Studied by 12 people
Ma tahan pead vastu müüri lüüa rn
Viljakas poolkuu
Algseid tsivilisatsioone iseloomustas
1. Liikuv eluviis asendub püsiva eluviisiga.
2. Üleminek põlluharimisele
3. Inimesed hakkavad kasutama metalle.
4. Tekib varanduslik kihistumine
5. Riikide teke. Tekib vajadust elu peenema korraldamise jaoks, reguleerijaks kerkib riik. Riik oli selles tõhus, kuna sai inimesi sundida. Nt makse maksma või riiki kaitsma
6. Spetsialiseerumine, rollijaotus
7. Kirja teke. Tsivilisatsioon ei ole võimalik kirjata. Riikidel oli vajadus infot talletada, mida kiri tegi. Algselt oli selleks, et teada
Sumerite tsivilisatsiooni pärand
1. Ratta leiutamine
2. Kiilkiri (savitahvlisse pressitud jäljendid)
3. Õlle tootmise algatajad (tänapäeva ja antiikaja arusaamad erinevad | kääritud jook)
Maailmaimed
Babüloni rippaiad - Iraagi territooriumil
Giza püramiidid - Egiptuse ala
Aleksandria tuletorn / Pharose tuletorn - Egiptuse alal
Zeusi kuju Olümpias - Kreeka
Rhodose koloss - Kreeka
Artemise tempel - Ephesoses (Kreeka), tänapäeva Türgi alal
Halikarnassose mausoleum - kuningas Maulosose haud | Türgi alal
Antiikaja põhitõed, millele toetud lääne tsivilisatsioon
1)Kreeka filosoofia
2)Rooma õigus
3)Ristiusk
Kreekas esimesena tsivilisatsioon
Kreeta saarel ~2000eKr
Millal tekkis põlluharimine ja karjakasvatus?
9000 eKr tekkis põlluharimine ja karjakasvatus (ala Iisrealist Iraagini)
Kreeka-eelsed tsivilisatsioonid
Sumerite tsivilisatsioon Mesopotaamias
~3500 eKr
Erinevad linnriigid
Egiptuse tsivilisatsioon
~3000 eKr riigi teke
Vaarao Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse
Kreeta saar
Esimene tsivilisatsioon Euroopas
2000 eKr
Rahvus pole täpselt teada, polnud kreeklased
Mandrikreeklased vallutavad, liidavad enda kultuuriga (võtavad kirjutamise sealt)
Idamaiseid jooni näha kunstis
Härg saarel väga oluline / härja kultus, mis on ka idapoolsetel aladel levinud
Lineaarkirjad
Lineaarkiri A - Kreeta saarelt, ei tunta
Lineaar B - varajane kreeka keel
Kreeta paleed
Kreetal luuakse palju paleesid/palekomplekse
arvatakse, et Minos tähtsaimas palees Knossoses
Paleed kindlustusraiutisteta (müürideta) - kuuluti ühtsesse poliitilisse süsteemi, liikmetel sõbralikud suhted
ENRIQUE SIMONET “PARISE OTSUS”
Stiiliks impressionism
PETER PAUL RUBENS (17. saj) “Romulus ja Remus”
Stiiliks Flandria barokk
JACQUES-LOUIS DAVID “Sokratese surm”
Stiiliks klassikaline / klassitsism
JAN GOSSAERT
Stiiliks romanism
Harmodius ja aristogeiton
Raffael “Ateena kool”
Kreeta-Mükeene ajajärk
2000-1100 eKr (umbes)
1450 eKr lossid Kreetal purustatakse, kreeklased vallutavad
Lõppeb tänu võimalik nn mererahvaste hävitustööle
Rapsoodid
Esitasid lugulaule (legende, mütoloogiat) .Suuline pärimus, levis inimeselt inimesele. Lliikusid majapidamisest majapidamisse. Lugudest oli palju erinevaid variante.
“Ilias” ja “Odüsseia”
Homeros (8-7. saj eKr)
Arhailine periood
toimus kultuuri langus, arhailisel perioodil hakkas kultuur jälle tõusma
Kirjutamise võetakse uuesti kasutusele
776 eKr - Ⅰ olümpiamängud
Kujuneb linnriiklik korraldus
Alfabeet
nimi sellest, et 2 esimest tähte on alfa ja beeta
olümpiamängud
776 eKr - Ⅰ olümpiamängud
Usu- ja spordipidustused Zeusi auks
Alguses ainult jooksmine
Kreeklaste ühtsustunde tekitaja
Kreeka ühiskonna iseloomulikud jooned üld
Valdav osa põlluharijad
Oht muutuda suurmaavaldaja sõltlaseks
Kreeka ühiskonnale iseloomulikud jooned orjad
Nii kreeklased kui ka barbarid; ori on omaniku varandus; teevad kõige ebameeldivamaid töid (nt kaevandus); orje saadi võlglastest, sõjast või ostmise teel;
Kreeka ühiskonnale iseloomulikud jooned aristokraatia
Aristokraatide hulgas olid homoseksuaalsed suhted.
Sõna tähendab väärikaid, nad on suurmaaavaldajad, omavahel pidev konkurents, tahetakse elada prst mälestustes, riigimeeste kasvulava, tänapäeval tuntud Kreeka kultuuripärandi loojad, neil oli rohkem aega (nt riigiasjadele keskendumiseks)
Kreeka ühiskonnale iseloomulikud jooned naised
Meestele allutatud ja tegevusruumiks kodu; abielludes suur vanusevahe - järeltulijate hankimine, pereliidud; mees peab olema kahe jalaga maas ja siis saab järeltulijatele mõelda; hetäär - armuke, hästi haritud, aristokraatide sõbrad
Kreeka ühiskonnale iseloomulikud jooned kool
Poistele oli ka klassikaline kooliharidus. Õpiti lugema, kirjutama, muusikat ja luulet. Pandi rõhku kõnekunstile. Õpiti Homeorose eeposeid.Pedagoog algselt haritud ori, hiljem lapsesaatja. Saatsid last kooli ning olid jalutuskaaslasteks, ajasid "mõistlikku juttu". Gümnaasium algselt koht, kus oldi alasti (spordiraiatis, maadlemine alasti). See tõmbas nii vanemaid (toetama, nõustama) ja noori (trenn)
Polis
Linn ja ta ümbruskond. Kõik identifitseerisid end selle kaudu
Sparta
Asus Peloponnesose poolsaarel.
Lakoonia piirkonna keskuseks
Keskuseks 4 kindlustamata küla
Võimsaim faalanks Kreekas
Põhiline argument spartlastel pidevaks sõjaliseks ettevalmistumiseks
5 saj.andiks eKr oli Spartas 7 helooti ühe spartiaadi kohta. Pidev ülestõusu oht.
Sparta ühiskonna struktuur
Spartiaadid (kodanikud / sõdalased | keskendusid sõjaks valmistamisele, alustati 7 aastaselt)
Periogid / vabad mitte-kodanikud | kaubandus, käsitöö
Heloodid (põlatud riigiorjad)
Ateena
Atika maakonna keskus
Drahm
Kreeka rahaühik antiikajast, kasutusel euro tulekuni
Alates 594 eKr demokraatlikud reformid
Solon (juht, luuletaja) piirab aristokraatia võimu. Ühiskond jaotati nelja varanduslikku klassi (500, 300, 200, ja vähem kui 200)
Kleisthenes
Ateena juhiks, peale seda kuiu türann aeti linnast välja. Antiikdemokraatia isa . Kehtestas ostrakismi e. killukohuse .
Ostrakism
488-418 eKr
Kasutati potikilde kui valimissedeleid
Iga aasta hääletus, et keegi 10 aastaks Ateenast minema saata
Türanni ja monarh erinevused
Monarh valitseb rahva huvides, türann enda huvides
Perikles
Juhib Ateenat 461-429 eKr (Ateena kõrgaeg) . Riigiametnikele hakatakse palka maksma ja loosiga valima.
“Kes riigiasjadest osa ei võta, pole mitte tagasihoidlik, vaid kasutu.”
Periklese ütlus
Ateena akropol
Algselt kaitserajatiste jaoks, hiljem asendati usuehitustega. Suurim tempel Parthenon (Ateenale püh.) ja väiksem Erechtheion (Ateenale ja Poseidonile püh.) . 18 saj. püssirohuladu, see plahvatas.
Lüüdia kuningas Kroisose “edu”
Kroisos küsis Delfi oraaklilt kas Pärsiaga sõtta minna või mitte. Vastuseks “Kui sa alustad sõda Pärsiaga, lõhud sa suure impeeriumi.”. Läks sõtta ja kaotas, hävitades enda impeeriumi.
Kröösus
väga rikas inimene (Kroisosest)
Maratoni lahing
450 eKr Maratoni lahing. Kreeklased võidavad. Legend sõduri jooksus Ateenasse. Reaalsuses tõenäoliselt terve sõjavägi kiirustas Ateenasse, kuna terve sõdavägi oli lahingul. Linn kaitseta.
480 eKr
Xerxes I tungib hiigelväega Kreekasse
Spartalaste vastupanu Termopüülides
Termopüülide maakitsuses, mis on mere ärres, ühel pool kõrge kalju, teisel pool soo. Spartalastel usupidustused, saavad 300 meest + kuningas Leonidas. Termopüülidega probleem, oli võimalik mööda minna. Sisse piiramise äärel, taanduvad mitte Sparta kreeklastest väed. Leonidas koos oma vägedega võitleb surmani, kattes teiste kreeklaste taandumist.
Salamise merelahing
Kreeklased edukas. Pärslaste laevastiku suur osa hävib, maavägi sunnitud taanduma.
Kreeka hiilgeaeg
480-431 eKr
Delose mereliit
478 eKr, loodi kaitseks mereliit .See muutub Ateena impeeriumiks. Liidus olid Egeuse mere ümbruses olevad linnriigid. Panustasid raha või laevadega
Filosoofia
tarkusearmastus
Esimene filosoof
6. saj eKr Thales Mileetosest (Türgi aladel). Asendas müütilised seletused mõistuspäraste seletustega. Natuurfilosoof, ta jaoks algaine vesi.
Natuurfilosoof
otsivad algaineid, seletusi ümbruse kohta nt algaineid
eelsokraatikud
Sokratese-eelsed
Sokrates
Hakkab mõtisklema õige elamisviiside, eetika, moraali üle
Kritiseerib sofistide relativismi
“Aru tuleb saada voorudest ja hüvedest”
Tuntakse läbi Platoni teoste
Ämmaemanda meetod
Sokratese meetod, ideede sünnitamine. Esitas küsimusi, mis aitasid teadmisteni jõuda.
Sokrates elu lõpp
Süüdistati Ateena noorsoo rikkumises ja jumalate mitte asutamises. Selle üle oli 2 hääletust, 1. kas süüdistada ja 2. kas surmanuhtlus. Jääb oma seisukohtadele kindlaks. Allub seadustele ning ei põgene, kui võimalus seda teha tekib.
Platon
427-347 eKr
loob õpetuse ideedest ning nende ebatäiuslikest koopiatest. Meeleline maailm täis ajutisi asju (ebatäiuslikud), nendel algpõhjused e. Ideed, mis on täiuslikud
Meeled petlikud
Ideid on võimalik tabada vaid mõistusega
Koopamüüt
Riiki juhtigu filosoofid
Asutab akadeemia
“Kellele geomeetria ei meeldi, see ära siia tulgu”
Aristoteles
Platoni õpilane ja kriitik
Üksikud asjad eelnevad üldistele
ütles : inimene ei saa ilma riigita
Tänini kehtivate loogika reeglite looja
Lykeioni kool | sellest sõna lütseum
Loogika reeglid
Samasuse seadus. Tähendus peab jääma samaks
Vastuolu seadus .Vastuoluline jutt on väär
Välistatud kolmanda seadus. Asi kas väär või tõene , vahepealset pole
Diogenes
Vastandus ühiskonna tõekspidamistele
Elas veinitünnis turuplatsi nurgas
Ta ideede järgijad - küünikud (hynis - koer kreeka keeles - elasid koerte kombel)
Omaaegsed küünikud ründasid au sees peetud reegleid
Põhilisteks kaaslasteks hulkuvad koerad
Herostratos
Pani Artemise templi põlema
Peloponnesose sõda
431-404 eKr, Sparta ja Ateena impeeriumite vahel. Sparta võidab
Sparta ülemvõimu lõpp
371 eKr, allub Teebale
Philippos II
valitses 359-336 eKr. Makedoonia valitseja, proovis näha kreeklastele kui sõber.
Demosthenes
Kõned, mis kutsusid kreeklasi Philippos II vastu
Aleksander Suur
valitses 336-323 eKr. elas 33 aastat, 356-323 eKr. Ta sünnil oli Artemis, mille tõttu ta ei saanud oma templit kaitsta.
diadohh
Aleksander Suure väejuht
Rooma asutajad
Romulus ja Remus
Alba Longa
Antiikaja linn, kust pärineb Romuluse ja Remuse ema
Rea Silvia
Romulus ja Remuse ema
Rooma kuningate periood
753-509 eKr | 7 kuningat, millest 3 viimased etruskide dünastiast
etruskid
ise kutsusid end : rasenna | kreeklassed : tyrrhenoi | roomlased : etrusci/tusci
Etruskide alistumine roomlastele
264 eKr
Tarquinius Superbus
Viimane Rooma kuningas, türann. Läks sõjaretkele ning ei lastud linna lihtsalt enam tagasi.
Res publica
Riik kogu rooma rahva oma (ld. Avalik asi)
Patriitsid ja plebeid
Patriitsid - tähtsatest peredest isikud, ülikud (võimu põhjenduseks jumalik päritolu)
Plebeid - kõik ülejäänud, tavakodaniku | Õigus enda haritud maale |Osalesid rahvakoosolekul |Neid ei saanud valida ametitesse
Rahvatribuun
seisuse juht ja huvide kaitsja, seati ametisse 494 eKr
Latiinide liit
Liit allus Roomale, lõpuks mindi tülli. Rooma võidab, saab maad
Pyrrhos Epeirosest
Epeirose kuningas ja kuulus väejuht. Ohus Tarentum kutsus ta, kuna kardeti Rooma rünnakut. Oli hea vallutaja aga nõrk valitseja, türannlik.Ei suutnud vallutada Roomat
Kartaago
Tänapäeva Tuneesia alal. 9 saj asutatud foiniiklaste koloonia, Foiniikia hävimisel võttis ülejäänud foiniikia kolooniad enda kontrolli alla.
Hannibal
Oli Kartaago väejuht, keda peetakse üheks ajaloo andekamaks väejuhiks. Olevat vandunud, et maksab roomlastele kätte (I puunia sõja tõttu).
Scipio Africanus
Hannibali vihaavaenlane, Rooma väejuht
Puunia sõjad
I 264-241 eKr
II 218-201 eKr
III 149-146 eKr
Heraklese vägiteod
12 vägitegu
Nemea lõvi tapmine
Lerna hüdra tapmine
Keryneia hirve kinnipüüdmine
Erymanthose metssea kinnipüüdmine
Augeiase tallide puhastamine
Stymphalose lindude tapmine
Kreeta sõnni kinnipüüdmine
Diomedese hobuste äratoomine
Hippolyte vöö äratoomine
Geryoni kariloomade äratoomine
Hesperiidide õunte äratoomine
Kerberose äratoomine
Demagoog
Vana kr. Tähendus : rahva juht (demos-rahvas, agogos-juht)
Tp. : inimest, kes mängib emotsioonidele ja eelarvamustele, kasutab demagoogiat
Lakooniline
napisõnaline
Filipika
terav, solvav, süüdistav poliitiline kõne
Note 
Flashcard (24)