1. SISSEJUHATUS

Terapeutiline harjutus:

• Planeeritud, struktureeritud ning korratav kehaline harjutus, mis parandab või säilitab üht või enamat kehalise vormisoleku komponenti

• Terapeutiline harjutus võib olla aeroobne või vastupidavust ja jõudu treeniva suunitlusega, ta arendab liigeliikuvust, lihaselastsust, tasakaalu, koordinatsiooni, arendab kõnnimehhanisme, sisaldab igapäevaeluks, aga ka treeningtegevuseks vajalike liigutusmustrite ning inimese põhiasendite ja asendist teise siirdumise ja abivahendi kasutamise treeningut. 

• Kasutatakse kõikides füsioteraapia valdkondades

Rehabilitatsiooni põhimõtted treeningteraapias:

• Väldi funktsionaalse seisundi halvenemist

  • Tähtis on taastada progresseeruvate harjutustega häirunud funktsionaalne seisund, ilma kahju tekitamata

• Funktsionaalse seisundi halvenemise ennetamine

  • Funktsionaalse seisundi halvenemise ennetamiseks sooritatakse harjutusi kardiovaskulaarsüsteemile, tervetele kehaosadele ning vigastatud jäseme mittevigastuspiirkonnale

  • Nt põlveliigese vigastuse korral ujumine, vesivõimlemine, ülakeha treenimine, reie- ja säärelihaste jõuharjutused

• Ajastamine

  • Peab alustama nii varakult kui võimalik, vigastusejärgne puhkus 0-2 päeva, kuid ka sel ajal on võimalik kõrvalolevate liigeste, teiste kehosade või hingamisharjutuste kaudu kiirendada paranemist.

• Koostöövalmidus

  • Ilma koostööta ei ole rehabilitatsioon edukas

  • Informeeri patsienti eesmärkidest, anna tagasisidet seisuni kohta nii protsessi algul kui ka keskel

• Individuaalsus

  • Iga indiviid reageerib vigastusele ning rehabilitatsioonile erinevalt

• Füsioteraapia spetsiifiline areng, harjutuste loogiline järgnevus

  • Jälgi patsiendi arengut

  • Enne suurte koormustega treenimist peab saavutama piisava liigesliikuvuse ja lihaselastsuse

• Intensiivsus

  • Harjutuse intensiivsus peab esitama patsiendile väljakutse, kuid jälgi et see ei tekitaks kahju

• Patsient kui tervik

  • Vaata patsienti kui tervikut mitte ainult vigastuskohta, peab taastama/säilitama vigastuseelse kardiovaskulaarse seisundi, säilitama peab mittevigastatud liigeste liikumisulatused, lihaselastsuse ja -jõu

Eesmärgid:

• Lühema aja eesmärgid- iga nädal või kahe tagant uued eesmärgid, annab motivatsiooni (nt turse vähenemine 1cm võrra, liigesliikuvuse suurenemine 15kraadi võrra)

• Pikema aja eesmärgid- lõplik soovitud teraapiaprogrammi tulemus(nt vigastuseelse seisundi taastamine)

Terapeutilise harjutuse komponendid:

• Liigesliikuvus ja lihaselastsus- samastuvad funktsionaalses mõttes, kui lihases või teistes pehmetes kudedes on puudulik elastsus, pole liigese liikuvus täielikul määral võimalik

• Lihasjõud ja lihasvastupidavus- väheneb iga vigastusega

  • lihasjõud- , maksimaalne jõud mida lihasgrupp suudab rakendada ühe harjutuskorduse ajal, meil on oluline saavutada igapäevaelu- või treeningtegevuseks vajalik jõutase

  • lihasvastupidavus- lihaste võime taluda submaksimaalset jõudu kas staatilise või korduvate liigutustega töö ajal

• Proprioretseptsioon, koordinatsioon ja osavus- suurendavad vigastuste riski

  • proprioretseptsioon- oskus tajuda ning sooritada keha koordineeritud liigutusi

  • teraapia viimane etapp, sest nende sooritamiseks on vaja optimaalset elastsust, jõudu ja vastupidavust

Skeletilihassüsteemi struktuurid:

• Pidevad ühendused ehk liidused ja mittepidevad ühendused ehk liigesed

• fibroossed ühendused

  • sideliidused, (liigessidemed ja luudevahekiled)

  • õmblused koljuluude vahel

  • tappühednused hambajuurte ja -sompude vahel

• luulised ühendused

  • ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu

  • niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad vaagnaluu

• kõhrelised ühendused

  • kõhrliidus

  • sümfüüs

Skeletilihassüsteemi struktuuride paranemisprotsessid:

• Liigessidemed- rebenemise korral tekib nn narmendav könt, vigastatud sidemeotsad muutuvad kergesti taasrebenevaks, paranemine 6nädalat? funktsionaalsus taastub 1+aastat

• Kõõlus- alustab ja lõpetab igat lihast, paranemine 4kuud?, liigutamine alates 3.nädalas

• Lihas- suurema astme lihasvigastuse korral pole lihas võimeline paranema läbi regenatsioprotsessi, armistumine

• Kõhrkude-  pole närve ega veresooni, armkude

• Luukude-  tekib pehme kallus, mehhaaniline stabiilsus 40päevaga

• päriselt kasvatame kokku ainult lihast ja luud

Kudede paranemist mõjutavad tegurid:

• Kirurgiline ravi- kudede paranemine on aeglasem, kui postoperatiivselt on turse alandamisel takistusi. Kolme nädala asemel 3 kuud immobilisatsiooni. 

• Inimese vanus- noortel verevarustus intensiivsem, koed vedelikurohked, vanusega lisanduvad ka haigused

• Turse- avaldab survet tundlikele närvilõpmetele, inhibeerib lihas-kõõlusreflekse ning mõjub negatiivselt toitainete vahetusele, suurem valu.

• Patsiendi kaasuvad haigused- nt diabeet, kardiorespiratoorsüsteemi häired, onkoloogilised või siseorganite haigused, vaimse tervise häired mõjutavad

• Haava suurus ja vigastuse aste- mida suurem vigastus seda suurem armkude, paraneb kauem, võib takistada taastumist

• Infektsioon- tuleb vältida, ettevaatusabinõud

• Söömine- valgu, vitamiinide ning mineraalide vaene dieet aeglustab paranemist

Organismi füsioloogiline reaktsioon dünaamilistele harjutustele:

• Aktiveeruvad hingamiselundid, kardiovaskulaarsüsteem, termoregulatsioonisüsteem ning närvi- ja endokriinsüsteem

• Aktiveerub töötavate lihaste ATP süntees

• Hapniku omastamine tsentraalse ja perifeerse ahela koostöö (rakuorganellid, kopsud, süda, aju)

Organismi füsioloogiline reaktsioon isomeetrilisele harjutusele:

Kardiovaskulaarsed muutused, suureneb süstoolne ja diastoolne vererõhk, südameprobleemidega patsiendi puhul peab olema ettevaatlik