Seedeelundkond

Palatiintonsill

Paarilised ovaalsed lümfoidkoest organid, mis paiknevad suuõõnes kurgukaarte ja keelejuurde vahel.

Suulaetonsill on moodustunud mitmest limaskesta voldist, tema prooprias asuvad idutsentritega lümfisõlmekesed.

• Tonsillide pinnalt läheb organisse 10-20krüpti, hargnevad sekundaarseteks krüptideks.

• Tonsillide limaskesta ja krüpte katab sarvestumata mitmekihiline lameepiteel.

• Tonsill sügaval asuvatest kudedest eraldatud kiudsidekoelise kihnuga, need hargnevad ka tonsilli → septid jagavad palatiintonsilli sagarikeks.

Hamba arenemine

Hamba alget moodustab emailiorgan, mida ümbritseb sidekoelist hambapapilli. Neid mõlemat ümbritseb hambapaun.

Küljelt ümbritseb hambaalget moodustav alveolaarpuu.

Sisemised emailirakud moodustavad emailiorgani sisepinda katva ühekihilise kõrgprismaatilise epiteel ning lähevad üle lamedaks välimiseks emailirakkudeks. Sisemise ja välimise vahele jääb emailipulp.

Dentiini moodustamine algab hambapapilli tipus, kus sidekoe rakud diferentseeruvad odontoblastideks, need hakkavad moodustama raku ülemisele pinnale dentiini põhiainet, mis sisaldab kollageenseid fibrille. Dentiini läbivad radiaalsed dentiinituubulid

Sisemised emailirakud diferentseeruvad hambapapilli tipu kohal kõrgprismaatilisteks enameloblastideks, mis moodustuvad apikaalses osas emailiprisi

Vallpapill

Pealt lamedad limaskesta kõrgendid, neid ümbritseb ringjas süvend e. papillivagu. Vagu väljaspoolt ümbritsevat kõrgenenud limaskesta osa nimetatakse papilli valliks.

Vallpapillid moodustunud tihedast sidekoelist proopriast, mida katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel.

Seroossete maitsmisnäärmete juhad avanevad papillivagude põhja.

Vallpapillil on:

ülemises osas: sekundaarpapillid

külgedel: maitsmispunag

Söögitoru

Ligikaudu 25cm torujas kanal, mida katab paks mitmekihiline sarvestumata lameepiteel

Söögitoru sein koosneb kolmest kestast:

1. Limaskest

   • Kaetud mitmekihilise sarvestumata lameepiteeliga

   • Peale epiteel kiudisidekoeline proopia

   • Limaskesta ja lihaskesta seob submukooskiht.

2. Lihaskest

   • Paks

   • Sisemine tsiruklaarkiht

   • Välimine longitudinaalkiht.

   • Ülaosas vöötlihaskoest

   • Alaosas silelihasrakkudest

3. Adventiitsia, vaba välispinnaga kohtaes on välimine kiht serooskest.

   • Adventitsiaalkesta moodustab kohev sidekude.

Mao funduse limaskest

Limaskest moodustav kumeraid välju.
Katteepiteeliks on ühekihiline prismaatiline epiteel ning raku apikaalne osa sisaldab lima.

Mao pinnal palju süvendeid e. maolohukesi, nendesse avanevad maonäärmed.

Maonäärmetes on kitsus, kaelaosa ja põhjaosa.

Kitsus: paiknevad maolohukeste all

Kaelaosa: koosnevad limatootvastest mukotsüütidest ja parientaalrakkudest, mis toodavad soolhapet.

Põhjaosa koosneb parientaalrakkudest ja pearakkudest.

Limaskesta proopria koosneb retikulaarsest sidekoest, näärmete all moodustab proopria subglandulaarkihi.

Limaskesta lihaskiht koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest longitudinaalkihist.

Mao pülooruse limaskest

Fundusega võrreldes on maofoveoolid e. lohukesed sügavamad ning neid avanevad lühemad püloorusenäärmed, mis toodavad mukoidset sekreeti.

Pülooruse näärmed on laiema valendikuga ja moodustunud primsmaatilisetest rakkudest.

Kassi peensool

Peamine imendusmisorgan, seega tal selline ehitus, mis suurendab limaskesta pinda. Näha on soolehatud, nende vahele jääb intervilloosruum.

Proopias on soolenäärmed, nende all on
sõmerkiht

Sisemine paksem ringkiht

Välimine õhem pikikiht

Submukooskiht

Serooskest

Jämesool

Sein kolmes kihist: limaskest, lihaskest, serooskest

Limaskesta pinnale tulevad proopias soolenäärmed, hatud seal puuduvad. Limaskesta katab kõrgprismaatiline ühekihiline epiteel.

Siis tuleb proopria

Peale proopriat on lihaskest, mis koosneb seespoolsest ringkihist ja väljaspoolses pikikihist.

Siis tuleb sidekoeline serooskest.

Soole sein sisaldab kolme närvipõimikut.

Ussripik

Rohkelt lümfoidset kude.

Funktsiooniks on organismi kaitse.

• Ussripik ümmarguse kujuga

• Tal on limaskest, lihaskest ja serooskest.

• Limaskestas krüptid, mida katab kõrgprismaatiline epiteell.

• Prooprias on hulgaliselt lümfoidset kude, seal idutsentrid.

• Lihaskest peaaegu et puudub, kuid on sisemine ringlihaskiht ja välimine pikiliihaskiht.

• Submukooskiht on paks

• Katab serooskest.

Sea maks

• Hulknurkse kujuga maksasagarikud, maksa morfofunktsionaalsed ühikud.

• Maksarakud e. hepatotsüüdid on sagarikud suured rakud, ümar tuum tsentraalselt, rakus 2-3 tuuma.

• Tsütoplasma võib sisaldada inkluseoone (nt glükogeen v rasv.)

• Hepatotsüüdid paikenvad ridadena üksteise peale ja moodustavad maksaplaadid

• Maksaplaadite vahel on maksasinusoidid, suubuvad tsentrraalveeni.

• Sinusoidid seinas on endoteelirakud ja tähtrakud e. Kuppfferi rakud

• Sagarikust väljaspool paikenvad maksatriaadid, mille moodustavad sagarikevaheline sapijuhake arter ja veen.

Inimese maks

Inimese maksas on sagarikevahelised piirid ebaselged.

Pankrease eksokriinnne osa

Organi toeses moodustavad septid, mis jagavad pankrease sagarikeks, mis koosnevad omakorda atsinustest.

Atsinuse raku apikaalse ja basaalse piirkonna struktuur on erineva ehitusega.

Basaalse osa tsütoplasma intensiivsem, nim. ergastoplasma.

Atsinuse raku apikaalses osas on sümogeenisõmerad.

Atsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega, mille moodustav ühekihiline lameepiteel.