Arengupsühholoogia

Lappes lappes hei - Esimene pool flashkaartidest on teoreetikud, nende teooriad ning koolkonnad. Teine pool flashkaarte on mõisted ja arengupsühholoogia üldküsimused. Edu!

Psühhodünaamiline koolkond

• Sigmund Freud

• Erik Erikson

• Margaret Mahler

Biheiviorism

• John B. Watson

• B.F. Skinner

Kognitiivne koolkond

• Jean Piaget

• Lawrence Kohlberg

• J.M. Baldwin

Etoloogia ja evolutsiooniline arenguteooria

• Charles Darwin

• Konrad Lorenz

• Nikolaas Tinbergen

• John Bowlby

• I. Pavlov

Kontekstualism

• Lev Võgotski

• Jaan Valsiner

• Urie Bronfenbrenner

Leeuwenhoek

(1632 - 1723.)

Preformatsiooniteooria

John Locke

(1632–1704)

• Arst

• Koolkond: Keskkonnateoreetikute isa

• Tabula Rasa – inimene sünnib tühja lehena, kõik teadmised tulevad kogemustest ja keskkonnast.

• Õppimine toimub assotsiatsioonide, harjumuse ja jäljendamise kaudu.

• Tunnetusteooria - Keskkondlikud tegurid - läbi mille arenevad tunded, assotsiatsioonid, mõtted, kordamine, harjumus, jäljendamine, õppimine tasu ja karistuse vahendamisel.

Jean-Jacques Rousseau

(1712-1778)

• Laps sünnib heana, areng toimub loomulikult ilma sundimata

• Lastel oma viis näha ja tunda

• Arengu etapid: 0-2 (füüsiline areng), 2-12 (meelte areng), 12-15 (mõtlemise areng), 15+ (moraalne areng)

• Rõhuasetus - vaja keha arendada. Hoides sealt eemale hinnangud.

• Lapsele ei tohi suruda peale täiskasvanulikke teadmisi

Charles Darwin

(1809-1882)

• Evolutsiooniteooria – areng on kohanemine keskkonnaga.

• Uuris lapse arengut (poja arengupäevik, rõhutas uurimistöö süsteemsust).

• Paljud arengu kaasmõisted - pidev kohanemine ümbritseva keskkonnaga, aktiivne protsess, keskkond muutub ja sina kohaned.

• Koolkond: Bioloogiline arenguteooria.

Karl Ernst von Baer

(1792 - 1876)

• Areng toimub lihtsamast keerulisemaks, üldisest spetsiifilisemaks.

• Kujundas arengupsühholoogia empiirilist baasi.

• kirjeldava ja võrdleva bioloogia ajalugu.

J.M. Baldwin

(1861-1934)

• Teadmiste areng toimub läbi staadiumite. - Motoorsed refleksid → keel ja loogiline mõtlemine

• Assimilatsioon ja akommodatsioon – uue info liitmine olemasolevasse teadmistesse või nende ümberstruktureerimine.

• Koolkond: Kognitiivne arenguteooria. / peetakse üheks olulisemaks arengupsühholoogia tõuke andjaks.

A. Gesell

(1880-1961)

• Arst - küpsemisteooria - bioloogiliste mehhanismide kogum, mis arengut suunavad. Ajaliselt piiratud bioloogilised arenguprotsessid.

• Keskkond ja bioloogia - Kuidas me tajume keskkonda on determineeritud bioloogiast.

• On väga palju toonud sisse uurimistöö metoodikasse. Täpsus ja selgus ning võime korrata eksperimente.

Sigmund Freud

(1856-1939)

• Psühhodünaamiline teooria - ID (instinktid), EGO (teadvustatud kontroll), SUPEREGO (moraal).

• Psühhoseksuaalne arenguteooria – oraalne (~18mo.), anaalne(~1-3a.), falliline(~3-5a.), latentne(~6-14a.) ja genitaalne(~14-20a.) staadium.

• Astmeline isiksuseteooria - Igal astmel vaja lahendada konfliktid ID ja superEGO vahel. Sealt pealt areneb Ego

• Koolkond: Psühhodünaamiline / psühhoanalüütiline paradigma

Erik Homburger Erikson

(1902-1994)

• Psühhosotsiaalne areng – inimese areng toimub 8 etapis, iga etapp esitab kriisi (nt usaldus vs umbusaldus). - astmeline, ei tohi lükata ega aeglustada liikumist ühest astmest teise.

• Ego on arengus keskne, ühiskond mõjutab identiteeti. (kõige tähtsam on ego)

• Kõige olulisem mõjutaja eelkõige sotsiaalne keskkond - inimene on ühiskonna või sotsiaalse keskkonna produkt.

• Koolkond: Psühhodünaamiline arenguteooria.

Margaret Mahler

(1897-1985)

• Eraldumine ja individuatsioon – laps õpib end eristama emast.

• Kiindumuse areng toimub läbi etappide: normaalne autism, sümbioos, eraldumine ja individuatsioon.

• Koolkond: Psühhoanalüüs / Psühhodünaamiline

Ivan Pavlov

(1849-1936)

• Klassikaline tingimine – õppimine toimub reflekside kaudu (tingimatu ja tingitud stiimul).

• Põhines loomkatsetel, kuid mõjutas ka inimpsühholoogia arengut.

• Kuulus etoloogide hulka

John B. Watson

(1878-1957)

• Biheiviorismi eelkäija - Käitumine kujuneb tingimisprotsesside kaudu.

• 3 kaasasündinud emotsiooni - hirm, viha, armastus. - kõik ülejäänud emotsioonid tulevad nendest kolmest baasemotsioonist.

• Koolkond - biheiviorismi eelkäija - nimetas oma teooria biheiviorismiks

• Imikuid ei tohi kätte võtta, äärmuslik plastilisus. Saab õpetada milleks iganes ümber.

B.F. Skinner

(1904-1990)

• Operantne tingimine – käitumist kujundavad tasud ja karistused.

• Sotsiaalse õppimise teooria

• Sarrustuse skeemid

• Koolkond: Biheiviorism.

Jean Piaget

(1896-1980)

• Kognitiivne areng toimub 4 staadiumis: sensomotoorne, preoperatsionaalne, Konkreetsete operatsioonide periood, Formaalsete operatsioonide periood. (Astmeline arenguteooria)

• Assimilatsioon ja akommodatsioon – uue teadmise integreerimine või kohandamine.

• Skeemid, Operatsioonid, Funktsioonid

• Lapse mõtlemise iseärasused - Egotsentrism, Naiivne realism, Animism, Artifitsialism

• Tuleb koguaeg kaasata õpilasi.

• Koolkond: Kognitiivne arenguteooria.

Lev Võgotski

(1896-1934)

• Sotsiokultuuriline arenguteooria – areng toimub läbi sotsiaalse suhtluse ja kultuuri. Tuleb vaadata last ainult koos keskkonnaga. Laps & Keskkond vastasmõjus.

• Kaht tüüpi psüühilised protsessid - kõrgemad ja madalamad. Inimeste liigiomane.

• Lähima arengu tsoon – laps õpib kõige paremini juhendamise toel. Ei saa õpetada kui inimene pole selleks valmis. Eesmärk koguaeg lükata natukene edasi.

• Koolkond: Sotsiokultuuriline arenguteooria / Kontekstualism.

Konrad Lorenz & Nikolaas Tinbergen

Lorenz (1903-1989) Tinbergen (1907-1988)

• Etoloogia aluse panijad– loomade ja inimeste käitumine on osaliselt kaasasündinud.

• Trükkimine (imprinting) – looma või inimese esmane kiindumus tekib kindlal perioodil.

• Koolkond: Etoloogia (bioloogiline arenguteooria).

John Bowlby?

(1907-1990)

• Kiindumusteooria – ema-lapse varajane suhe määrab hilisemad suhted.

• Lapsel on bioloogiline vajadus turvalise sideme järele.

• Koolkond: Etoloogia

Lawrence Kohlberg

(1927-1987)

• Moraalne areng toimub 6 astmes (nt sõnakuulelikkus, sotsiaalse korra säilitamine, isiklikud moraalsed printsiibid).

  • I tase - Eelkonventsionaalne

    • 1 aste - sõnakuulelikkus.

    • 2 aste - hüvitus, kiitus

  • II tase

    • 3 aste - hea poisi moraalsus

    • 4 aste - autoriteedi ja sots korra säilitamine

  • III tase - Postkonventsionaalne

    • 5 aste - Kokkulepped, inimindiviidi õigused, moraalsus

    • 6 aste - Inimese enda printsiibid ja süüme moraalsus

• Kriitika - tegi oma järeldused ainult meeste peal.

• Koolkond: Kognitiivne arenguteooria (moraalne aspekt).

Urie Bronfenbrenner

(1917-2005)

• Ökoloogiline arengu mudel – inimene areneb mikro-, meso-, ekso-, makro- ja kronosüsteemide koosmõjul.

• Indiviid on nii keskkonna looja kui ka selle produkt.

• Koolkond: Ökoloogiline arenguteooria / mudel + kontekstualism?

Jaan Valsiner

1951-…

• Kolme tsooni teooria – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon.

• Sotsiokultuuriline mõju arengule on dünaamiline.

• Koolkond: Sotsiokultuuriline arenguteooria / Kontekstualism?

Uurimismeetodid arengupsühholoogias

• Vaatlus (Observational study) – Looduslik või eksperimentaalne.

• Läbilõikeuuring (Cross-sectional study) – Erinevas vanuses grupid, kiire meetod.

• Longituuduuring (Longitudinal study) – Sama isikute jälgimine pikema aja jooksul.

• Eksperiment (Experimental method) – Muutujate kontrollimine.

• Testid ja intervjuud – Standardiseeritud vs projektiivsed.

Klassikaline ja operantne tingimine

• Pavlov – Klassikaline tingimine:

  • Tingimatu stiimul → tingimatu reaktsioon (nt toit → süljeeritus).

  • Tingitud stiimul → tingitud reaktsioon (nt kell + toit → süljeeritus).

• Skinner – Operantne tingimine:

  • Positiivne kinnitus – Preemia hea käitumise eest.

  • Negatiivne kinnitus – Ebameeldiva stiimuli eemaldamine hea käitumise korral.

  • Positiivne karistus – Karistus halva käitumise eest.

  • Negatiivne karistus – Preemia eemaldamine halva käitumise korral.

Ökoloogiline arengu mudel (Bronfenbrenner)

• Mikrosüsteem – Lähisuhted (pere, kool).

• Mesosüsteem – Mikrosüsteemide seosed (nt kodu ja kooli koostöö).

• Eksosüsteem – Kaudsed mõjud (vanemate töökeskkond).

• Makrosüsteem – Kultuur, seadused, väärtused.

• Kronosüsteem – Ajalised muutused (ajaloolised sündmused, elumuutused).

Moraali areng (Kohlberg)

• Eelkonventsionaalne tase – Karistuse vältimine ja isiklik kasu.

• Konventsionaalne tase – Hea lapse moraalsus ja seaduste järgimine.

• Postkonventsionaalne tase – Isiklikud eetilised põhimõtted.

Millega tegeleb arengupsühholoogia?

Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega.

Ontogenees

Üksikindiviidi areng viljastumisest kuni loomuliku surmani.

fülogenees

Liigi areng, mis koosneb paljude indiviidide ontogeneesidest.

Diferentseerumine

eristumine/muutumine teistest (nt erinevad rakud)

Morfogenees

organismi ja selle osade kuju muutumise protsess

rekapitulatsiooni seadus?

Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilised etapid (nt inimese embrüo meenutab varajastes staadiumides kala või roomajat).

Peamised arengut mõjutavad faktorid

Bioloogilised – geenid, pärilikkus.
Keskkondlikud – kliima, sotsiaalne keskkond.
Kasvatus – kultuur, õpetus, sotsiaalsed normid.
Enesearendamine – isiklik tahe ja kogemused.

Arengu alatüübid

Sotsiaalne areng – suhtlemisoskus, normide mõistmine.
Kognitiivne areng – teadmiste omandamine, keele areng.
Motoorne areng – liikumisoskused, tasakaal.
Füüsiline areng – pikkus, kaal, bioloogiline küpsemine.

küpsemine arengupsühholoogias

Bioloogilised arengumuutused, mis võimaldavad teatud oskuste omandamist (nt enne kõndimist peavad jalalihased tugevnema).

õppimine arengupsühholoogias

Kogemusest tulenev püsiv muutus käitumises või teadmistes.

Arengupsühholoogia küsimused

• Arengut mõjutavad faktorid

• Arengu järjepidevus - astmeline vs järjepidev

• Inimese sünnipärane olemus - kas inimene sünnib hea või halvana või valge lehena?

• Aktiivsus - Mis roll on inimesel enda arengus? Palju on vaja aktiivsust või passiivsust, et potentsiaali välja tuua?

• Arenguliste muutuste universaalsus - nomoteetiline vs idiograafiline suund

Nomoteetiline ja Idiograafiline vaade

Nomoteetiline - Areng toimub kindlate seaduspärasuste järgi, mis kehtivad kõigile.

Idiograafiline vaade - Iga inimese areng on unikaalne.

Arengupsühholoogia ülesanded

• Kirjeldamine - missugune on mingi nähtuse või probleemi tase, struktuur, ulatus

• Seletamine - Eesmärk saada teada nähtuse või probleemi olemust, põhjuseid, tagajärgi

• Prognoosimine/ennustamine/optimiseerimine - öeldakse hüpoteetilised arengu trajektoorid.