiseerumine järjest kindlamale toiduallikale.

DISTRUPTIIVNE EHK HÄIRINGUST TINGITUD ADAPTATSIOON

Tekib mingi ökoloogilise faktori suhtes, mis o ajas hakanud rohkem muutuma.

Raunkiaeri elustrateegia

Põhineb sellel, kus ja kuidas paiknevad taime siseorganid ning kuidas paljunemisorganid keerulised tingimused üleelavad.

Fanerfüüdid

Paljunemisorganid, mis paiknevad maapinnast palju kõrgemal, NT: puud.

Kamelfüüdid

Paljunemisorganid, mis paiknevad maapinna kohal, NT: Jõhvika puhmad

Hemikrüptofüüdid

Paljunemisorganid, mis on maapinnaga samal samal tasemel. Paljud rohttaimed

Krüptofüüdid

Paljunemisorganid maa või veel all. Enamik vegetatiivselt paljunevad taimi

Terofüüdid

ebasoodsa aja elavad üle ainult puhkeolekus, seemnena. Üheaastsed taimed

Grimei kolmnurk

Y-telg- Häirimise määr ja sagedus

X-telg- Resurssi kättesaadavus

S-strateegid

Stressitalujad. NT: samblikud

R-strateegid

Rudeeralid. NT: Perioodiliselt üleujutavate alade taimede

C-strateegid

Konkurentsitaimed. NT: kõrvenõges

S-Strateegi eluiga, maapealse osa morfoloogia, õitsemine, talvitumine, varuained.

Eluiga-Pikk kuni väga pikk

Maapealse osa morfoloogia-Tihti väga väikesed, nahkjad ja lihakad.

Õitsemine- Varieeruv

Talvitumine- igihaljad ja võimsate varuainetega juurestikuga

Varuained-Lehtedesse ja juurtesse

C- Strateegi eluiga, maapealse osa morfoloogia, õitsemine, talvitumine, varuained

Eluiga- Keskmine või pikk

Maapealse osa morfoloogia- tihe lehestik

Õitsemine- Enamasti pärast maksimaalse produktiivsuse perioodi

Talvitumine- Pungade ja seemnedeta

Varuained- Vegetatiivsetesse kudedesse ja risoomi

R-strateegi eluiga, maapealse osa morfoloogia, õitsemine, talvitumine, varuained

Eluiga- Lühike

Maapealse osa morfoloogia- Lihtne väheharunev ehitus, hõre

Õitsemine- Võimalikult vara

Talvitumine- seemenliselt

Varuained- Seemnetesse

Endotermid

Püsisoojased. Kehatemperatuur ei sõltu väliskeskonnast. Linnud, loomad

Ektotermid

Kõigusoojased. Kehatemperatuur sõltub väliskeskkonnast. Kalad, kahepaiksed, roomajad, putukad

Bergmanni reegel

Ühe liigi piires on külmadel aladel loomade keha mõõtmed suuremad

Hesse reegel

Ühe liigi piires on külmadel aladel loomadel suurem süda võrreldes keha kaaluga kui soojadel aladel.

Alleni reegel

Imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas väiksemad, kui soojas kliimas elavatel isenditel

Glogeri reegel

Soojas kliimas on loomad tumedamat värvi, kui külmas

Primaarne inimmõju

inimeste arvu kasv

Sekundaarne inimmõju

Loodusvarade ületarbimine

Elupaikade kadumine

Keskonnareostus

Ökoloogilise jalajälje probleem

Kui mängus on fossiilsed kütused (mineviku biosfääri toodang), ületame juba maakera tootlikkuse. Maakera tootlikus on 1.7 kordselt ületatud. Näiteks me vajaksime 5 planeeti, et elada nii nagu USA.

Elupaikade kadumise põhjus Lõuna-Ameerikas ja Aasias

Lõuna-Ameerika- Lageraie, teostatakse karjamaade, soja kasvatamise pärast

Aasia- Lageraied, teostatakse palmiõli kasvatamise pärast

Inimmõju ookeanidele

Ookeanid on näidanud viimase 20 aastaga olulist happelisemaks muutumist. Sest meil atmosfääris on aina rohkem CO2 mis satub ookeanitesse ja põhjustab happelisust.

Ookeanide temperatuur on tõusnud 1 kraad.

Serva efekt

Liigirikkus on suurim erinevate koosluste servaaladel

Pindala efekt

Mida suurem pindala, seda suurem liigirikkus

Isolatsiooni efekt

Kindlal alal on isoleeritud liigid, kes ei saa sealt loomulikult ära liikuda. NT: Metsatukk, mis on ümbritsetud põldudega, teine metsatukk asub kaugel ja sinna liikuda on ohtlik või võimatu.