koolieksami teooria (copy)

Mehaanika põhiülesanne, liikumise mõiste ja suhtelisus. Punktmass, trajektoor.

Mehaanika põhiülesanne, liikumise mõiste ja suhtelisus. Punktmass, trajektoor.

Mehaanika põhiül. on keha asukoha määramine suvalisel ajahetkel. Punktmass- keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes jätta arvestamata. Trajektoor- joon, mida mööda keha punkt liigub. Keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust st mehaaniline liikumine on suhteline.

Ühtlase sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand ja trajektoor

Liikumist, mille korral kiirus ja suund on jäävad, nimetatakse ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks. Ühtlaselt sirgjooneliselt liikuva keha trajektoor on sirgjoon ja keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad.

Newtoni seadused

I seadus: Keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuv jõud on null (resultantjõud).

II seadus: Kui kehale mõjuv resultantjõud on nullist erinev, siis liigub keha kiirendusega, mis on võrdeline ja samasuunaline resultantjõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.

III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised.

Keha impulss. Impulsi jäävuse seadus.

Impulss- keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada. Impulsi jäävuse seadus: Väliste mõjude puudumisel, on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.

Töö ja energia mehaanikas. Energia jäävuse seadus.

Tööks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldavat suurust. Energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele.

Ringliikumine. Ühtlane ringjooneline liikumine (joonkiirus, nurkkiirus, kesktömbekiirendus)

Ringliikumine on kõverjoonelise liikumise erijuht, kus keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osa. Ringjooneliseks liikumiseks nim. keha liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. Joonkiirus näitab ringliikumisel oleva keha kiirust. Nurkkiirus iseloomustab pöörleva jäiga keha pöördenurga muutumist ajaühikus. Kesktõmbekiirendus on suunamuutusest tingitud kiirendus, mis suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja seega kiirusvektoriga risti.

Võnkumised, võnkumiste liigid. Võnkumisis iseloomustavad suurused.

Võnkumiseks nim. perioodiliselt edasi-tagasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. Võnkumiste liigid on vabavõnkumine, sumbumatu, sumbuv võnkumine, sundvõnkumine. Võnkumist iseloomustavad suurused võnkeperiood, võnkesagedus, hälve, võnkeamplituud.

Võnkumised meie ümber. Resonants

Õmblusmasina nõel, pendel, pommidega kell, klaasipuhastaja liikumine autoaknal, pintsli liikumine värvimisel. Resonants on nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.

Elektrilaengu mõiste ja laengukandjad. Elektrit juhivad ja mittejuhtivad ained, pooljuhid.

Laeng näitab, kui tugevalt osaleb keha elektromagnetilises vastastikmõjus. Laengukandjad on elektrilaengut kandvad kehad, mis saavad liikuda (elektronid või ioonid või mõlemad) Elektrit juhivad nt metallid. Dielektrikud e mittejuhtivad ained on nt puit, plastik (sisaldavad vähe vabu laengukandjaid). Pooljuhtides pole laengukandjad küll alati vabad, aga neid saab suhteliselt kergesti vabaks muuta st laengukandjate arv sõltub tugevalt temp., lisandite sisaldusest põhiaines, neile pealelangevast valgusest jne.

Coulomb`i seadus. Punktlaeng.

Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Punktlaengu kõrral loetakse protsessis olevate kehademõõtmed tühiseks, kui nende kehade vahekaugus kordades suurem mõõtmetest.

Voolu magnetväli Ampere seadus.

Juhtmete vahel mõjuv magnetjõud on võrdeline voolutugevustega kummaski juhtmes ja vaadeldava juhtmeosa pikkusega. See jõud on pöördvõrdeline juhtmete vahekaugusega. Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele.

Väljade visualiseerimine. Elektriväli ja magnetväli.

Väljade kirjeldamiseks kasutatakse jõujooni. Seal, kus väli tugevam, seal paiknevad jooned tihedamalt. Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldab jõuna liikuvatele elektrilaengutele. Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.

Elektrivälja potentsiaal ja pinge.

Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on elektrivälja potentsiaalne energia mingis punktis pos. ühiklaengu kohta. Pinge iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust, ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise.

Õhuniiskus. Kastepunkt. Märgamine ja kapillaarsus.

Õhuniiskus veeauru sisaldus õhus. Kastepunkt on temp. mille juures veeaur hakkab kondenseeruma. Märgamine on nähtus, kus vedelik mööda tahket pinda laiali valgub. Kapillaarsus nähtus, mis seisneb molekulaarjõududest tingitult vedeliku kerkimises või langemises kapillaarides.

Pooli induktiivsus. Kondensaatori mahtuvus.

Induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel teatud aja jooksul. Mahtuvus iseloomustab kehade süsteemi võimet salvestada endasse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja.

Elektrivälja ja magnetvälja energia. Väljade jõuparameetrid.

Elektrivälja energia näitab, et laetud keha võib elektriväljas omada energiat. Magnetvälja energia on energia, mida omaks selles väljas magnetiliselt aktiivne keha. Väljade jõuparameeter kirjeldab elektrivälja ja magnetvälja tugevust antud punktis või ruumis.

Elektromagnetväljade skaala, lainete liigid ja iseloomustus.

Elektromagnetlainete skaala on skaala, mille ühes otsas paiknevad madalsageduslikud ja pikad ja teises otsas kõrgsageduslikud ja lühikesed lained. Olemas raadiolained(õhus levivad, raadioantenni kaudu, kaasnevad vahelduvvooluga), madalsageduslained,(vahelduvvool, levivad elektrijuhtides) optiline kiirgus(põhiliselt valgusnähtustel), gammakiirgus (väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad) ja röntgenkiirgus (röntegenitest põhiliselt).

Polariseeritud valgus ja selle rakendused.

Polariseeritud valgus on valgus, kus E-vektor on ühesuunaline. Polariseeritud valgust kasutatakse polarisatsioonifiltritega päikeseprillide tegemisel.

Geomeetrilise optika põhiseadused ja näited nende kohta.

Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Peegel, läätsed, prillid?

Valguse dispersioon .Spektroskoobi kasutamine.

Valguse dispersiooniks nim. aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest. Spektroskoop on riist spektrite vaatlemiseks. Prismast väljuvates kiirtekimpudes on kiired paralleelsed. Erivärvilised kiirtekimbud suunatakse pikksilma, millega spektrit vaadeldakse.

Valguse kiirgumise ja neeldumise mehhanism aatomis.

Valguse kiirgumine seisneb selles, et aineline objekt tekitab oma energia arvel kvandi. Neeldumisel annab kvant oma energia ja impulsi mingile ainelisele objektile ära ning lakkab olemast.

Termodünaamika I ja II seadus, näited

Keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga. II seadus: Soojus ei saa minna iseeeneselikult külmemalt kehalt soojemale. Soojuspump, külmkapp, gaas.

Aine olekud ja faasisiireded. Faasidiagramm

Ained looduses kas tahkes, vedelas või gaasilises olekus. Tahkes aines paiknevad molekulid kristallvõre sõlmedes korrapäraselt, asuvad üksteisega lähestikku ja vastastikmõju tugev. Vedelikes korrapärasus tinglik, molekulid asuvad üksteisest üpris kaugel ja jõud nende vahel nõrgad. Gaasides pole ka molekulide paiknemises korrapära, gaasimolekulid asuvad üksteisest väga kaugel. Neljas aine olek on plasma. Tahkis sulab vedelikuks. Vedelik aurustub keedes gaasiks. Gaas kondenseerub vedelikuks. Vedelik tahkub tahkiseks. Osad tahked ained sublimeeruvad otse gaasiks. Faasidiagramm on diagramm, kus temp. ja rõhu teljestikus kujutatakse termodünaamilise süsteemi tasakaalulist olekut.

Fotoefekt ja selle tekkimise tingimused.

Fotoefekt on see kui neg laetud isoleeritud kehale ultravioletset valgust peale lasta, siis keha laeng väheneb. Gaasi aatomitele mõjub valguskiirgus ioniseerivalt- valguskvandi mõjul eraldub gaasi aatomist elektron. Metallide korral võib footoni neeldumisega kaasneda elektroni väljumine aine pinnalt(välisfotoefekt). Pooljuht materjali korral suurendab valgus elektronide energiataset aine sees(sisefotoefekt).

Lainete interferents ja difraktsioon. Interferentsi rakendused.

Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Difraktsioonivõre, objektiivid.

Soojusmasinad, nende tööpõhimõte ja kasutegur.

Soojusmasin muundab soojushulga mehaaniliseks tööks. Soojusmasinad nt aurumasin, külmuti, soojuspump. Soojusmasina kasutegur on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe. Töötavale kehale, milleks on tavaliselt gaas, antakse soojendist soojushulk. Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd. Pideva töö tegemiseks peab töötava keha olek taastuma teatava aja-tsükli jooksul milleks tuleb soojendist saadud soojushulgast anda osa jahutile.

Päikesesüsteem. Planeedid ja väikekehad.

Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Jupiter, Venus, Saturn, Maa, Merkuur, Marss, Uraan, Neptuun. Väikekehadeks loetakse tähti v kehi?, mis ei anna planeedi mõõtu välja nt Pluto.

Gravitatsioonijõud, hõõrdejõud ja elastsusjõud. Näited.

Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud. Nt auto peatub hõõrdejõu tulemus, gravitatsioonijõud tõmbab meid maa poole tagasi hüpates, elastusjõud deformeerib autosid, kui kokku põrkavad.

Faraday induktsiooniseadus ja selle rakendused.

Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Kasutatav elektriliinide korral.

Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine ( kiirendus, vaba langemine).

Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra. Kiirenduseks nim. kiiruse muutumise kiirust. Vaba langemine on keha liikumine maapinna suhtes raskusjõu toimel, kui kehale ei mõju muid jõude ja raskusjõu väli on ühtlik