Funktsionaalne morfoloogia: Rakud

Rakk

Elusaine väikseim morfofunktsionaalne ühik millel on olemas kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime.

Rakud on prokarüootsed (0,5-1 tsütom eeltuumne) või eukarüootsed (30-150 tsütom)

Viirused

• paljuneb ainult teiste organismi rakkudes

• genoomi moodustab RNA või DNA

• puuduvad raku organellid

• püsib väljaspool rakku nakatusvõimelisena

Prokarüootsed rakud:

• puudub tuuma membraan (1 haploidne rõngaskromosoom)

• suudab iseseisvalt kasvada ja paljuneda

• leidub plasmiide

Bakter vs viirus:

• bakter on elus, rakuline ja tuumata //Viirus on eluta, ei kasva ei arene, mitterakuline

• Bakter on suht suur 1000nm //Viirus väike 20-400nm

• Bakter paljuneb iseseisvalt //Viirus peab sisenema rakku ja kontrollima DNA/RNA-d

• Bakter allub antibiootikumitele

Mikrobioota:

• metaboolne funktsioon, seedimata toitainete fermentatsioon, vitamiinid, energia salvestamine

• kaitse funktsioon, kõik avaused on kaetud mikrobiootaga nn bioloogilise korgiga

• struktuurne funktsioon, soolehatu struktuuri hoidmine, et imendumine võimalikult hea

• inimese organismis 10x enam kui keharakke

• seedetraktis umbes 50% soole sisust, 160 erinevat liiki

Prokarüootne vs eukarüootne rakk

Loomne vs taimne rakk

Rakkude kuju sõltub:

• geneetilisest määratlusest

• funktsioonist

• keskkonnast

Rakkude suurus sõltub:

• geneetilisest määratlusest

• vanusest (neuronid, südame, silma, kuulmisretseptorid ei jagune)

• mitoosi faasist

• varuainete hulgast (nt rasvarakud saavad triglütseriide koguda)

Raku membraan:

• kaitse funktsioon

• ainete ja ühendite transport -ainetransport

• informatsioon retseptoritega

• eraldab sisekeskkonda väliskeskkonnast

Raku ehitus:

• raku membraan fosfolipiididest, hüdrofiilne pea ja -foobne saba

• Kolesterool annab membraanile teatava jäikuse

• Glükoproteiinidel retseptoorne funktsioon

  

Valgud

• ainete transport (kanalid, kandjad, pumbad)

• ioongradiendi teke

• signaalide vastuvõtt ja edastamine

• seondub membraani tsütoskeletiga

• seondab ekstratsellulaarse maatriksiga

Pumbad

energia toel transpordivad aineid ja ühendavad rakku ja rakust välja. kindlustavad kontsentratsiooni gradiendi

Kandjad

liiguvad mööda kontsentratsiooni gradiendi

Kanalid

Avades ja sulgedes saab kiiresti transportida piki kontsentratsiooni gradienti. Ioonide liikumine läbi membraani mõjutab membraani potentsiaali. Seega muutused kanalite aktiivsuses kutsub esile kiireid elektrilisi signaale kergesti erutavates membraanides (närvid, lihased)

Vee transport

Raku tuum

• ümbritseb tuuma membraan, mille sees poorid, sellega seostunud endoplasmaatiline retiikulum, sees tuuma plasma

• sees on tuumake

  • 

Endoplasmaatiline retiikulum

Moodustub:

• torukestest (kanalid) - mööda kanaleid toimub ainete liikumine- mida rohkem kanaleid seda aktiivsem rakk.

• tsisternidest (kanalite laiendid) ja

• membraanist.

1. Karedapinnaline ER- Seal paiknevad ribosoomid, toimub valgusüntees ja ainete (valkude) transport.

2. Siledapinnaline ER - Ribosoome ei ole. Seal toimub sahhariidide (glükogeen, tselluloos), lipiidide (vaigud, eeterlikud õlid) ja teatud rakkudes ka hormoonide (steroidid) süntees ning nende transport.

   
   
   

Golgi kompleks:

• (saab jagada kolmeks erinevaks piirkonnaks, mis täidavad erinevaid ül)

• raku sisemembraanistiku ühtne element

• tsisternides moodustuvad ning kogunevad polüsahhariidid

• valkude ja lipiidide lõplik modifitseerimine (posttranslatsiooniline modifitseerimine) ning suunamine kindlatesse raku piirkondadesse

• peamine ül on modifitseerida, sorteerida ja pakendada äsjaselt sünteesitud biomolekule

• lüsosoomide produktsioon

• proteoglükaanide produktsioon

Ribosoom:

• leidub karedal ER-s, tsütoplasmas, mitokondrites, plastiidides

• koosnevad kahest erinevast subühikust, suur ja väike SU

• mõlemad SU koosnevad rRNAS-st ja valgust

• tavaliselt paiknevad SU eraldi tsütoplasmas ning vajadusel seob neid spetsiifiline mRNA moodustades tervikliku ribosoomi

• neid on tuhandeid ja nende arv muutuv

• valgusüntees

  

Mitokonder:

• mitokondril on enda DNA,

• kõige olulisem on sisemembraani pindala,

• pole tuuma,

• jaguneb pooldumise teel

  
  

  

Lüsosoomid:

• ül lõhustada valke ja lipiide, mittevajalike struktuuride lagundamine

• ühekihilise membraaniga põiekesed, mis sisaldavad ensüüme

• moodustuvad Golgi kompleksis

• primaarsed- ainult mitteaktiivses olekus ensüümidega

• sekundaarsed- aktiveeritud ensüümid ja veel lagundatavad ained

• ühes rakus võib leiduda sadu või tuhandeid lüsosoome sõltuvalt raku tüübist ja olukooras. Rohkelt on neid epiteelkoe sekretoorsetes ja fagotsütoossetes rakkudes (maks ja neerud)  erütrotsüüdis ei ole

Tsütoskelett:

• toestab, kinnistab, transpordib

• raku struktuur, mis võimaldab säilitada raku kuju ja sisemist struktuuri, samuti osaleb raku jagunemisel ja liikumisel