Budismi alused

Algus

Jõudnud 35-aastaselt virgumiseni, sai Šākjamuni Buddhaks, hakkas õpetama ja lõi oma koguduse, mille liikmeid kutsutakse bhikšudeks ehk kerjusmunkadeks. Buddha-järgsetel sajanditel levis budism kiiresti kogu Indias ja mujal Lõuna-Aasias. Alates 1. saj e.m.a kandus budism (eriti mahajaana kujul) Sise- ja Ida-Aasiasse ning kujunes esimeseks maailmareligiooniks. 19.–20. saj hakkas budism levima ka Läänes (Euroopas, Ameerikas, Venemaal jm) ning on praegu üks kiiremini kasvava järgijaskonnaga religioone maailmas.

Šākjamuni järgijatest kujunes kogudus, mille liikmed loobusid ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik pooldajaskond, kuhu kuulusid eeskätt jõukad linnakodanikud, tollane majanduslik ja poliitiline eliit, kes toetas kogudust majanduslikult, kuid järgis ka igapäevaelus Šākjamuni õpetust.

Šākjamuni elu

Buddha, budismi rajaja sagedamini esinev nimi pärisnime Siddhārtha ja suguvõsanime Gautama kõrval. Budismi tekstides kasutatakse nende nimede asemel sageli epiteete bhagavat, nõndaläinu, hüvesläinu, võitja jt.

Šākjamuni oli ajalooline isik, kes elas Põhja-Indias I aastatuhande keskel e.m.a. Theravaada traditsiooni järgi olid tema eluaastad 624–544 e.m.a, enamiku tänapäeva teadlaste arvates 566–486 või 563–483 e.m.a

vanemateks kuningas Šuddhodana ja kuninganna Mājā. Maja nägi unes, et tal sünnib elevant

Elas alguses rikkuses, loobus sellest lahkus paleest ja liitus erakutega. Mõistis et ühiskonnast erakute moodi väljaastumine ie vii kuhugi ja loobus ka sellest. Seepeale istus Šākjamuni bodhipuu alla ja otsustas mitte tõusta enne, kui leiab mõistmise. Vaatamata Māra kiusamistele jõudis ta 49. päeval virgumiseni ja sai buddhaks. 80 aastaselt jõudis parinirvaanasse

bhikšud

munk, budismis täieliku pühitsuse saanud meessoost koguduseliikme nimetus. Munkadel ei tohtinud olla omandit, vaid kerjakauss ja vb niit ja nõel. Nad kerjasid

Kui Buddha elas, mungaks saamiseks polnud rituaali, mingi hetk Buddha ise ütles “Tule munk” vms ja siis mees saigi mungaks.

Seadmus

Dharma, Algne seadus ehk norm, mis valitseb universumis ja inimkonnas. 

õpetus, kultuur tekstis, kultuurilised tekstilised nähtused, 5 isiksuse koostisosa - igaüks on üks dharma.

. Mõiste seadmus (sanskriti keeles dharma) hakkas tähendama budismi õpetust edasiandvaid tekste ja nende kaudu toimivat kultuuri.

Budismis mõistetakse seadmuse all eeskätt Buddha õpetust, mille aluspõhimõtted on esitatud «Seadmuseratta käimapanemises», kuid budism tunnistab ka teisi, mittebudistlikke seadmusi. Buddha õpetuse tähenduses on seadmus kolme kalliskivi keskmine osa.

seadmuseratta käimapanemine

budismi üks alustekste. Buddha räägib selles neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Seda peetakse Buddha esimeseks jutluseks, mille ta olevat pidanud Vārānasī lähedal Sārnāthi Hirvepargis oma viiele endisele kaaslasele. Seadmuseratta käimapanemist ja selle õpetust tunnistavad kõik budismi voolud.

Dharma-cakra-pravartana

Buddha ei pannud ühtegi sõna kirja, ega ka ta õpilased, küll aga jätsid nad Buddha õpetused meelde. Kui lõpuks 300 aastat hiljem pandi kirja, võis muutuda tekst, lisaks Buddha rääkis teises keeles (võis olla magadi keel), tõlkes võis kaduma minna. Ta õpetust taheti panda vanasse pühasse keelde, kuid buddha keeldus, tahtis et lihtrahvas saaks aru, so paani keelde vb. Aga buddha ja ta õpilased ise ei pannud kirja. 

Kesktee

budismi olemust iseloomustav mõiste, mis määratleb seda kui äärmuste vältimist.

Buddha nimetab oma õpetust keskteeks juba «Seadmuseratta käimapanemises», kus ta ütleb, et loobub kahest äärmusest, nii enesepiinamisest kui ka naudingutest.

Kesktee on tühjuse sünonüümiks

Kesktee õpetust saab teostada õilsa kaheksaosalise tee kaudu.

kaheksaosaline tee

neljanda õilsa tõe sisuks olev juhatuste kogum. Kaheksaosalist teed peetakse kannatuse lakkamisele viivaks teeks

• õige vaade (sanskriti keeles samyagdṛṣṭi), tähendab budismi põhitõdede, nagu nelja õilsa tõe ja sõltuvusliku tekkimise, omaksvõtmist.

• õige kavatsus (samyaksaṃkalpa), tähendab meelestatust, mis on suunatud virgumisele, aga mitte lõbustustele või muudele tühistele ja kahjulikele asjadele.

• õige jutt (samyagvāk),tähendab ausat ja otsekohest juttu ning tühja lobisemise vältimist.

• õige tegu (samyakkarmānta), tähendab mungaelu reeglite või ilmalike puhul viie käitumisjuhise järgimist.

• õige eluviis (samyagājīva),tähendab hoidumist elukutsetest ja tegevustest, mis kahjustavad teisi.

• õige püüdlus (samyagvyāyāma),tähendab pühendumist virgumisele.

• õige järelemõtlemine (samyaksmṛti)  tähendab oma meele, jutu ja tegude kontrollimist.

• õige keskendumine (samyaksamādhi) tähendab meele täielikku suunamist kujustamisobjektile.

Kaheksaosaline tee on kohaldatud budistliku tee kolmele põhimõistele:

• kõlblus (sanskriti keeles śīla) hõlmab õige jutu, teo ja eluviisi;

• keskendumine (sanskriti keeles samādhi) hõlmab õige püüdluse, järelemõtlemise ja keskendumise;

• mõistmine (sanskriti keeles prajñā) hõlmab õige vaate ja kavatsuse.

Äärmused

budismi kesktee õpetuses äärmuslikud vaated, seisukohad ja eluviisid, mida tuleb vältida.

Buddha väidab seda juba oma esimeses jutluses «Seadmuseratta käimapanemine»: “Erakrändur ei tohiks anduda kahele äärmusele!” Kaheks äärmuseks on naudingud ja enesepiinamine. Nende asemel soovitab ta keskteed, milleks on õilis kaheksaosaline tee.

kõlblus

seotud eelkõige teistesse hästi suhtumise ja äärmustest hoidumisega ning kindlate käitumisjuhiste järgimisega (viis käitumisjuhist, kümme käitumisjuhist).

Kõlblus kuulub koos keskendumise (sanskriti keeles samādhi) ja mõistmisega (prajñā) budismi kolme alusmõiste hulka ning on kaheksaosalise tee 3.-5. osa (õige jutt, õige tegu, õige eluviis) ühisnimetajaks.

Keskendumine

budismis ja hinduismis meeleseisund, mis seisneb meele püsivas suunatuses ühele objektile, et jõuda selle täieliku kujustamiseni ehk enese samastamiseni objektiga.

Mahajaana suutrates räägitakse erinevatest keskendumistest, milles viibivad bodhisattvad.

Keskendumine on kujustamise ja mõistmise oluline eeltingimus.

Keskendumine on õilsa kaheksaosalise tee viimase kolme osa (püüdlus, järelemõtlemine, keskendumine) ühisnimetajaks.

mõistmine

Mahajaanas on mõistmine tähtsaim kuue ületava toimingu seas; ületav mõistmine (sanskriti keeles prajñāpāramitā) annab ka teistele ületavatele toimingutele nende ületava väärtuse.

Mõistmine viitab eelkõige tühjuse mõistmisele ehk arusaamisele, kuidas asjad tegelikult on.

Mõistmine koos kõlbluse ja mõtlusega on üks budismi kolmest alusmõistest, kaheksaosalises tees on mõistmine 1.-2. osa (õige vaade ja kavatsus) ühisnimetajaks.

Mahajaanas esineb mõistmine sageli koos kaastundega. Vadžrajaanas on mõistmine ja kaastunne ühtsed ning seda sümboliseerib mees- ja naispooluse ühendus, kus mõistmine on naisprintsiip (pradžnja), mille sümbol on kelluke.

Neli õilsat tõde

budismi põhitõed, mida Šākjamuni kuulutas oma esimeses jutluses «Seadmuseratta käimapanemine».

Need on

• tõde kannatusest,

• tõde kannatuse põhjusest,

• tõde kannatuse lakkamisest ja

• tõde kannatuse lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest.

Õpetus neljast õilsast tõest põhineb põhjuse (vt hetu) ja tagajärje seosel ning on analoogne arstikunstiga: esmalt tuleb välja selgitada haiguse põhjus, seejärel määrata ravi. Enamus budismi tohutust kirjandusest on 4. tõe selgitus, mis kirjeldavad meetodeid kannatusest vabanemiseks.

Kannatus

Duhkha. budismis üks kokkupandud seadmuste kolmest põhiomadusest isetuse (sanskriti keeles anātman) ja püsituse (anitya) kõrval ning esimene neljast õilsast tõest. Buddha räägib sellest juba «Seadmuseratta käimapanemises».

Sanskritikeelne sõna duḥkha tähendab kannatust kõige üldisemas mõttes, vaevarikast olemasolu sansaaras. Kannatuse äratundmine on budistiks hakkamise põhjuseks ja sellest vabanemine budismi ülim eesmärk.

Sansaara

Budismis mõistetakse sansaarat alati individuaalsena, mis tähendab, et seda ei saa samastada maailmaga. Sansaara lõpp on nirvaana ja see on samuti individuaalne.Kosmoloogilisest aspektist vaadatuna on sansaara idee seotud ettekujutusega maailmade perioodilisest tekkimisest ja hävimisest.

Kogu sansaara kujutab endast suletud süsteemi: pärast surma sünnivad olendid uuesti kas samas, paremas või halvemas vallas, vastavalt nende poolt tehtud tegudele (sanskriti keeles karma). Näiteks see, kes on praeguses elus inimene, võib sündida uuesti inimesena, seejärel aga põrguasukana, pärast seda saada preetaks, loomaks, asuraks või jumalaks. Ümbersündide ahel on alguseta, kuid sellel on lõpp, milleks on nirvaana. Nirvaanasse võivad jõuda ainult inimesed, seepärast peetakse sündimist inimesena eriti soodsaks, kuigi jumalate elu on õnnelikum ja eluiga pikem.

Nirvaana

teadvuse kõrgeimat seisundit, kus inimene on täielikult vabanenud teda sündide ringkäigus ehk sansaaras hoidvatest tendentsidest. Budismis mõistetakse viimaste all eelkõige meeleplekke, mis põhjustavad tegusid ja teovilju ning pidevat sündimist ühes kuuest olemasolu valdkonnast.

Nirvaanasse saab jõuda virgumise kaudu, kuhu juhatab Buddha õpetus.

. Esimest tüüpi on jäägiga nirvaana, mis iseloomustab teadvuse kõrgeimasse seisundisse jõudnud isikut, kes ometi jätkab olemasolu sansaaras. Teist tüüpi on jäägitu nirvaana ehk täielik nirvaana (sanskriti keeles parinirvāṇa), millesse eluajal nirvaanasse jõudnud olend (näiteks buddha) jõuab lõplikult maisest elust lahkudes.

Mahajaanas, eriti madhjamaka koolkonnas, väidetakse, et ülima tõe seisukohalt ei ole nirvaanal ja sansaaral vahet.

Kõrgeima taseme bodhisattvad jõuavad teadvuseseisundisse, kus nad on võimelised minema nirvaanasse, kuid jäävad kaastunde tõttu sansaarasse, et tegutseda kõikide olendite hüvanguks.

Nunn

bhikšuni, budistliku koguduse naissoost liige, kes on saanud täieliku pühitsuse.

Pratimokša reeglite hulk, mida nunnad peavad järgima, on suurem kui munkadel (theravaada traditsioonis 348 munkade 227 kõrval).

Buddha olevat algul olnud vastu naiste kogudusse võtmisele, kuid Ānanda pealekäimisel andis lõpuks loa, misjärel Buddha kasuema Pradžāpatī sai esimeseks nunnaks.

Vinaja järgi peavad nunnad koguduses alluma munkadele ja olema nende kontrolli all.

Suurkogud

budismi ajaloo esimestel sajanditel toimunud koguduse suured kokkutulekud, kus väideldi Buddha sõna autentse vormi ja väljenduse, selle tõlgendamise ning koguduse elukorralduse reeglite ehk vinaja üle. Suurkogude tulemusel fikseeriti budistlik pühakiri algul suulisel kujul, aga hiljemalt viimasel, neljandal suurkogul juba kirjalikult.

Rādžagriha - esimene suurkogu. kohe peale parinirvaanat. peale 3 kuud buddha surma hakati planeerima, aasta pärast tekkis. Miks tehti - mungad rääkisid, et keegi ei kobise, teeme mis tahame, reeglitest suva ja ss vanemad mungad olid nagu tf, peame midagi kokku leppima, 499 munka said seal kokku, Anandat polnud, sest et sinna saada pidi munk olema arhat . Ananda polnud sinna tasemele veel jõudnud. Ananda siis viimane õhtu pingutas ja sai arhatiks ja sai osaleda. Mahākāšjapa – kogu juhataja

Vinaja reeglite ettekandmine – Upali

Suutrate ettekandmine – Ānanda

Teine suurkogu - 100 või 110 aastat pärast parinirvaanat (386 või 376 e.m.a) Vaišālīs, kus vaieldi peamiselt vinaja üle. 10 tüliküsimust, kui konservatiivne tuleks olla. Vaišālī suurkogu järel lagunes budistlik kogudus koolkondadeks, mida oli vähemalt 18.

Kolmas suurkogu - Pātaliputras umbes 250 e.m.a patroneeris Ašoka. Sellel püüti leida konsensust koolkondade vahel, fikseeriti arvatavasti paali kaanon, millele lisati ka ‘kolmas korv’ – Abhidhammapiṭaka. Ka olevat seal otsustatud misjonäride saatmine teistesse maadesse.

Ašoka

Ašoka ühendas esimesena suurema osa Indiast. Ta laskis brahmi ja teistes tähestikes (kharošthi, kreeka) vastavalt kohalikele keeltele ja kirjaviisidele raiuda kivisammastele suure hulga seadusi ja edikte, mis sageli ülistavad budismi ja keisri budismimeelsust.

Vallutanud veriselt ja ohvriterohkelt Kalinga riigi, olevat Ašoka oma 13. valitsemisaastal loobunud budismi mõjul edasistest vallutustest ja kuulutanud sõjad ebakõlbelisteks. Ta käis palverännakutel budismi pühapaikades, millest annavad tunnistust nendesse kohtadesse püstitatud Ašoka sambad. Keiser saatis saadikuid kuulutama budismi ka väljapoole Indiat, läänes kuni Vahemeremaadeni.

Kolmikkorv

Tripitaka

budismi pühakirjakogu, mis koosneb kolmest osast:

• Vinayapiṭaka,

• Sūtrapiṭaka ja

• Abhidharmapiṭaka.

Pärimuse järgi koostati neist esimesed kaks Buddha õpetuste põhjal juba esimesel budismi suurkogul Rādžagrihas, mis toimus peagi pärast Buddha parinirvaanat, Abhidharmapiṭaka lisati aga hiljem.

Kui varajased koolkonnad pidasid pühakirja lõpetatuks ja kindlalt fikseerituks, siis mahajaana koolkonnad lisasid sellesse üha uusi tekste, nii suutraid (mahajaana suutrate kujul) kui ka šaastraid ja tantraid.

Mahajaana

Indias 1. saj e.m.a – 1. saj m.a.j tekkinud budismi suund, mis tõstis esile Buddha õpetuse universaalse iseloomu ning taunis individuaalset vabanemist tähtsustavat konservatiivset budismi. Viimast hakati mahajaana pooldajate seas nimetama hinajaanaks ehk ‘väikeseks sõidukiks’. ,,Mahajaana sobiv kõikidele, hinajaana vaid vähestele”

Mahajaanas rõhutatakse bodhisattva ideaali, kes eneses kaastunnet ja mõistmist arendades toimib kõikide olendite vabanemise nimel ja loobub nirvaanast, kuni pole aidanud sinna kõiki teisi.

Mahajaana põhialusteks on ületavate toimingute (sanskriti keeles pāramitā) ja bodhisattva kümne taseme (sanskriti keeles daśabhūmi) õpetus. Mahajaana alustekstideks on mahajaana suutrad.

Ületavad toimingud

, mahajaanas bodhisattvatele omased teostusviisid.Ületavad toimingud kirjeldavad bodhisattva astmelist teed, mille abil jõutakse teisele kaldale ehk teadvuse kõrgeimasse seisundisse. Ületavad toimingud on mahajaana õpetustes kesksel kohal ja nende põhiline funktsioon on meeleplekkide hävitamine ning vastavate positiivsete emotsioonide tugevdamine. Iga ületav toiming on vastukaaluks kindlale meeleplekile.

Üldlevinud on kuue ületava toimingu nimekiri:

• ületav annetamine,

• ületav kõlblus,

• ületav kannatlikkus,

• ületav tarmukus,

• ületav mõtlus,

• ületav mõistmine.

Samas ei peeta theravaada traditsioonis ületavaid toiminguid eriti olulisteks.

Hinajaana

Tänapäeval on hinajaanaks nimetatud koolkondadest säilinud ainult theravaada.mahajaana pooldajate antud nimetus konservatiivse budismi koolkondadele.Nimetusega hinajaana viidatakse asjaolule, et selle kaudu jõudvat nirvaanasse ainult väike hulk inimesi, samal ajal kui mahajaana avarad meetodid andvat selleks võimaluse palju suuremale hulgale olenditele

Theravaada tunnistab pühakirjana paalikeelset Tipiṭaka’t.

Ületav annetamine

 dāna-pāramitā

•Vastand kadedusele ja ihnsusele, ahnusele

•Klammerdumatus

•Vaesuse ületamine

•Avatus teistele

•Materiaalsete asjade annetamine – ka ohverdamine altarile. annetatakse veel munkadele, nunnadele, mungad kerjavad, 

•Turvalisuse annetamine – kartmatus

•Seadmuse annetamine. Munk annab materiaalsele annetusele vastu õpetuse. 

Annetus peaks olema tühjust mõistev annetamine. Ei ole olemas seda, kes annetab, kellele annetatakse ja mida annetatakse - ei ole klammerdumist vara ja annetamise külge, sest see on tegelikult tühi. 

Ületava annetamise puhul pole oluline mitte niivõrd tegelik annetamine, kuigi ka see toob pälvimusi, vaid enese meelestamine loobumisele.

Ületav kõlblus

śīla-pāramitā

Mahajaanas - teiste asetamine esikohale. Et saada minasse klammerdumisest lahti

•Lihtsus

•Enesedistsipliin - teiste asetamine esikohale

•Õige õpetuse kogumine

•Teiste aitamine

seisneb eelkõige positiivse suhtumise arendamises teistesse olenditesse ning ebakõlblatest ja vägivaldsetest tegudest hoidumises.

Ületav kannatlikkus

kšānti-pāramitā

ei ole vihaga võrdset pattu, tühistab kõik pälvimused viha, kannatlikkus on tõeline askees, püüd mitte vihastada

Tuleb erinevate vahenditega kujustada kannatlikkust. Kujustamine - meele kujundamine.

•Vastand vihale

•Agressiivsuse ületamine

•Mitte vastata teiste agressiivsusele agressiivselt. Kui muud teha ei saa, olge nagu puutükk, mitte mingit emotsiooni, aga üritada positiivset emotsiooni

•Teiste agressiivsuse mõistmine - tühjuse mõistmine. Miks teised vihastavad? sest neil on sarnased põhjused nagu meil, vb oleme meie neil tee peal ees. 

•Enese agressiivsuse analüüs – selle tühjuse mõistmine

Ületava kannatlikkuse teostamine tähendab, et bodhisattva jääb asjaoludest sõltumata (näiteks piinamisel) häirimatuks ning säilitab alati hea suhtumise isegi oma vaenlastesse. See on võime Buddha õpetuse teostamise või teiste hüvanguks tegutsemise nimel välja kannatada igasuguseid raskusi ja kannatusi. Kuid kohatu ja mõttetu kannatlikkus ei ole ületav; kannatlikkus on ületav vaid koos mõistmisega.

Ületav tarmukus

 vīrya-pāramitā

mehisus, kangelaslikkus, see mis ei anna alla

mingi hetk vaimsel teel tuleb tüdimus, 

•Vastand laiskusele

•Raskuste ületamine – takistused kui vaimne abi. Laiskus vaimsel teel on takistus.

•Kannatuste meelde tuletamine - sansaara kannatuse meenutamine, võiks olla veel hullem, võid sündida loomana või põrgus, seega inimesena sündimist ei tohi käest lasta

•Väärtuslik inimelu

•Kõik on tee/harjutamine/seadmus

Ületav tarmukus on vastukaaluks mitmele väiksemale meeleplekile, nagu loidusele, kõhklemisele ja hoolimatusele. See on tegutsemisvalmidus Buddha seadmuse teostamisel ja kaastundlikul toimimisel olendite heaks.

Ületav mõtlus

 dhyāna-pāramitā

Meditatsioon, meelerahu leitakse, kui maailma nähakse kiindumustest vaba rõõmuga

Keskendumine  4h ühele objektile väga raske

•Meelerahu – ühele suunatus – śamatha

•Läbinägevus – vipaśyanā

Peab tegema ka analüüsi

on vastukaaluks himu meeleplekile. Selle ületamiseks on eelkõige vajalik meele keskendamine ja meelerahu loomine.

Ületav mõtlus on eeskätt seotud meeleharjutustega, kitsamas mõttes süvenenud mõtlemise ja analüüsiga. Sellel põhinev seadmuste uurimine ja analüüs viib mina ehk enda mõiste ületamisele ja tühjuse kujustamisele, mis loob aluse ületavale mõistmisele.

Ületav mõistmine

Ilma ületava mõistmiseta ei saa teisi ületavaid toiminguid tegelikult ületavateks pidadagi; seega on ületav mõistmine ühelt poolt teiste ületavate toimingute alus, teiselt poolt aga nende kõrgeim tase.

Ületav mõistmine on keskne mõiste ületava mõistmise suutrates, kus seda peetakse bodhisattva arengutee kõrgeimaks astmeks, kuigi bodhisattva kümne taseme õpetuses vastab see alles kuuendale. Ületav mõistmine on vastukaaluks kõige põhilisemale meeleplekile, teadmatusele ehk nõmedusele ehk sõgedusele (sanskriti keeles avidyā), ning viib selle ületamisele. Ületav mõistmine tähendab tühjuse mõiste selget kujustamist, mille kõige üldisem mõte on, et mitte millegi kohta ei saa midagi kindlat väita; kõik on suhteline ja kehtib vaid ajutiselt ja piiratud kontekstis. 

Tühjus

. Eelkõige tähendab tühjus kõikide seadmuste püsiva omaoleku puudumist, mida võib tõlgendada kui kõikide mõistete, väidete ja seisukohtade, aga ka tajude ja teadvuse seisundite suhtelisust ja sõltuvust kontekstist.Tühjuse mõiste mõjul leiutati India matemaatikas umbes 3. saj null.

0 - šuunja - tühi - see on mis on kõige vahepeal - pole olemas külma ilma soojata, pimedat ilma valgeta - ja nende vahel on auk. Auk on ka inimese meeles, vahel tekib mõttesse paus. Budismis proovitakse jõuda sellesse seisundisse

Arhat

budismis teadvuse kõrgeimasse seisundisse ehk nirvaanasse jõudnud inimene, sageli ka buddha epiteet. Hinajaanas peetakse arhati seisundit isiksuse arengu ülempiiriks, mahajaanas aga mitte, kuna seal väidetakse, et arhat on jõudnud vaid šraavakate nirvaanasse, s.t maailmast eraldumisse, ja peab jätkama oma teed bodhisattvana.

Arhatiks peetakse Šākjamuni peamisi õpilasi Ānandat, Maudgaljājanat, Šāriputrat jt, samuti hilisemate põlvkondade silmapaistvaid budiste.

Bodhisattva

budismis inimene või mõni muu olend, kes on otsustanud saada buddhaks. Sellist otsust vastu võtma õhutab soov vabaneda ümbersündide ahelast ehk sansaarast ning vabastada kõik olendid kannatusest. tõlge virgumisolend, see kes on virgumise teel

Bodhisattvatee algab virgumismeele äratamisega (sanskriti keeles bodhicittotpāda), pärast seda annab bodhisattva (enamasti mõne buddha või teise bodhisattva juuresolekul) tõotuse vabastada kõik olendid sansaara piinadest. Rakendades ületavaid toiminguid, jõuab bodhisattva täieliku mõistmise ja piiritu kaastundeni kõigi olendite vastu, mis tähendab nirvaanasse ehk buddhasusse jõudmist. Kuna aga buddhad pärast täielikku nirvaanasse jõudmist ei saa enam olendeid aidata, siis annavad suurimad bodhisattvad, kes kannavad mahasattva (sanskriti keeles ‘suur olend’) tiitlit, tõotuse jääda sansaarasse nii kauaks, kuni kõik olendid on vabastatud.

Buddhaväli

, ühe buddha mõjuala, kus ta kuulutab seadmust teatud aja vältel, et juhtida olendeid virgumisele.

Budismi seisukohalt on iga maailmasüsteem, kus on buddha, vaadeldav kui buddhaväli. Meie praegune maailm on Buddha Šākjamuni buddhaväli.

Buddhaväljad on kas täiesti puhtad, kus kõik olendid on juba virgunud, või osaliselt puhtad, kus osa olendeid on ja osa veel ei ole virgunud. Mahajaana järgi hakkab bodhisattva oma buddhavälja kujundama juba enne buddhaks saamist.

Isiksuse koostisosa

budismis seadmuste kogumid, mida virgumata meel nende koostoimes tajub isiksusena.

5 isiksuse koostisosa moodustavad kannatuse. ,,Mina” pole olemas, on need 5 asja ja ainult korraks. Ühe hetke määratlus

•rūpa - kuju - silm näeb seda kuju ja hetkeks tajub. seotud füüsilise kujuga

•vedanā - tunne. Mis juhtub taju hetkel - kõigepealt füüsiline objekt - kokkupuude sellega, kokkupuutest tekib tunne. otsene füüsiline tunne. 

•saṃjñā - mõiste - Alguses tekib esmane tunne, positiivne, neg või neutr. Siis vaatame lähemalt, kas ta on tool või laud vms

•saṃskāraḥ - kokkutehtused - kõik mõisted, mis on seotud meie mäluga, varasemate kogemustega. Tekib mingi mälu asjast v inimesest, ka karma. 

•vijñāna - teadvus - moodustab selle meelehetke, milles me olemas oleme

Kolm kalliskivi

budismis kõige kõrgemad väärtused:

• virgunu,

• seadmus ja

• kogudus.

Kuus olemasolu valdkonda

budismis kuus sansaara valdkonda, kuhu olendid oma tegude viljana sünnivad: nendest võivad saada

• põrguolendid,

• preetad,

• loomad,

• inimesed,

• asurad või

• jumalad.

Kolme esimest peetakse halbadeks sündideks, sest neis on ränkade kannatuste tõttu väga raske asuda virgumisteele. Kolme viimast peetakse headeks sündideks, sest elu on neis kerge ja rõõmurohke ning virgumisteed on hõlpsam leida. Ainult inimesena sündinud võivad jõuda täieliku virgumise ehk buddhasuse ja nirvaanani ning sansaarast välja pääseda.

Mõnes vadžrajaana õpetuses seostatakse iga valda ühe kindla domineeriva meeleplekiga: jumalaid uhkuse, asuraid kadeduse, inimesi iha, loomi teadmatuse, preetasid ahnuse ja põrguolendeid vihaga.

Põrgu

budismis üks kuuest olemasolu valdkonnast.

Põrgu on ümbersünniks kõige ebasoodsam vald, kuid pärast halbadest teoviljadest vabanemist seal talutud kannatuste tagajärjel saab olend uuesti sündida kõrgemates sfäärides. Buddhad ja bodhisattvad võivad kaastundest ajendatuna ise minna põrgusse, et vabastada sealseid olendeid kannatustest ja suunata neid virgumisele.

Põrgusse satuvad olendid ränkade pattude eest, nagu tapmine (sh loomade tapmine), pettus, enesetapp, buddhade ja bodhisattvate laimamine jne. On olemas erinevad põrgud, millest sügavaim ja hirmsaim on Avītši. Piinad (tükeldamine, põletamine, muljumine, külmutamine jne) sõltuvad sellest, millise põrguga on tegemist. Pärast piinarikast surma põrgus sünnivad olendid seal taas ja kannatused algavad uuesti. Põrgutes viibimise aeg kõigub mõnest aastast mitme kalpani.

preetad

Budismi mütoloogias on preetad olendid, kes ei suuda rahuldada oma ihasid, mistõttu neid nimetatakse mõnikord igavesti näljasteks vaimudeks. Nad moodustavad budismi kosmoloogias ühe kuuest olemasolu valdkonnast, nn preetamaailma (sanskriti keeles pretaloka). Vaatamata toidu küllusele preetamaailmas ei saa nad kunagi oma isu täis, sest neil on kõht liiga suur, aga kurk peenike nagu nõelasilm.

Preetana sünnivad need, kes eelmises elus olid ahned, kadedad, julmad ja täitmatud.

loomad

üks kuuest olemasolu valdkonnast, kuulub kolme madalama hulka koos põrgu ja preetadega.

Psühholoogilises mõttes iseloomustab loomi teadmatus, mis on nende peamiseks takistuseks virgumisele jõudmisel; samuti peetakse elu loomana raskeks, kuna nende eksistents on seotud hirmu ja pideva toiduse hankimisega.

inimene

) budismis üks kuue olemasolu valdkonna olendite liike. Sündimist inimesena peetakse kõige paremaks, sest ainult inimene suudab virguda ja vabaneda sansaarast.

pooljumal

asura - Kunagi olevat asurad asunud jumalate kombel Trājastrinša taevas, kuni selle valitseja Indra nad sealt minema kihutas. Asurad elavad enamasti Meru mäe koobastes ja peavad jumalatega raevukaid võitlusi, kuigi jäävad alati kaotajateks. Asurate ja jumalate tüliõun on müütiline puu Tšittapātāli, mille juured asuvad asurate valdustes, viljad aga küpsevad taevas.

jumalad

Budismis asuvad jumalad ühes kuuest olemasolu valdkonnast. Nad alluvad teo ja teovilja seadusele nagu kõik teisedki sansaaraolendid. ka jumalad sünnivad uuesti, aga pikem protsess kui inimesel. Jumalate seisuses ei saa virguda

Kümme käitumisjuhist

budismis loetelu ettekirjutustest selle kohta, milliseid olukordi ja tegevusi inimene igapäevases elus peaks vältima. Kümme käitumisjuhist on viie käitumisjuhise laiendus, mis osaliselt langeb kokku kümne hüveteo tee nimekirjaga. Kümme käitumisjuhist on järgmised:

• mitte võtta elu ega kahjustada elusolendeid;

• mitte võtta seda, mida pole antud;

• vältida kõlvatut sugulist vahekorda;

• vältida valetamist;

• vältida joovastavate jookide tarvitamist;

• mitte süüa valel ajal;

• vältida tantsu, laulu, muusikat ja etendusi;

• mitte kanda ehteid, kasutada lõhnaaineid ega kaunistada iseennast;

• mitte istuda kõrgel istmel ega magada kõrgel asemel;

• mitte vastu võtta kulda ja hõbedat.

Kümme käitumisjuhist on munkade ja nunnade elukorralduse aluseks ning munga- ja nunnaõpilaste põhilisteks käitumisjuhisteks.

meeleplekid

budismis meelt määrivad seisundid, mis on virgumise peamised takistajad.

Viis suuremat meeleplekki on

• teadmatus ehk nõmedus,

• iha,

• viha,

• kadedus ja

• uhkus ehk ülbus.

Erinevates tekstides antakse aga eri pikkuse ja sisuga meeleplekkide loetelusid. Meeleplekkide põhjuseks on nii kultuurikeskkonnas ringlevad ebapuhtad seadmused kui ka inimese endised teod (sanskriti keeles karma).

Paljudes teostes (näiteks «Bodhitšarjāvatāras») kirjeldatakse, kuidas positiivsete emotsioonide ja hoiakute (näiteks kuue ületava toimingu) harjutamise ja kujustamise teel saab meeleplekkidest vabaneda.

 klesa

• rumalus, teadmatus - moha, avidya (ei teata kuidas asjad tegelikult on emotsionaalselt, suhtumine, et me ei tahagi teada kuidas asjad tegelikult on (asju tegelikult pole võimalik määratleda, vt ülevalt 0; asjad on pidevalt muutuvad, nad tekivad ja kaovad, teiseks - nad on kokku pandud osadest, neil pole ühtsed keset mis neid iseloomustaks;  )

• iha - raga

• viha - dvesa

Meeleplekke on 84000, aga need kõik mahuvad sinna kolme sisse ära.

nõndasus

tathata, mõiste, millega budismis, eriti mahajaanas, tähistatakse reaalsust ehk kõikide seadmuste tõelist olemust, vastandades seda näivusele ehk meelepettele (sanskriti keeles māyā).

Nõndasus on teadvuse kõrgeimat seisundit iseloomustav mõiste ja tühjuse sünonüüm. Nõndasus viitab sellele, et seadmusi ei saa püsivalt ja üheselt määratleda ega nimetada. Ainus võimalik väljendus on ‘nõnda’.

pälvimus

budismis virgumist soodustav tegur, mida saadakse heategude, ohverdamise, annetamise, õige mõtlemise vms teel.

Pälvimuste kogumist peetakse eriti mahajaanas väga oluliseks ja nende hulk ehk pälvimuste kuhi (sanskriti keeles puṇyaskandha) võib olla loendamatu. Samas ei tarvitse inimese põhieesmärgiks olla pälvimuste kogumine iseenesele, vaid ta võib neid teadvustatud ja olendite heaks tehtud sihipärase toimimisega ohverdada kõikidele. Mahajaana järgi annab mõistmine võrratult rohkem pälvimusi kui näiteks tavaline buddhadele ohverdamine või tavalised heateod.

Sukhāvatī

budismi mütoloogias Amitābha buddhaväli, kus olendid naudivad piiritut õnne ning jõuavad sealsamas ka nirvaanasse.Legendi järgi loonud Amitābha Sukhāvatī selleks, et kiirendada olendite buddhaks saamist. Sukhāvatīs elavad ainult inimesed ja jumalad, muid sansaara olendeid seal ei ole. Vesi on seal õnnistatud rohkete heade omadustega. Maapind, kõik majad ning isegi puud, lilled jm on tehtud kullast ja kalliskividest. Sukhāvatī asub meie maailmast läänes ning selle ja meie maailmasüsteemi vahel asub loendamatu hulk maailmasüsteeme ja buddhavälju.

sõltuvuslik tekkimine

seadmused ei ole püsivad ega teki iseenesest, vaid on pidevas põhjuse-tagajärje seoses. Sõltuvuslikku tekkimist iseloomustab kõige üldisemalt väide: “Kui see on olemas, siis tekib ka too.” Sõltuvuslik tekkimine on seotud teise õilsa tõega (tõde kannatuse põhjusest) ja seletab lahti kannatuse põhjust.

Tetralemma

budistlikus loogikas kasutatav vormel, mis postuleerib neli väidet seadmuste kohta: seadmus kas

(a) on olemas;

(b) ei ole olemas;

(c) nii on kui ka ei ole olemas;

(d) ei ole ei olemas ega olematu.

Buddha ise olevat tetralemma kujul esitatud küsimusele vastanud vaikimisega, andes sellega mõista, et tegelikult ei kehti mitte ükski vastusevariant.

Nāgārdžuna

Nāgārdžuna (sanskriti keeles nāgārjuna), india mahajaana õpetlane (elas tõenäoliselt ajavahemikus 150–250), paljude kuulsate tekstide autor, madhjamaka ehk šuunjavaada koolkonna rajaja.

enamus tekste tema nime alt kirjutasid õpilased

Vihaara

budismis klooster, nii pühendunute ja maailmast eraldunute asupaiga kui ka institutsiooni tähenduses, kus tegeldakse buddhadharma õpetamise ja hoidmisega.

Algupäraselt tähendas vihaara Buddha ja tema järgijate pikemaajalist peatuspaika vihmaperioodil. Püsivamatest peatuspaikadest kujunesid ajapikku kloostrid ja õppeasutused.

Vihaara võib olla vaid üksiku munga või nunna erakla, aga ka kloosterülikool, kuhu võib kuuluda tuhandeid munkasid ja nunnasid. Suurim ja kuulsaim vihaara Vana-Indias oli Nālandā. Nālandā kloostri hävitasid 12. saj lõpus muslimi vallutajad.

Vinaja

budismis eelkõige munkadele ja nunnadele ette nähtud juhtnööride kogu, mille eesmärk on nende käitumise ohjeldamine ja kontrollimine.

Laiemas mõttes on vinaja ka neid järgiv eluviis, budistlike munga- ja nunnakoguduste distsipliin. Vinaja juhised on koondatud Vinaya-piṭakasse.

Šāriputra

budismi pärimuse järgi üks kahest peamisest Šākjamuni õpilasest Maudgaljājana kõrval.Ta olevat olnud päritolult braahman, kuid ühinenud Buddha kogudusega varsti pärast seda, kui kuulis seadmust, ning jõudis peagi arhati seisundisse. Buddha ise olevat teda hinnanud väga kõrgelt ja pidanud tarkuse poolest endast järgmiseks. Mitmes paali kaanoni tekstis kuulutab Šāriputra seadmust Buddha asemel ja tema heakskiidul.

Ānanda

Ānanda, Šākjamuni üks peamisi õpilasi.

Ānanda oli Šākjamuni onupoeg ja teener, kes astus koguduse liikmeks juba teisel aastal pärast Buddha virgumist. Kuna ta oli kõige kauem Buddhaga koos viibinud ja tema õpetust kuulanud õpilane, siis olevat ta esimesel budismi suurkogul Rādžagrihas kandnud ette kõik, mida Buddha oli õpetanud. See sai aluseks kanoonilisele Sūtrapiṭakale.

Ānanda kui vahendaja osalusele budismi tekstiloomes viitab suutrate tüüpiline algus “Nõnda olen ma kuulnud...“.

Pooldas nunnasid

Pratimokša

budistliku koguduse käitumisjuhiste kogu, mis sisaldub Prātimokṣa-sūtra’s. Erinevates koolkondades on pratimokša reeglite arv erinev. Theravaada vinaja sisaldab näiteks 227 reeglit munkadele ja 348 nunnadele. Enamus pratimokša reegleid määratleb munkade-nunnade igapäevaelu korraldust.

Pratimokša reeglid loetakse ette kord kuus koguduse ees. Kes mõnest reeglist on üle astunud, peab seda koguduse ees tunnistama ja vastu võtma karistuse vastavalt süü suurusele. Üleastumised on jaotatud raskusastme järgi mitmesse alaliiki. Kõige raskemate hulka kuuluvad suguühe, varastamine, inimese tapmine ja valetamine imevõimete kohta, mille eest on karistuseks kogudusest väljaheitmine tagasituleku võimaluseta.

Bodhisattva tõotused - praṇidhāna

•Bodhisattva peab hoiduma:

•Eneseülistamisest ja teiste alandamisest

•Mitte anda materiaalset abi ja Buddha õpetust- ehk et peab andma 

•Mitte andestada, kui andestust palutakse

•Loobuda mahajaana teest

•Võtta ohverdusi, mis on annetatud Virgunule, Seadmusele ja Kogudusele

•Hinajaana seadmuse põlastamisest

•Soodustama kellegi loobumist kloostrielust

•Viiest kuritööst: ema, isa ja arhati tapmine, Buddha vigastamine, koguduses lõhe tekitamine

•Valedest vaadetest: nt kolmest kalliskivist (virgumine, seadmus kogudus), põhjuse-tagajärje seadusest jne. Nt ei tohi eitada põhjuse tagajärje seadust

•Linnade ja teiste inimeste eluasemete hävitamisest

•Õpetada sügavaid õpetusi (nt tühjust) neile, kes pole selleks valmis. Sest muidu saavad inimesed valesti aru, saavad kahju sellest. Või ehmuvad ära

•Kellegi täieliku virgumise teelt kõrvale juhtimine

•Isikliku vabanemise tõotustest loobumise soodustamine (nt munga- ja nunnatõotused)

•Teistes valede vaadete soodustamine

•Valetamine enda vaimsete saavutuste kohta

•Buddha õpetuse levitamine materiaalse hüve eesmärgil