Finantsarvestused alused

Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja

pannud(nimi, aasta)

Luca Pacioli aastal 1494.

Majandusarvestuse osad

audiitorkontroll, finantsaruannete analüüs, maksude arvestus, kulu arvestus, juhtimisarvestus, finantsarvestus

raamatupidamisalast tööd suunab

Raamatupidamise Toimkond

Raamatupidamise Toimkonna ülesanded

1) suunata finantsarvestusalast ja -aruandlusalast tegevust ning esitada vastavad

ettepanekud ja soovitused Rahandusministeeriumile;

2) töötada välja Eesti finantsaruandluse standardi põhinõudeid täpsustavad toimkonna

juhendite eelnõud ja esitada rahandusministrile määrusega kehtestamiseks;

3) tutvustada toimkonna juhendeid (RTJ) ning anda nende kohta selgitusi ja tõlgendusi.

Tekkepõhine arvestus tugineb

tekkepõhisele printsiibile, mille kohaselt

kajastatakse majandussündmused toimumisel, sõltumata sellest, kas raha

on laekunud või välja makstud

Kassapõhine arvestus tugineb

kassapõhisele printsiibile, mille kohaselt

kajastatakse majandustehingud siis, kui raha on laekunud või välja

makstud

Majandusaasta aruanne jaguneb

Tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne

Raamatupidamise aastaaruanne:

Bilanss,

Kasumiaruanne,

Rahakäibe (Rahavoogude) aruanne (kui nõutav),

Omakapitali muutuste aruanne (kui nõutav),

Lisad

Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse:

Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek

Müügitulu jaotus

Vandeaudiitori aruanne

Varaobjekt

on möödunud sündmus(t)e tulemusel ettevõtte

valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada

Vara

raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev

ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus

majanduslikku kasu

Kohustis

hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmus(t)est ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike

ressursside väljaminek

Omakapital

jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste

mahaarvamist

Kulu

on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud

kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed)

Tulu

on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed)

Kasum (kahjum)

summa, mis saadakse kulude lahutamisel

tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum)

Raamatupidamine tugineb raamatupidamise põhivõrrandile, kus

varad = kohustised + omakapital

ehk

aktiva = passiva

Bilanss (ehk finantsseisundi aruanne) on

raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud

kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali)

Bilanss koosneb kahest osast:

1. Varad ehk aktiva

2. Kohustised ja omakapital ehk passiva (varade finantseerimise allikad)

Aktiva jaguneb

põhivarad ja käibevarad

Käibevarad:

Raha

Lühiajalised finantsinvesteeringud

Nõuded ja ettemaksed

Varud

Bioloogilised varad

Põhivarad:

Pikaajalised finantsinvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringud

Materiaalsed põhivarad

Bioloogilised varad

Immateriaalsed põhivarad

Passiva jaguneb

kohustised ja omakapital

Kohustised:

Lühiajalised kohustised

Pikaajalised kohustised

Omakapital:

Seotud omakapital,

Aktsia- või osakapital,

Reservid,

Vaba omakapital,

Aruandeaasta kasum,

Eelmiste aastate jaotamata kasum

Bilansivõrrand

ALGSEIS + SISSETULEK = VÄLJAMINEK + LÕPPSEIS

ehk

LÕPPSEIS = ALGSEIS + SISSETULEK - VÄLJAMINEK

Sündmus

on varas, kohustistes ja omakapitalis toimuvate muutuste allikas või põhjus

Majandussündmus

s on igasugune sündmus, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit

Ettevõttevälised sündmused

toimuvad väljaspool ettevõtet, kuid avaldavad mõju selle tegevusele

Ettevõttesisesed sündmused

toimuvad ettevõttes ja ei hõlma ettevõtte väliseid osalejaid

Tehing

on väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama osapoole vaheline siire

Majandustehing

on väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama (majandus)üksuse vaheline siire või vahetus (ja mis mõjutab üksuse finantsseisundit)

Majandussündmused muudavad korraga alati…

vähemalt kahte bilansikirjet

Kontod

on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks.

Konto jaguneb

deebet ja kreedit

Konto debiteerimine

summa kandmine konto deebetisse

Konto krediteerimine

summa kandmine konto kreeditisse

Kontode liigitus

bilansikontod ja kasumiaruandekontod

Tulude ja kulude koondkonto

on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist.

Kontraaktivakonto on seotud

konkreetse aktivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis

Kontrapassivakonto on seotud

konkreetse passivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis

Kahekordne kirjendamine

majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis.

Lausendiks nimetatakse

debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist.

korrespondeeruvuseks nim

Kontode omavahelist seost, mille tingib majandussündumus

lihtlausendiks nim

Lausendit, kus korrespondeeruvad kaks kontot

liitlausendiks nim

Lausendit, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot

Kontoplaan

on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon).

Raamatupidamisdokumendi liigid on:

algdokumendid; koonddokumendid; raamatupidamisõiendid

Algdokument

on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

Algdokument peab olema

masintöödeldav

Algdokument peab sisaldama järgmiseid andmeid:

1) toimumisaeg;
2) majandustehingu sisu kirjeldus;
3) arvnäitajad (näiteks: kogus, hind, summa) ja
4) arve numbrit või muud identifitseerimistunnust;
5) tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid. Majandustehingu kirjendamisel raamatupidamisregistrites tuleb alg- või koonddokumendile lisada
6) viide kirjendile.

Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama

7 aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati.

Pikaajaliste kohustiste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada

7 aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.