aaaaaaaaaaaaaaaMullateadus 2

mineraal

looduslike füüsikalis- ja keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega , tahke keemiline ühend või ehe element

savimineraal

sekundaarsed mineraalid - moodustuvad madalal temperatuuril toimuvates reaktsioonides ja pärinevad settekivimitest või on tekkinud mullas murenemise tulemusena.

kivimid

ühest või enamatest mineraalidest koosnevat kogumit.

tardkivimid

kivimid, mis on tekkinud magma tardumisel, kas maapinnas(süvakivimid) , maapinnal(purskekivimid) ülemineku osas (poolsüvakivimid)

settekivimid

kivimid, mis on tekkinud maapinnal või maakoore ülaosas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise, settimise ja organismide elutegevuse tagajärjel. Ntks purdkivimid tekivad murenenud lähtekivimitükkide kuhjumisel.

moondekivimid

kivimid mis on tekkinud tard- või settekivimite moondumisel füüsikalis-keemilistetegurite (kõrge rõhu ja temperatuuri) käigus.

murenemine

kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumine temp, sademete, bio.kem protsesside mõjul

füüsikaline murenemine

ehk rabenemine, muudavad kivimid ja mineraalid kuju lagunedes väiksemateks osadeks, keemiline koostis säilib. Tegurid: temp, jää

keemiline murenemine

porsumine- kivimite ja mineraalide muundumine O2 CO2 ja H2O ga reageerides, mille tulemusel võivad moodustuda uued mineraalid. Protsessid: hüdratatsioon, hüdrolüüs, oksüdeerumine redutseerumine. Keemilises murenemises osalevad ka elusorganismid tootes metabolismi käigus eritisi , mis reageerivad keemiliselt kivimi või mineraaliga.(biokeemiline murenemine)

bioloogiline murenemine

organismide elutegevusest tuleneva kivimite ja mineraalide mehaaniline purustamine ja orgaanilise aine lagunemisest tekkivate orgaaniliste ühendite reaktsioonid.

denudatsioon

ehk kulutus- on vee, tuule, jää ja elusorganismide tulemusena kivimi või mineraali murendamine ja ärakanne

Akumulatsioon

ehk kuhjumine- vee, tuule, jää ja elusorganismide tulemusena murendatud kivimi või mineraali mingisse teatud kohta kandmine

Vee-erosioon

ajutiste vooluvete mõjul pindmise materjali ärakanne

Eluuvium

murendmaterjal mis jääb vee.ersiooni käigus oma tekkekohale

deluuvium

uhtesete, mis moodustub vee-erosiooni käigus tekkekohalt eemale viidud murendmaterjalist.

Ovraag ehk jäärak

tugevate sadude korral ajutiste vooluvete poolt pinnasesse tekitatav sügav sälkorg.

Lamm

suureveega üleujutatav jõeoru põhi.

Karst

karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstumine on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu.

eoolsetted

Tuule poolt edasi kantavad ja kuhjatavad setted.

glatsiaalsed setted ehk liustikusetted

jää sulamisel maha jäänud setted

moreen

põhiline liustikusete

koosneb sorteerimata pudedatest kivimtest millel puudub kihilisus,

jagunedes põhimoreeniks(liustikust sulanud põhja- ja sisemoreen) ja

otsamoreeniks( jääst välja sulanud ja kuhjatud materjalidest jääserva eesaladel)

rändrahn

Soomest ja Soome lahe põhjast pärinevad suured tard- ja moondekivimid , mis on kohale kantud liustiku jääs ja lõhedes.

Pinnamood ehk reljeef

korduvad ja üksteisega vahelduvad pinnavormid.

Mõhn

ümara põhijoonisega kõrgendikud, mis on tekkinud jääajal veekogudest kuhjunud liivast ja savist , mis pärast sulamist jäi mütsina moreenile

oos

Jääsulamisel settekuhjatiste kohal tekkinud pikad järsud vallseljakud.

sandur

Sulamisvete poolt liustiku ette kantud liiva ja kruusa poolt moodustatud tasapinnaline liivik.

voor

jääliikumise suunas orienteeritud künnised ja seljakud

megareljeef

mandrid ookeanid

mesoreljeef

kõrgendikud, künkad, seljandikud, vallid, nõod 10-200m

mikroreljeef

väiksed kõrgendikud nõod 1-10m

fossiil

taime või loomorganismide kivistis.

ladekond

ehk aegkond on stratigraafiline üksus.

Vana aegkond

Kambrium-, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon , Perm

keskaegkond

Triias, juura, Kriit

uusaegkond

Paleogeen, neogeen, Kvaternaar

aluspõhi

ehk pealiskord - settekivimite kompleks , mis katab aluskorda

pinnakate

aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud.

lähtekivim

mulla tekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa.

alluviaalsetted

ehk jõesetted- kujunenud jõelammidel või suudmetes.

orgaanilised setted

turvas, orgaanilise aine lagunemise tulemusena tekkivad setted

lõimis

mulla mehaaniline koostis ehk tekstuur- erineva läbimõõduga osakeste suhteline osa mullas

peenes

mulla osakesed mille suurus on alla 2mm

kores

mulla osakesed mille suurus on üle 2mm

savi

suurus alla 0,002 mm

tolm

suurus 0,002- 0,063 mm

liiv

suurus 0,063-2mm

füüsikaline savi

Eesti muldade jaotamiseks suurus alla 0,02

füüsikaline liiv

Eesti muldade jaotamiseks suurus 1- 0,01mm

kruus

Eestis 0,1-1cm

kivid

Eestis 1-40 cm

rahnud

Eestis suurem kui 40cm

mugi

teravate servadega kruus

veeris

klibu -ümardunud peenkivid

rähk

teravate servadega peenkivid

munakad

ümardunud servadega suurkivid

kamakad

teravate servadega suurkivid

pangased

ümardunud servadega rahnud

Füüsikalise savi sisalduse järgi jaotatakse mullad(6)

peenliiv- 0-5%

sidus liiv 5-10%

saviliiv 10-20%

kerge liivsavi20-30%

keskmine liivsavi 30-40%

raske liivsavi 40-50%

MOA

mulla orgaaniline aine- koosneb varest ja huumusest

detriit

tugevasti peenestunud vare

mullaelustik

ehk edafon- mullas paiknevad elusorganismid, kes osaleb mulla tekkes ja järjepidevas talitlemises. Mullas elavad mikrofloora, mikrofauna, mesofauna, makrofauna ja megafauna esindajad.

humifikatsioon

huumuse moodustumis protsess

huumusained

mulla huumuses sisalduvad orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud lähteainetest keerukamad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained

humiinained

koosnevad humiinhapetest (osaliselt lahustuvad) ja fulvohapetest(lahustuvad)

metsakõdu

metsamulla pinnal asuv, põhiliselt orgaanilisest ainesest moodustunud mass, mis koosneb mitmesuguses muundumisastmes olevast varisest ja temaga segunenud mineraalsetest osakestest

huumushorisont

huumushorisont. enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont

valkjashall moreen

karbonaatkivimid, tard- ja moondekivi kruus- Põhja-Eesti

kollakashall moreen

karbonaat- ja raudkivi,

punakaspruun moreen

karbonaat- ja raudkivi, karbonaatne või vaba Lõ-Eesti

sinakashall moreen

settekivimid, raudkivi, klindiesine ala

Ürg- ja aguaegkond eestis

mandri kulutamine, meri hakkas setteid moodustama

Keskaegkond eestis

mandriline režiim, nõrk orogenees

Uusaegkond eestis

Jää jättis taandudes setteid nagu moreen, veekõrgetase jättis setteid madal eestisse

Mis on mõjutanud eesti reljeefi

mõjutanud on liustikujää taandumine, kuhjamine ja kulutamine

Mulla mineraalosa jagnueb?

orgaanilisteks ja anorgaanilisteks mineraalideks koostise järgi või sekundaarseteks ja primaarseteks mineraalideks tekke järgi

Mulla mineraalosa tähtsus?

Kivimite ja mineraalide tähtsus mullas seisneb nende murenemisel moodustuvast mineraalosast kust vabanevad toitained taimedele

Mis on mulla mineraalosa mehhaaniline koostis

osakeste suhteline hulk mullas

Mis on mulla fraktsioon

Erinevate aineosakeste läbimõõdu järgi jagatakse orgaaniline aine kolme fraktsiooni: kerge, keskmine ja raske.

MOA koosneb...

varest ja huumusest, huumus omakorda eelhuumusest ja huumusainest.

MOA jagnuneb...

Jaguneb aktiivseks(kiiresti reag ja vähepüsivad ained ja ühendid) ja passiivseks(raskesti lagunevad, määrab füs omadused)

MOA tähtsus

mulla talitlemine

MOA elustikurühmad

bakterid, seened, nematoodid, algloomad, lestalised, hooghännalised, ämblikulaadsed, limukalased, molluskid, vihmaussid, hulkjalgsed, kakandilised, sipelgalased, mardiklased, mutid (alates väiksemast)

MOA allikas

elutegevuse lõpetanud organism , mis lagunema hakkab

Mullaproovide võtmise reeglid (6)

1)Pindmisest 15-20cm kihist

liikudes alal Z, C, V, U kujuliselt või sik-sakis.

2)Mida ebaühtlasem muld rohkem proove.

3)Võetakse 15-30 üksikproovi , mis on sama kultuuri ja homogeense mullaga alalt.

4)Üksikproovid kogutakse plastämbrisse, segatakse ja pannakse proovikarpi listakse kleebis

5)Edasi muld kuivatatakse toatemperatuuril õhkkuivaks.

6)Analüüsimise jaos uhmerdatakse uhmrinuiaga ja määratakse peenese osakaal.