Ajalugu.linnus.keskaeg.40-80

kuradi loll teema raisk

Millised feodaalriigid tekkisid Liivimaale pärast Muistse vabadusvõistluse lõppu?

Millised feodaalriigid tekkisid Liivimaale pärast Muistse vabadusvõistluse lõppu?

Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa ordu alad.

Mis on vakusepeod?

Vasallide ja talupoegade ühised söömapeod, mida peeti siis kui vasall tuli oma andamit vastu võtma.

Millised linnad tekkisid Liivimaale? Mis oli nende linnade loomise aluseks?

Riia, Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Paide, Haapsalu. Nende loomise aluseks oli linnaõiguse saamine(linnaõigus).

Millised olid Jüriöö ülestõusu tagajärjed?

1) Taani müüs Põhja-Eesti valdused Saksa ordule(19000 hõbemarga eest)

2) eestlaste eliit rannikualadel hävitati

3) umbusk sakslaste ja eestlaste vahel suurenes

Kuidas muutus eestlaste õiguslik seisund pärast Muistset vabadusvõitlust?

See hakkas halvenema. Eestlastele kehtestati koormised ja nende õiguseid hakati vähendama.

Millised olid põhilised maksud, mida talupojad pidid tasuma?

Viljakümnis(1/10 saagist) või hinnus, kirikukümnis

Kirjelda Jüriöö ülestõusu toimumist.

1) Ülestõus sai alguse Harjumaal, kus põletati maha Padise klooster ja tapeti mungad.

2) Hakati piirama Tallinnat ja Haapsalu. Selleks küsiti abiväge Turu foogtilt, Rootsi esindajalt ja Pihkva vürstilt.

3)Eestlaste kuningad kutsuti Paidesse läbirääkimistele, puhkes relvakokkupõrge ning eestlased tapeti. 

4) Ülestõusu kõige suurem mahasuruja oli Saksa ordu.

Kes olid Vana-Liivimaal maaisandad?

Riia peapiiskop, Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Kuramaa piiskop, ordumeister ja Taani kunigas

Miks on Mõõgavendade ordu loos oluline Saule lahing? Mida tõi see kaasa?

Sest selles lahingus sai Mõõgavendade ordu leedulastelt ja semigalidelt hävitavalt lüüa. Kogu vägi lagunes laiali. Selleks, et ristisõda ei katkeks ühinesid Mõõgavendade riismed Liivimaa orduga ja neist sai Saksa ordu Liivimaa haru.

Millist argumenti kasutasid piiskopid, et näidata nende ülemvõimu ordu osas?

Riia peapiiskop väitis, et ordu on saanud enda maa piiskopilt lääniks ning Saksa ordumeister peaks andma vasallivande.

Millist rolli mängisid Liivimaal rüütelkonnad? Kes sinna kuulusid?

Liivimaa rüütelkonnad kaitsesid siinseid aadlikke ja nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Sinna kuulusid vasallid

Millised seisused olid Vana-Liivimaal?

vaimulikud, aadlikud, linnakodanikud, talupojad

Millised sotsiaalsed klassid olid talupoegade vahel? Kirjelda neid klasse!

Adratalupojad- talupoegade enamik, kes tasus loonusandameid ja täitis teokohustust.

Vabatalupojad- mõned endised adratalupojad, kes olid end rahamaksu eest osast või kõigist teokohustustest ja loonusandamitest vabaks ostnud.

Maavabad- isiklikult vabad talupoegadest väikeläänimehed, täitsid sõja- ja käskjalateenistust.

Üksjalad- asundustalude peremehed, kes kandsid väiksemaid loonusandameid ja teokohustust

Vabadikud- vähese maaga või maata talupojad, kes töötasid teiste taludes hooajatöödel päevilisena

Sulased ja teenijad- ilma oma majapidamiseta talupojad, kes töötasid teiste talupoegade või mõisniku majapidamises.

Träälid- orjad, sõjavangid

Mis on kodukariõigus? Kuidas seda rakendati?

Mõisniku õigus karistada talupoega ihunuhtluse või vangistusega. Enamasti karistati rahatrahviga või vitsadega.

Millised olid mõisnike ja talupoegade omavahelised suhted?

Taheti hoida häid suhteid, et mõisnikel oleks hea tööjõud ja talupoegadel oleksid kergemad karistused. Kahjuks talupojad siiski varastasid mõisnike tagant ja mõisnikud arvasid talupoegadest halvasti.

Kuidas oli võimalik talupoegadel pärisorjusest pääseda?

Ta võis põgeneda linna, peites end seal mingi aeg(vist 101 päeva) vabaks saada või osta ennast vabaks. Sellist summat tavaliselt ei suudetud maksta.

Kuidas valitseti linnasid? Kes said osaleda linna valitsemisel?

Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Raes olid raehärrad, kes pidid olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja olema kaupmees. Linna valitsemisel osalesid raehärrad, väiksemates linnades ka linnafoogt.

Millistesse organisatsioonidesse koondusid keskajal kaupmehed? Too näiteid!

Nad koondusid gildidesse. Näiteks Suurgild ja Mustpeade Vennaskond.

Kuidas oli keskajal käsitöölisena saada meistriks? Miks võis see olla keeruline?

Igal tsunftil oli skraa, mis määras tingimused meistriks saamiseks. Meistriks saamiseks pidi õpipoiss omandama meistri juures tööoskused, valmistama meistritöö ja maksta käsiraha ning korraldada teistele meistritele joodud. See oli keeruline, sest harilikult ei olnud õpipoisil nii palju raha, et seda kõike läbida.

Millised olid peamised imporditavad kaubad Liivimaal keskajal?

Sool, vein, raud ja pronks.

Mis oli Hansa liit? Millised Eesti linnad sinna kuulusid?

Hansa liit oli suur kaubandusliit, millel olid eeskirjad, kuidas tegutseda kaubanduses(maksud, toll). Hansa liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu.

Kuidas arenes välja kiriklik struktuur keskaegsel Liivimaal?

Kirikuid hakati looma ristisõja ajal. Võim jagunes nii: Paavst→Peapiiskop→Piiskop→Pastor.

Kes olid vasallid? Kust nad said oma sissetuleku?

Vasallid olid lääniomanikud, kellel oli maaisanda poolt lään antud, mida nad valitsesid ja kaitsesid rüütelkondadega. Nende sissetulek tuli talupoegade poolt makstud andamielt.

Kirjelda Vana-Liivimaa sisepoliitilist olukorda ordu ja piiskoppide vahel.

Piiskoppide ja ordu vahel toimus pidev võimuvõitlus. Piiskopid väitsid, et ordu on küll maakaitse juht, aga peab piiskoppidele alluma. Ordu aga ei võtnud seda kuulda, sest nad alluvad otse paavstile.

Millist argumenti kasutas ordu, et näidata nende sõltumatust Liivimaa piiskoppidest?

Ordu kasutas seda argumenti, et nii piiskopid kui ka ordu alluvad paavstile, mis tähendab seda, et piiskoppidel ei olnud ordu üle võimu.

Mis asjad olid maapäevad? Mis oli nende eesmärk ja kas seda suudeti täita?

Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Eesmärk oli arutada tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendada omavahelisi tülisid. Eesmärki ei suudetud täita, kuna otsuste jõustumiseks oli tarvis kõigi osapoolte nõusolekut, mida tihti ei suudetud saavutada.

Milline oli rahvusvaheline olukord 14. ja 15. sajandil? Kes olid põhilised konkurendid?

1) Poola-Leedu riik muutus võimsamaks poliitiliseks jõuks Ida-Euroopas.

2) Idas tugevnes Moska suurvürstiriik.

3) Saksa ordu positsioon hakkas langema.

4)Põhjas tekkinud lühiajaline Kalmaari unioon, mis ühendas Põhjamaad enda võimu alla ja see mõjutas suuresti Liivimaad. Hiljem astusid sellest välja nii Rootsi kui ka Taani ning võtsid osa Liivi sõjas.

Kuidas muutus rahvaarv pärast Muistse vabadusvõitluse ja Liivi sõja vahel? Millised sündmused mõjusid sellele negatiivselt?

Sellel ajal rahvaarv hakkas kasvama, kuid seda mõjutasid negatiivselt katk ja näljahädad.

Mida tähendab teokohustus ja loonusandam?

Teokohustus- iga talu pidi saatma ühe inimese mõisa tööle kindlal arvul nädalapäevadel.

Loonusandam- talupoegade andam maaomanikele maa eest.

Mida tähendab sunnismaisus? Kuna kujunes see välja (poolsajandi täpsusega)?

See tähendab seda, et talupoeg pole isiklikult vaba vaid kuulub maaga kokku. Liikumisvabaduse puudumine ilma feodaali loata. Eestis kujunes välja 15.saj teisel poolel.

Kuidas muutus keskaegne põllumajandus võrreldes muinasajaga?

Jätkuvalt kasutati kolmeväljasüsteemi, vesiveskid, oli võimalik osta paremaid tööriistu, sest kaubandussidemed tugevnesid.

Mida tähendab keskaegses kontekstis “sakslane” ja “mitte-sakslane”?

‘‘mitte-sakslane’’ oli talupoja staatuses inimene, ‘‘sakslane’’ aga linnakodanik või aadlik, kes oskas saksa keelt ja kuulus kõrgemasse klassi.

Millistesse organisatsioonidesse koondusid keskajal käsitöölised? Mis oli skraa?

Käsitöölased koondusid tsunftidesse. Skraa oli põhikiri, mis määras ära meistriks saamise tingimused ning millised on erialal töötamise ja konkureerimise reeglid.

Millised olid peamised eksporditavad kaubad Liivimaal keskajal?

Vili, paekivi

Kirjelda Ivan IV isikut. Miks on ta hüüdnimeks Julm? Mida suutis ta Venemaa jaoks ära teha?

Ta sai võimule väga noorelt ning tal oli reegent, kes valitses tema eest. Sellepärast oli ta näinud pealt võimujagamist, mis mõjutas tema arusaama poliitikast. Hiljem tekitas ta terrorit oma poliitiliste vastastele, sest ta ei tahtnud, et ta riiki jagama hakataks. Ta piinas ja tappis kõik, kes temast halvasti arvasid või talle vastu hakkasid. Seal hulgas ka oma naise ja lapse. Ta suutis Venemaale palju maad juurde hõlmata.

Millised olid Liivi sõja tagajärjed?

Eesti rahvaarv langes alla 150000. Liivi ordu varises kokku. Venemaa pidi kõk Liivimaa vallutatud linnused andma Poola-Leedule. Liivimaa jagati Rootsi, Poola-Leedu ja Taani vahel.

Millised muutused toimusid Liivi sõjas Jam Zapolski, Altmargi ja Brömsebro vaherahudega?

Jam Zapolski- Venemaa andis kõik alad Liivimaal Poola-Leedu kätte.

Brömsebro- Rootsi saab endale Taani käest Saaremaa.

Altmargi- Rootsi saab endale Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti.

Millised oli Liivi sõja põhjused ja mis oli sõja ajendiks?

Põhjused: Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu olid huvitatud Liivimaast läbi käivast kaubandusest. Taani ja Rootsi ei tahtnud, et teine tugevamaks saab. Liivimaa oli nõrk naaber, kellelt oli lihtne maad saada. Vene õigeusklike kirikute tagakiusamine.

Ajend: Ivan Julm nõudis Tartumaa piiskopkonnalt maksu (Tartu maks), mida ei makstud. Järelikult oli neil põhjus sõtta minna. Liivimaal oli luteri usk.

Kes olid Liivi sõja osapooled? Kas nad suutsid sõja käigus saavutada oma eesmärgid?

Osapooled olid Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi, Liivi ordu. Ainult Rootsi saavutas oma eesmärgi saades kogu Eesti alad endale.