Millega tegeleb autökoloogia?
Autükoloogia tegeleb organismide keskonnanõudluste ja keskkonna suhete uurimise ja kirjaldamisega
Kaudsed ökoloogilised tegurid
Avalduvad teiste faktorite toimel. NT. laiuskraad
Abiootilised ökoloogilised tegurid
Päikesevalgus, temperatuur, niiskus
Biootilised ökoloogilised tegurid (Organismide vahelised suhted)
Sümbioos, kisklus
Antropogeensed ökoloogilised tegurid (inimtegevuslikud)
Soode kuivendamine, võõrliikide sisse toomine, heitgaasid
Esmasperioodilised (primaarsed)
Päev, kuu, aasta
Teisperioodilised ökoloogilised tegurid
Need, mis on perioodilised primaarsete tegurite tagajärjel. NT: Õhuniiskus, vee kättesaadavus, hapniku sisaldus vees
Aperioodilised ökoloogilised tegurid
Tuul, tulekahjud, parasiidi rünnakud
Liebigi seadus
Miinimumseadus. Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu ja paljunemist see faktor, mis on miinimumile kõige lähemal
Shelfordi seadus
Limiteeriv on see ökoloogiline faktor, mis on optimumist kõige kaugem.
Gaussikõver
Tolerantsuskõver, Joonis mis illustreerib organismi sõltuvust mingist ökoloogilisest faktorist.
Fundamentaalne nišš
ruumi osa, mida liik suudab endale haarata
Mitcherlichi reegel
Faktorite koosmõjust sõltub saak. Ehk faktorid kompenseerivad üksteist. Kui taimel on palju lämmastiku, talub põuaperioodi paremini
Walteri reegel
Kui kliima liigi levila pirees varieerub, proovib liik kliima erinevusi kompenseerida muude ökoloogiliste tingimuste koosmõjuga. NT: külmema kliimaga alal kasvab taim viljakamal mullal. Nt: Külmemal alal sööb loom rohkem.
Adaptsioon
Organismi füsioloogiliste, anatoomiliste, morfoloogiliste geneetiliselt determineeritud omaduste muutus keskkonnatingimuste muutumise tõttu
Kohanemine
Areng sünnist surmani. Muutused olemasoleva genotüübi raames. NT: Kui inimene ennast karastab, siis muutub tema ökoloogiline amplituud temperatuuri suhtes
Kohastumine
Evolutsiooniline ehk fülogeneetiline adaptsioon. Genotüübi muutumine. NT: liblikate värvuse ja ka genotüübi muutus UK tööstuspiirkondades
Suunav adaptsioon
Järsu keskkonnatingimuste muutuse tõttu toimuv adaptsioon.
Stabiliseeriv adaptsioon
Kui organism kohaneb paremini püsiva keskkonnatingimuste pika ajal jooksul. NT: kiskjate spetsialiseerumine järjest kindlamale toiduallikale.
DISTRUPTIIVNE EHK HÄIRINGUST TINGITUD ADAPTATSIOON
Tekib mingi ökoloogilise faktori suhtes, mis o ajas hakanud rohkem muutuma.
Raunkiaeri elustrateegia
Põhineb sellel, kus ja kuidas paiknevad taime siseorganid ning kuidas paljunemisorganid keerulised tingimused üleelavad.
Fanerfüüdid
Paljunemisorganid, mis paiknevad maapinnast palju kõrgemal, NT: puud.
Kamelfüüdid
Paljunemisorganid, mis paiknevad maapinna kohal, NT: Jõhvika puhmad
Hemikrüptofüüdid
Paljunemisorganid, mis on maapinnaga samal samal tasemel. Paljud rohttaimed
Krüptofüüdid
Paljunemisorganid maa või veel all. Enamik vegetatiivselt paljunevad taimi
Terofüüdid
ebasoodsa aja elavad üle ainult puhkeolekus, seemnena. Üheaastsed taimed
Grimei kolmnurk
Y-telg- Häirimise määr ja sagedus
X-telg- Resurssi kättesaadavus
S-strateegid
Stressitalujad. NT: samblikud
R-strateegid
Rudeeralid. NT: Perioodiliselt üleujutavate alade taimede
C-strateegid
Konkurentsitaimed. NT: kõrvenõges
S-Strateegi eluiga, maapealse osa morfoloogia, õitsemine, talvitumine, varuained.
Eluiga-Pikk kuni väga pikk
Maapealse osa morfoloogia-Tihti väga väikesed, nahkjad ja lihakad.
Õitsemine- Varieeruv
Talvitumine- igihaljad ja võimsate varuainetega juurestikuga
Varuained-Lehtedesse ja juurtesse
C- Strateegi eluiga, maapealse osa morfoloogia, õitsemine, talvitumine, varuained
Eluiga- Keskmine või pikk
Maapealse osa morfoloogia- tihe lehestik
Õitsemine- Enamasti pärast maksimaalse produktiivsuse perioodi
Talvitumine- Pungade ja seemnedeta
Varuained- Vegetatiivsetesse kudedesse ja risoomi
R-strateegi eluiga, maapealse osa morfoloogia, õitsemine, talvitumine, varuained
Eluiga- Lühike
Maapealse osa morfoloogia- Lihtne väheharunev ehitus, hõre
Õitsemine- Võimalikult vara
Talvitumine- seemenliselt
Varuained- Seemnetesse
Endotermid
Püsisoojased. Kehatemperatuur ei sõltu väliskeskonnast. Linnud, loomad
Ektotermid
Kõigusoojased. Kehatemperatuur sõltub väliskeskkonnast. Kalad, kahepaiksed, roomajad, putukad
Bergmanni reegel
Ühe liigi piires on külmadel aladel loomade keha mõõtmed suuremad
Hesse reegel
Ühe liigi piires on külmadel aladel loomadel suurem süda võrreldes keha kaaluga kui soojadel aladel.
Alleni reegel
Imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas väiksemad, kui soojas kliimas elavatel isenditel
Glogeri reegel
Soojas kliimas on loomad tumedamat värvi, kui külmas
Primaarne inimmõju
inimeste arvu kasv
Sekundaarne inimmõju
Loodusvarade ületarbimine
Elupaikade kadumine
Keskonnareostus
Ökoloogilise jalajälje probleem
Kui mängus on fossiilsed kütused (mineviku biosfääri toodang), ületame juba maakera tootlikkuse. Maakera tootlikus on 1.7 kordselt ületatud. Näiteks me vajaksime 5 planeeti, et elada nii nagu USA.
Elupaikade kadumise põhjus Lõuna-Ameerikas ja Aasias
Lõuna-Ameerika- Lageraie, teostatakse karjamaade, soja kasvatamise pärast
Aasia- Lageraied, teostatakse palmiõli kasvatamise pärast
Inimmõju ookeanidele
Ookeanid on näidanud viimase 20 aastaga olulist happelisemaks muutumist. Sest meil atmosfääris on aina rohkem CO2 mis satub ookeanitesse ja põhjustab happelisust.
Ookeanide temperatuur on tõusnud 1 kraad.
Serva efekt
Liigirikkus on suurim erinevate koosluste servaaladel
Pindala efekt
Mida suurem pindala, seda suurem liigirikkus
Isolatsiooni efekt
Kindlal alal on isoleeritud liigid, kes ei saa sealt loomulikult ära liikuda. NT: Metsatukk, mis on ümbritsetud põldudega, teine metsatukk asub kaugel ja sinna liikuda on ohtlik või võimatu.