histo prepsid biomeditsiin maka

Kõhuaort

H&E

valendik → sisekest (endoteeli rakkude tuumad näha + subendoteliaalkiht) → keskkest (meedia; silelihasrakud) → väliskest (adventiitsia, leveresooni, närvikiude, kollageenseid kiude)

Radiaalarter (prepsis koos radiaalveeniga)

H&E

valendik → sisekest (intima; endoteelirakud) → keskkest (meedia; silelihasrakud) → väliskest (adventiitsia)

Meedia on sisemise ja välimise elastse membraani vahel (laineline jooneke)

Radiaalveen (prepsis koos radiaalarteriga)

H&E

valendik → sisekest (intima; endoteelirakud) → keskkest (meedia; silelihasrakud) → väliskest (adventiitsia)

Lümfisõlm

H&E

Jaguneb koore- ja säsiosaks, säsi heledam. Koore osas on lümfifolliikulid. Ümbritseb kapsel. On näha säsiosast väljuvat väratit, kust läheb eferentne lümfisoon?

Igast siinuseid on lümfisõlmes, mida kaudu aferentsest soonest liigub lümf lõpuks väratisse. Subkapsulaarsed → trabekulaarne → kortikaalne → medullaarne → eferentne lümfisoon väratist.

Põrn - vere filtreerimine (erütrotsüütide lagundamine), immuunsüsteem - lümfotsüüdid, monotsüüdid.

karmiin-pikroindigokarmiin

Siniselt värvunud kapsel, mille trabeekulid ulatuvad sissepoole. Punapulp on see heledamalt värvunud osa, mis ümbritseb valgepulpi (tumepunaselt värvunud osad, lümfotsüüdid). Punapulbi keskel heledam osa on idutsenter, leidub ka tsentraalarter seal juures kuskil. Folliikul = punapulp + idutsenter + tsentraalarter.

Põrn - vere filtreerimine (erütrotsüütide lagundamine), immuunsüsteem - lümfotsüüdid, monotsüüdid.

karmiin-pikroindigokarmiin

Siniselt värvunud kapsel, mille trabeekulid ulatuvad sissepoole. Punapulp on see heledamalt värvunud osa, mis ümbritseb valgepulpi (tumepunaselt värvunud osad, lümfotsüüdid). Punapulbi keskel heledam osa on idutsenter, leidub ka tsentraalarter seal juures kuskil. Folliikul = punapulp + idutsenter + tsentraalarter.

Tüümus

H&E

Eristuvad sagarikud, mida eristab heledalt värvunud sidekude. Sagariku kooreosa tumedam (rohkem T-lümfotsüüte), säsiosa heledam. Säsis leidub Hassalli kehakesi - epiteliaalsed rakud, funktsioon päris kindel pole, teada et toodavad tsütokiine - immuunrakkude arengu suunamine vms võib-olla.

Spinaalganglion

H&E

Ganglion ise on see pallikene eksole. Närviraku kehade kogumik, dorsaal- ja ventraaljuure vahel pmst, mis on omakorda seljaajuga ühenduses. Ventraaljuur rohkem all ja dorsaaljuur otse spinaalganglioni küljes.

Suurema suurendusega näha seal ganglionirakke, ilusad ümarad ja mille sees kromatofiilne e Nissli substants, ilusti näha ka tuum ja tuumake. Ja neid ümbritsevad tumedad gliotsüüdid.

Seljaaju

Tioniin

Eristub valgeaine ja hallaine. Hallaine on see nn liblikas, tagasarved on pikemad ja ulatuvad struktuuri “välja”, eessarved on lühemad ja paksemad. Hallaine eri poolte sarvi ühendab hall kommissuur ja selle all kohe on valge kommissuur. Halli kommissuuri peal/sees on näha tumedalt värvunud tsentraalkanalit. Tagumine sept jookseb keskelt läbi tagasarvede poolelt, teisel pool on mediaanfissuur. Valgeaine jaguneb: dorsaalväädid (tagumise septi ja tagasarve vahel), külgväädid (dorsaal- ja eessarve vahel), ja ventraalväädid (eessarve ja mediaanfissuuri vahel). Õrnkest (Pia mater) seljaaju ümber.

Suurajukoore kihid

H&E

No palju õnne. Kokku kuus kihti, üsna halvasti eristuvad, aga loogika on, et:

• molekulaarkiht (hõredaim, vähesed närvirakud)

• kaks välimist kihti: granulaarkiht, püramidaalkiht

• kaks sisemist kihti: granulaarkiht, püramidaalkiht

• multiformne kiht (väikesed polümorfsed rakud)

Sisemises püramidaalkihis on need suured kolmnurksed rakud, see ja siis molekulaarkiht võiks olla muude kihtide orientiiriks. Multiformse kihi all on valgeaine.

Adenohüpofüüs

H&E

Tegelt eri rakke näha 40×10 suurendusega. Jaotus värvumise alusel: kromofoobsed ja kromofiilsed rakud. Kromofoobsete tsütoplasma värvub kõige heledamalt. Kromofiilsed jagunevad: tumedamad - basofiilsed rakud, roosad - atsidofiilsed rakud. Adenohüpofüüs on hüpofüüsi eesmine osa, mis koosneb erinevatest. Rakkude vahel leidub sinusoide ehk spetsialiseerunud kapillaare.

Neerupealis

H&E

Ümbritseb kihn, jaguneb koore- ja säsiosaks. Eristuvad kihid kihnust alates: glomeruloos-, fastsikulaar- ja retikulaartsoon. Lõpuks on säsi, kus asuvad neerupealise hormoone tootvad rakud (adrenaliin, noradrenaliin). Säsi rakud on preparaadis suuremad.

Pankreas

H&E

Eristuvad sagarikud, milles leiduvad Langerhansi saared sisaldavad endokriinseid rakke (insulotsüüdid on alfa- ja beeta rakud) ja saarte väliselt leidub eksokriinseid rakke (atsinuserakud). Valgelt nähtav osa Langerhansi saares on verekapillaarid.

Pildil siinpool on suurem suurendus ja näha Langerhansi saart paremini.

Palatiintonsill

H&E

Ühel pool näha mitmekihiline lameepiteel (suu poolel), teisel pool on kapsel e kihn, millega kinnitub suulaele (hele, näha sellel pildil mis tegin). Heledalt värvuvad lümfifolliikulid. Krüptid ulatuvad tonsilli sissepoole, esinevad epiteeli poole peal (kapsli poolel väikesemad septid). Suur preps, põhimõtteliselt silmaga vaadatav ära. Osaleb immuunvastuses, sisaldab APC-sid, lümfotsüüte, plasmarakke. no mdea noh võta või jäta

Keele ristlõik

H&E

Järjekordne jurakas. Papille on näha seal ülal, kus on tumedalt värvunud see epiteel. Enne lihaskiude ja nende vahel (?) on näha ka näärmeid, lihaskiude suht segiläbi tundub olevat risti ja pikkikiud (nagu mees ma tglt ei tea see keel… ma ei jõudnud seda normilt joonistada. ilus pilt tuli tho)

Mao fundus e maopõhi (ülemine osa)

H&E

Üleval pinnaepiteel ja näha maofoveoolid (lainetus pmst). Allapoole liikudes on näha näärmeid, enne limaskesta lihaskihti (tumeroosa, mdea mul sitt pilt ma ei erista siit) on subglandulaarkiht, mis on värvunud heledamalt (seda ka siin ei erista no mdea edu meile).

Näärmetest suurema suurendusega eristab parietaalrakke (tumedamad) ja pearakke (heledamad).

Inimese peensool

H&E

On näha soolehatud (erinevus nt jämesoolest, kus on ainult soolekrüptid), mida katab ühekihiline prismaatiline epiteel. Hattude vahel võib esineda intervilloosruum (auk pmst). Hattude all on näärmelised soolekrüptid (need tumedad n-ö pallikesed), mille põhjas on punakalt värvuvad Panethi rakud. Kurrud, hatud ja soolekrüptid täidavad peensoole funktsiooni peamise imendumiskohana.

Jämesool

H&E

Pinnaepiteeli all on soolekrüptid (tumelillad pallid), mille vahel on proopria. Selle all on õhuke heledam limaskesta lihaskiht, selle all submukoosa (ulatuslikum ribasid meenutav kiht) ja siis tulevad lihaskihid (ringlihaskiht on valendikupoolsem, pikilihaskiht selle järel). Viimane on serooskest, mis katab jämesoole/kinnitab selle.

Ussripik

H&E

Seespool on valendik ja kihid sealt väljapoole lähevad kihid:

• krüptid (need pallikesed väikesed)

• proopria, kus on näha lümfifolliikuleid näha

• submukoosa (heleroosa)

• ringlihaskiht

• pikilihaskiht

Sea maks

van Gieson

Sea maksa prepsis on sagarikud väga hästi eristuvad (inimese maksa prepsis kohe silma ei paista need sagarikud). Sagarike vahel on interlobulaarne sidekude ning on näha maksa triaadi - arter, veen, sapijuha. Sagariku keskel on tsentraalveen.

Maks - sapi tootmine (seedimine), albumiini süntees, detoksifikatsioon (veri soolestikust, maost, pankreasest, põrnast liigub portaalveeni kaudu läbi maksa), glükogeeni hoiustamine, kolesterooli tootmine (eri hormoonide ja vitD prekursor)

Inimese maks (triaad)

H&E

Sagarikud ei paista nii hästi kohe silma. Siin vaatasime maksa triaadi ja tsentraalveeni suurendusega. Ma ei saa mitut pilti panna seega siia panin 40×10 suurendusega triaadi. Suurim auk on veen. Sapijuha on see rõngas kus on suured ümarad tuumad. Arteri tuumad on lapikumad. Siin tundub olevat sapijuha ja veen kõrvuti vasakul pool veenist.

Inimese maks (tsentraalveen)

H&E

Tegin veel teise inimese maksa flashcardi tsentraalveeni 10×10 suurendusega vaatamiseks. Tsentraalveen on maksasagariku keskel. Mul tglt sellest pilti pole, google pilt. Ümber on selliselt stacked viisil maksaplaadid (rakud tornis) ja nende vahel on sinusoidid (spetsialiseerunud kapillaarid).

Kops - bronh

H&E

Selle tunneb ära bronhiaalkõhre e kondrofibrooskesta abil (tumeroosa/lilla paks joon poolkuukujuliselt). Bronhi õõnt katab ripsepiteel, selle all on proopria (helelilla kiht) ning lihaskiht (helepunane suhteliselt eraldunud joonena). Enne bronhiaalkõhre on veel näha submukoosat koos näärmetega (näärmed näivad kui augud). Ülejäänud punane sigrimigri on alveolaarpuu - respiratoorsed bronhioolid, alveolaarjuhad, ja lõpuks alveoolid ise (prepsis otseselt sellist järjestust pigem ei näe).

Kops - bronhiool

H&E

Eristab bronhidest peamiselt kahe tunnuse alusel - need on väikesemad ja neil pole bronhiaalkõhre. Laineline epiteel (värvunud punaselt, katab õõnt). Selle all on proopria (lilla) ja lihaskiht on roosa ringina järgmine kiht. Siis on sidekude enne kui jälle alveolaarpuu sigrimigri pihta hakkab.

Mõni google pilt ütleb, et need pallid bronhiooli ümber on artefaktid, mõni aga, et veresooned. No ma ei oskagi kommenteerida.

Neer

H&E

Neeru tunneb kõige väiksema suurendusega ära selle järgi, et koor ja säsi eristuvad “lainelisusega” - säsi osas on sellised sirgemad/lainelised rakkude jooned, koore osas on rohkem sigrimigri ja näha ka neerukehakesi.

Suurema suurendusega koore osas on näha neerukehakeste osasid: kõige sisemine punakaslilla pallike on päsmake e glomeerul. Kihnuvalendikku piiritleb siseleste (vastu päsmakest) ja välisleste. Neerukehakese läheduses on (kas ka prepsis ilusti näha, mdeagi vahest mitte) näha distaalne tuubul (rakud on lapikud selle valendiku ümber) ja proksimaalne tuubul (rakud on kõrgemad, valendik on selle võrra kitsam).

Säsi osas on suurema suurendusega näha neid piklikke kogumistorukesi - ristilõike osas on need näha ümaralt. pikilõikes on need rakud nagu tornis üksteise otsas (pilti ple sry).

Kusepõis

Karmiin-pikroindigokarmiin

Hea tunnus sellele on päris ulatuslik lihaskiht. Valendiku ümber on transitoorne (ülemineku) epiteel, selle all proopria ja siis submukoosa kiht (sinine, enne lihaskihte).

Lihaskihid lähevad suunaga valendikust väljapoole nii: sisemine pikilihaskiht, ringlihaskiht, välimine pikilihaskiht. Tundub, et tegemist on ristlõikega, sest pikilihaskihid on risti lõigatud, ja ringlihaskihis on näha lihaskiude.

Testis

H&E

On näha ümbritsevat valkjaskesta ja sees seemne vääntuubuleid. Nende vahel on interstitsiaalkude. Suure suurendusega vääntuubulit vaadates on enam-vähem näha rakkude arengut valendiku suunas: kõige kaugemal (silelihaskihi juures) on tumeda tuumaga spermatogoonid, edasi suurimad rakud primaarsed spermatotsüüdid, siis juba veits piklikumad spermatiidid ja kõige valendikumas piirkonnas on küpsed spermatosoidid.

Lisaks võiks leiduda abistavaid Sertoli rakke (abistavad spermatogeneesi) ja ka Leydigi rakke (prod. hormoone nagu testosteroon).

Prostata e eesnääre

Karmiin-pikroindigokarmiin

On näha näärmete lõpposasid, mille ümber on sidekude (värvub siniselt) ja silelihasrakkude kimbud (värvuvad rohekalt).

*osaleb seemnevedeliku tootmises

*sellega seotud lihased tagavad uriini püsimise põies

Peenis (pildil - spongiooskehas olev ureetra e kusiti)

H&E

Mikroskoobi all suur preparaat. On näha kahte kavernooskeha, mida eraldab keskelt vahesein. Kavernooskehade sees leidub arter. Vaheseina all on spongiooskeha, mille sees olev valendik on ureetra e kusiti. Kavernooskehi ümbritseb valkjaskest ning selle ümber on omakorda fastsia.

Kassi ovaarium

H&E

Saab leida erinevas arengufaasis folliikuleid, mis sisaldavad munarakku. Kõige äärmiselt ja kõige väiksemad on primordiaalsed folliikulid - esimest järku ootsüüti ümbritseb üks kiht lamedaid follikulaarrakke.

Järgmine arengujärk on primaarsed folliikulid, kus ootsüüti ümbritsevad follikulaarrakud suurenevad ja hilises folliikulis on need mitmekihiliselt (nim. granuloosa rakkudeks). Zona pellucida on ootsüüdi ja follikulaarsete rakkude vahepeal.

Sekundaarne folliikul - suurem, on näha tekkivat folliikuliõõnt; granuloosarakkude ümber basaalmembraani kohal on näha veresooni (siseteeka; selle pealmine kiht on välisteeka).

Tertsiaarses folliikulis on folliikuliõõs suurem kui ootsüüt. Granuloosa rakud moodustavad ootsüüdi ümber kiirikpärja.

Munajuha

H&E

Eristub koore- ja säsiosa. Pinda katab ühekihiline kuupepiteel. Seespool on näha limaskesta kurdude labürinti. Järgnevad ring- ja pikilihaskiht. Kurdude suurema suurendusega näeb epiteeli ehitust: nii ripsmetega kui ka ripsmeteta rakke (sekreedi tootmine) ning selle all on proopria.

Postmenopausis naise munasari

H&E

On oluliselt vähenenud folliikulite arv. On näha valkjaskehasid (kollaskeha taandarenemise kohale jääv armkude/moodustis). Kooreosa eristub. Võib näha verehüübe kohti.

Emakas

hemalaun

Emakaseinas on kolm eristuvat kihti: endomeetrium (limaskest), müomeetrium (lihaskest) ja perimeetrium (serooskest).

Endomeetriumi epiteel on ühekihiline prismaatiline, ripsmetega ja ripsmeteta rakud, ning selle alla jääb proopria kus on emakanäärmed ja veresooned (funktsionaalne kiht). Selle all on basaalkiht, mis ei irdu menstruatsioonil ja osaleb funktsionaalkihi regeneratsioonil.

Müomeetrium e lihaskest on paks ja rasedusel see suureneb (hüpertroofia).

Sõrmenahk

H&E

Jaguneb: epidermis, dermis, hüpodermis.

Epidermise kihid (dermisest alates): basaalkiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht ja sarvkiht.

Dermises on näha papillaarkiht otse epidermise all (koht, kus on immuunrakud) ja retikulaarkiht. Dermises on närve, veresooni, näärmeid.

Hüpodermises näha rasvkudet.

Peanahk

H&E

Epidermis on siin õhuke kiht. Dermises leidub karvafolliikuleid, nende juures olevaid rasunäärmeid ja karvapüstitajalihaseid.

Suurema suurendusega karvafolliikulis eristuvad struktuurid: karvapapill (nagu augu moodi) ja selle ümber/kõrval karvasibul.

Suures pildis kihid: karv (koor ja säsi, karvakutiikul - lame kiht rakke, heledalt värvuv), sisemine epiteliaalne juuretupp, välimine epiteliaalne juuretupp.

Sisemises epiteliaalses juuretupes on edasi kihid: juurekutiikul (väikesemad tihedas reas rakud võrreldes karvakutiikuliga, aga samas “vahes”); sõmerjas epiteeli kiht (värvub erkroosalt); kahkjas epiteeli kiht (helelilla kiht selle all).

Välimises epiteliaalses juuretupes eristuvad kihid: basaalkiht (lamedalt rakud) ja ogakiht (piklikult tuumaga rakud).

Kogu selle kupatuse ümber on karvapaun.