dadad

dadda

Selgitage alternatiivkulu (ehk loobumiskulu) mõistet

alternatiivkuluks on hüviste väärtus, mida saaks seda ressurssi kasutades toota kui seda ressurssi kasutada kõige paremal alternatiivsel viisil

Alternatiivkulu on sinu otsuste tagajärjel saamata jäänud tulu.

Joonistage tüüpiline nõudluskõver ja näidake joonisel mis juhtub nõudluskõveraga kui: (a)asenduskaupade hind tõuseb;  
        (b) täiendkaupade hind tõuseb

Joonistage tüüpiline pakkumiskõver ja näidake joonisel mis juhtub pakkumiskõveraga kui:  
(a)palgad langevad;  
(b) kaotatakse väliskaubanduse piirangud (pakkujate arv kasvab). 

Tooge nõudluse hinnaelastsuse arvutamise valem (või leidmise põhimõte). 

Tooge nõudluse sissetulekuelastsuse arvutamise valem (või leidmise põhimõte). 

Selgitage joonise abil mida kujutavad endast eelarvejoon, ükskõiksuskõver ning optimaalne tarbimiskomplekt.

Defineerige piirkasulikkus ja vähenev piirkasulikkus

Piirkasulikkus tähendab lisakasu või rahulolu, mida tarbija saab ühe täiendava ühiku kauba või teenuse tarbimisest. 
 
Vähenev piirkasulikkus tähendab, et et iga täiendava ühiku tarbimine annab järjest vähem lisakasulikkust.

• Piirkasulikkus: lisakasu ühest lisakaubast.

• Vähenev piirkasulikkus: iga järgmine ühik annab vähem kasu kui eelmine.

Selgitage käitumisökonoomika mõisteid: raamistamise efekt, kinnitusenihe, heuristikud. 

• Raamistamise efekt -  otsus sõltub sellest, kuidas infot esitatakse. (tähendab, et inimeste majanduslikud otsused sõltuvad sellest, kuidas valikud on esitatud, mitte ainult nende sisust.) 
   
  Kinnitusenihe – inimene otsib infot, mis kinnitab tema uskumusi. (tähendab, et majandus­otsuseid tegevad inimesed eelistavad infot, mis kinnitab nende olemasolevaid uskumusi või ootusi, ja ignoreerivad või alahindavad vastupidiseid tõendeid.)  

•  
  Heuristikud - lihtsad mõttereeglid kiirete otsuste tegemiseks. (on lihtsustatud mõtte- ja otsustusreeglid, mida inimesed kasutavad keerulistes olukordades kiirete otsuste tegemiseks, ilma) 

Selgitage joonise abil tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru mõistet. 

Selgitage joonise abil kuidas hinnalagi põhjustab heaolukadu (ehk täiskoormuse kaotust). 

Selgitage heaoluökonoomika I teoreemi 

Kui tarbijad ja tootjad käituvad nagu tõelised konkurendid, kui on olemas turud ning majandusagentidel on täielik informatsioon, siis on nende turgude tasakaal Pareto efektiivne. 

Täiuslik konkurents → turutasakaal on Pareto efektiivne.

Selgitage heaoluökonoomika II teoreemi

Iga Pareto efektiivse jaotuse võib saavutada: (a) jaotades sobivalt algsed ressursid ümber kasutades kindlasummalisi makse ja ülekandeid; (b) seejärel lastes konkurentsiturgudel vabalt toimida. 

Iga Pareto-efektiivset jaotust saab saavutada konkurentsituruga, kui esmalt teha sobivad ümberjagamised.

Selgitage muutuvkulude ja püsikulude erinevust. 

Püsikulud on kulud, mis ei muutu tootmismahu muutudes (nt rent), samas kui muutuvkulud suurenevad või vähenevad vastavalt sellele, kui palju ettevõte toodab (nt tooraine). 

• Muutuvkulud muutuvad tootmisega (materjalid, tööjõud).

• Püsikulud ei muutu tootmisega (rent, seadmed).

Selgitage arvestuslike ja majanduslike kulude erinevust.

Arvestuslikud kulud on ettevõtte tegelikud, rahaliselt välja makstud kulud (nt palgad, rent, tooraine), mis kajastuvad raamatupidamises. 

Majanduslikud kulud hõlmavad lisaks arvestuslikele kuludele ka alternatiivkulu ehk tulu, millest ettevõte loobub ühe valiku kasuks teise kasuks. 

• Arvestuslikud: tegelikud rahalised maksed.

• Majanduslikud: arvestuslikud + alternatiivkulud.

Selgitage mille poolest erineb lühiperiood pikast perioodist.  

Lühiperiood on periood, mille jooksul on vähemalt üks sisend fikseeritud. Pikk periood on periood, mille jooksul saab kõigi sisendite hulka muuta. 

• Lühike: vähemalt üks sisend ei muutu.

• Pikk: kõik sisendid saab muuta.

Selgitage millist seost kajastab tootmisfunktsioon.

Näitab seost sisendite ja toodangu vahel. 

Defineerige piirkulu ja keskmine kogukulu. Kujutage neid joonisel õiges omavahelises suhtes. 

Piirkulu on on täiendava toote ühiku tootmise kulu. 

Keskmine kogukulu on kogukulu/kogutoodang

 

Tooge välja eeltingimused mis on vajalikud selleks, et firma oleks turul hinnavõtja. 

• tootjaid ja tarbijaid peab olema palju; 

• kaup peab olema ühetaoline ehk homogeenne; 

• turul ei tohi olla sisenemise ega väljumise barjääre; 

• turu osalistel peab olema täielik informatsioon.

• Palju pakkujaid

• Homogeensed kaubad

• Vaba sissepääs

• Täielik info

Selgitage marginaalanalüüsi joonise abil kuidas täieliku konkurentsi firma maksimeerib oma kasumit. 

Tooge välja monopoolse turu omadused pakkujate hulga, kaupade iseloomu ja sisenemisbarjääride osas. 

•  Ainult üks pakkuja 

• Üksik eristamata kaup 

• Kõrge sisenemisbarjäär 

Selgitage joonise abil miks monopol on ebaefektiivne

Selgitage loomuliku monopoli ja mastaabisäästu mõistet.

Loomulik monopol: üks tootja suudab kogu turgu teenindada odavamalt kui mitu. 

Mastaabisääst: tootmise kasv vähendab keskmist tulu

(Loomulik monopol tekib siis, kui ühel ettevõttel on kogu turgu teenindada odavam kui mitmel ettevõttel, sest suured püsikulud ja mastaabisääst muudavad ühe tootja kulud väiksemaks kui konkurentidel. 
Mastaabisääst tähendab, et tootmiskulu ühe ühiku kohta väheneb, kui ettevõte toodab suuremas mahus, kuna püsikulud jagunevad rohkemate toodete vahel ja tootmisprotsess muutub efektiivsemaks)

Tooge välja monopolistlikku konkurentsi omadused pakkujate hulga, kaupade iseloomu ja sisenemisbarjääride osas. 

palju pakkujaid 

Kaubad on üksteisest pisut erinevad 

Turule on vaba sisenemine (ja lahkumine) 

Tooge välja oligopoli omadused pakkujate hulga, kaupade iseloomu ja sisenemisbarjääride osas. 

Vähe pakkujaid 

Keeruline turule sisenemine 

Kaup võib olla homogeenne või diferentseeritud 

Selgitage negatiivsete välismõjude olemust ja seda miks nende puhul on tegu turutõrkega. 

Negatiivne välismõju tekib siis, kui kellegi tegevus tekitab kulusid kolmandatele osapooltele, kes ei ole tehingu pooleks 

 (nt Näiteks tehas saastab õhku, kahjustades inimeste tervist ja loodust, kuid tehas ei maksa nende kahjude eest. Kahjud jäävad ühiskonna kanda).  

Miks turutõrge?: See viib liigse tootmise ja heaolukaduni, mistõttu öeldakse, et negatiivsed välismõjud on turutõrge — turg üksi ei suuda panna tegijaid arvestama kogu kahjuga. 

Kahju kolmandatele isikutele (nt saaste).
→ Turg toodab liiga palju → turutõrge.

Selgitage positiivsete välismõjude olemust ja seda miks nende puhul on tegu turutõrkega. 

Positiivne välismõju tekib siis, kui kellegi tegevus tekitab kasu kolmandatele osapooltele, kuid tegija ise ei saa sellest kogu kasu 

 Näiteks vaktsineerimine vähendab haiguste levikut ka neile, kes ise vaktsiini ei saa — seega tekib ühiskondlik lisakasu. 

Miks turutõrge?: Seega turg üksi toodab liiga vähe hüviseid, millel on positiivne välismõju → tekib turutõrge, sest ühiskondlik kasu jääb kasutamata ja heaolu on väiksem, kui võiks olla. 

Kasud kolmandatele isikutele (nt vaktsineerimine).
→ Turg toodab liiga vähe → turutõrge.