Energiaringe

Solaarkonstant

Päikesekiirguse hulk kalorites

Otsene kiirgus (S)

Osa Päikese kiirgusenergiast, mis jõuab Maale peaaegu paralleelsete kiirtena päikeseketta suunast

Hajus kiirgus (D)

 Osa päikesekiirgusest, mis jõuab horisontaalsele pinnale pärast hajumist atmosfääris

Albeedo

Pinna peegeldumisnäitaja

Kiirgusbilanss

Aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguse vahe

Soojusbilanss

Maapinna kiirgusbilanss

Produktiivsus

Energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindalaühiku kohta

Primaarproduktsioon

Autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu

Brutoproduktsioon

Taimede poolt seotud koguenergia, millest pole hingamiskulusid lahutatud.

Sekundaarproduktsioon

Energiakogus, mille on talletanud toiduahela teise astme taimtoidulised organismid või energiakogus, mis antakse edasi kolmandale astmele.

Netoproduktsioon

Taimede poolt seotud koguenergia, millest on hingamiskulud lahutatud

Populatsioon

Ühte liiki kuuluvate isendite kogum, kes elavad geograafiliselt samas piirkonnas ja kelle ristumise tõenäosus on suur

Tihedus

Indiviidide arv pindala või ruumala kohta

Jaotus

(a) klasterdunud (b) ühtlane (c) juhuslik

Arvukus

Populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil.

Populatsiooni arvukuse muutus ajaühikus

**Npraegu = Nenne + B – D + I - E** 

Sündimus

Ajaühikus sündinud isendite arv. Sündimus on populatsiooni võime suurendada oma isendite arvukust

Absoluutne sündimus

Sündimus populatsiooni kohta

Suhteline sündimus

(sündimuskoefitsient)

Sündimus isendi kohta

Suremus

Ajaühikus hukkunud isendite arv

Absoluutne suremus

Suremus populatsiooni kohta

Suhteline suremus

Suremus isendi kohta

Ellujäämus

Mingi taksooni säilinud isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku. 

Vanuseline struktuur

Näitab erinevate vanuseklasside osakaalu. Igal vanusegrupil on iseloomulik sigivuse ja suremise määr.

Sooline struktuur

Populatsiooni sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid.

Ellujäämis kõverad ehk Deevey kõverad

Kirjeldab ellujäämuse ja vanuse sõltuvust

Deevey kõvera esimene viis

Ellujäämis protsent väheneb hüppeliselt vananedes. Inimeste heaoluühiskonnad

Deevey kõvera teine viis

Ellujäämis protsent väheneb terve elu stabiilselt. Suuremad imetajad

Deevey kõvera kolmas viis

Ellujäämis protsent kukub hüppeliselt sündides, siis stabiliseerub. Kalad (palju marja)

Populatsioonidünaamika

Kasvukiirus, kasvumudelid, geneetilised parameetrid, mis ökoloogiaga seotud (adaptiivsus, reproduktiivne võimekus)

Kasvav ehk invasiooniline populatsioon

Sellise populatsiooni **iive** (arvukuse muutumine ajaühikus) on positiivne.

Normaalne ehk stabiliseerunud populatsioon

Sellise populatsiooni arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus – võivad esineda populatsioonilained.

Kahanev ehk regressiivne populatsioon

Sellise populatsiooni iive on negatiivne.

Eksponentsiaalne kasv

Limiteerimata kasv, mida suuremaks populatsioon saab, seda kiiremini ta kasvab. 

Logistiline kasv

Limiteeritud kasv, populatsiooni piiramatu kasv pika aja jooksul on võimatu – ressursid, haigused.

Populatsiooni lained

Populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul.

**Tihedusest sõltuvad tegurid**

(konkurents, parasiitlus, patogeenid), teguritel on populatsioonile suurem mõju selle tiheduse suurenedes.  

Tihedusest sõltumatud tegurid

(enamasti klimaatilised) vähendavad populatsiooni suurust, olenemata selle tihedusest.

Isendite paiknemise ruumis määravad:

Ressursside jaotus ja liigisisesed interaktsioonid

Gruppidesse koondumise (klasterdumise) põhjused:

kasvukeskkonna lokaalsed erinevused; ööpäevased ja sesoonsed muutused ilmastikus; seosed paljunemisperioodiga; sotsiaalsed sidemed (kõrgematel loomadel).

Allee effekt

Ellujäämus/fitness on suurim keskmise optimaalse asustustiheduse korral.

Isolatsioon kujuneb tavaliselt välja, sest:

Defitsiitsete ressursside kättesaamise pärast konkureerimine isendite vahel, otsene antagonism (käitumine, keemiline isolatsioon, signaalained, allelopaatia)

Lokaalpopulatsioon

 Ühe liigi isendite suhteliselt lühiajaline ja ebapüsiv kogum. Paikneb teistest samasugustest kogumitest ruumiliselt lahus, kuid tal puudub iseseisva eneseuuenduse ja arvukuse regulatsiooni võime.

Metapopulatsioon

Lokaalpopulatsioonide kogum, mida omavahel ühendab migratsioon, st ränne ühest lokaalpopulatsioonist teise.

Metapopulatsioone iseloomustatakse 2 mudeli abil:

Mandri ja saare mudel, Levini mudel

Kooslus

Erinevate liikide interakteeruvatest populatsioonidest koosnev süsteem

Liik

Isendite kogum, mis on ära tuntav eripäraste, ainult talle omaste tunnuste kaudu.

Liigiteke

Protsess, mis annab materjali koosluste kokkupanemiseks

Liigitekke tsentrid

Liigitekke tsentrites ehk stabiilsetes tingimustes toimub kohastumine, sealt levimine.

Sekundaarnesuktsessioon

Teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele. Toimub tavaliselt peale suuri keskkonnamuutusi

Primaarnesuktsessioon

Kooslus kujuneb seni asustamata alale

Koosluste uurimismeetodid: Kirjeldamine

Kirjeldatakse koosluse muutumist ruumis ehk koosluse ruumimustrit

Koosluste uurimismeetodid: Eksperiment

Uuritava süsteemiga tahtlik manipuleerimine ehk eksperimendid kontrollitud tingimustes.

Koosluste uurimismeetotid: Modelleerimine

Matemaatiline modelleerimine. Kui suudame kooslust matemaatiliselt kirjeldada, suudame teda selle läbi uurida.

Tilmani tasakaalulisuse teeoria eeldab:

Liigid on erinevad ja kooslused on tasakaalulised ehk ajas oluliselt ei muutu

Tilmani teooria homogeenses keskkonnas:

Koos saavad stabiilselt eksisteerida nii paljud liigid, kui palju on seal asendamatuid ressursse

Tilmani teooria ruumiliselt heterogeenses keskkonnas:

Liigid saavad koos eksisteerida

Mitte-tasakaaluline teeoria eeldab, et:

Liigid on erinevad ja kooslused on mitte-tasakaalulised ehk ajaliselt heterogeensed

Mitte-tasakaaluline teooria tähendab, et:

**Igale liigile on olemas mingi sobiv ajamoment, mil ta on konkurentsivõimeline.**

Janzen-Connelli vaenlaste teooria:

Liigirikkus tekib kui ükski liik ei saavuta ülekaalu tänu liigispetsiifilistele vaenlastele

Liigifondi teooria:

Mida suurem on mingi kooslusetüübi pindala maakeral, seda suurem on sealsete liikide arv

Liigirikkus on suurim:

Ekvaatori lähedal

Bioloogilise mitmekesisuse tulipunktid

Maakera piirkond, kus esineb palju endeemilisi liike, ning keda ohustab inimtegevus

Alfamitmekesisus

Indeks, millega saab arvuliselt väljendada ühe ala liigilist mitmekesisust

Beetamitmekesisus

Kirjeldab samatasemeliste koosluste liigilise koosseisu omavahelist erinevust

Gammamitmekesisus

Tekib alfa-ja beetamitmekesisusest, kirjeldab kindla ala liigilist mitmekesisust

Simpsoni indeks mõõdab:

kui suur on tõenäosus, et kooslusest valitud kaks juhuslikku isendit on samast liigist

Simpsoni indeksi valem:

D= n(n-1):N(N-1)

Simpsoni mitmekesisuse indeks:

1-D

Simpsoni pöördvõrdeline indeks:

1/D

PD ehk bioloogilise mitmekesisuse mõõde:

Näitab kui lähedalt on mingid looduslikus kogumis koos eksisteerivad liigid omavahel suguluses

MPD ehk liigirikkusest sõltumatu fülogeeneetilise mitmekesisuse mõõtmise indeks:

Keskmine liigipaaride vaheline kaugus kauguste maatrikisis