Orgo I eksam

studied byStudied by 4 people
0.0(0)
learn
LearnA personalized and smart learning plan
exam
Practice TestTake a test on your terms and definitions
spaced repetition
Spaced RepetitionScientifically backed study method
heart puzzle
Matching GameHow quick can you match all your cards?
flashcards
FlashcardsStudy terms and definitions
Get a hint
Hint

SN2 ja E2 on 1-etapilised, seega on vaja ... alust/Nu

1 / 181

flashcard set

Earn XP

Description and Tags

Orgaaniline keemia I eksam

182 Terms

1

SN2 ja E2 on 1-etapilised, seega on vaja ... alust/Nu

Tugevat/head

New cards
2

KMnO4 omadused

Tugev oksüdeerija - tekitab COOH, aga ainult BENSÜÜLSE süsiniku puhul.

<p>Tugev oksüdeerija - tekitab COOH, aga ainult BENSÜÜLSE süsiniku puhul.</p>
New cards
3

Big Bulky Base

E2

New cards
4

perhapped

C(O)-O-OH

New cards
5

hübridiseerunud orbit. kuju ja hübridiseerimata orbit kuju

hübridiseerunud on ühest otsast väiksemad, hübridiseerimata on nagu kaheksa ning risti

New cards
6

Elektronegatiivsus

Elementide võimet hoida kinni (tõmmata enda poole) elektrone kovalentses sidemes

New cards
7

kui on CH3-OH2, siis kui polaarne on CO side?

see on väga polaarne, sest hapnikul on pluss laeng ehk elektronide defitsiit. ta proovib tõmmata süsinikult elektrone (kuigi süsinik on vähem elektronegatiivsem kui hapnik - sp veelgi polaarsem ühend prg). St kontrolliks: hapnikul on 3 sidet ja 2 vaba elektroni. Kokku 5 elektroni. Tavaliselt peaks olema kuus, seega +1

New cards
8

Mida suurem on aatom, seda nõrgemini hoiab ta oma väliskihi elektrone kinni ning seda kergem on teda polariseerida

"pehme" ehk "soft"

New cards
9

Mida nimetatakse elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumist mööda sigma-sidemeid?

Induktsiooniks

New cards
10

Induktsiooni saab omistada ka peale üksikute aatomite ka funkts. rühmadele

+I on elektrone tõukavad (elektrontihedust suurendavad. Nt kõik CHx asjad. Polariseeruvad ise elektronegatiivsemate asendajate mõjul)

-I on elektrone tõmbavad (elektrontihedust vähendavad ehk deaktiveerivad arom. tuuma. Nt Hal, NO2, CO(O)R, CH2Cl jne. Polariseerivad endaga seotud asendajaid)

(jäta nii meelde, et -I tõmbab elektrone ehk saab lõpuks "negatiivse laengu" nagu ka delta + ja delta - puhul)

New cards
11

ELEKTROFIILNE LIITUMISREAKTS mõiste

nuc ründab, elec liitub.

ALKEENID annavad elektrofiilsed liitumisreaktsioone (nuc on kaksikside)

New cards
12

alkeen + H-X

Markovnikov

<p>Markovnikov</p>
New cards
13

alkeen + H2SO4

Markovnikov (btw see sulforühm on hea lahkuv rühm edaspidiseks reaktsiooniks. Vaja lihtsalt uut Nuc)

<p>Markovnikov (btw see sulforühm on hea lahkuv rühm edaspidiseks reaktsiooniks. Vaja lihtsalt uut Nuc)</p>
New cards
14

alkeen + halogeen

TOIMUB PROTOONSES LAHUSTIS. St. Hal peab minema polariseerituks!

Kulgeb üle halogeeniooni ja pärast seda on anti liitumine (anti asend tekib)

<p>TOIMUB PROTOONSES LAHUSTIS. St. Hal peab minema polariseerituks!</p><p>Kulgeb üle halogeeniooni ja pärast seda on anti liitumine (<strong>anti </strong>asend tekib)</p>
New cards
15

alkeen + halogeen VESIlahuses

nt Hal-ks võtame Br.

  1. tavaline Br liitumine ja Br-iooni moodust.

  2. Siis liitub OH2. selle tulemusel on O-l nüüd positiivne osalaeng.

  3. Nüüd teine negatiivse osalaenguga Br on Nuc ja atakeerib ühte H-d ja tekib peale põhiprodukti ka hape.

  4. Põhiproduktiks on OH rühm ühes otsas ja teises otsas Br. anti-liitumine

<p>nt Hal-ks võtame Br.</p><ol><li><p> tavaline Br liitumine ja Br-iooni moodust. </p></li><li><p>Siis liitub OH2. selle tulemusel on O-l nüüd positiivne osalaeng.</p></li><li><p>Nüüd teine negatiivse osalaenguga Br on Nuc ja atakeerib ühte H-d ja tekib peale põhiprodukti ka hape. </p></li><li><p>Põhiproduktiks on OH rühm ühes otsas ja teises otsas Br. <strong>anti</strong>-liitumine</p></li></ol><p></p>
New cards
16

vesi + alkeen

vesi pole piisavalt tugev elektrofiil, see reaktsioon peab toimuma happekat.

  1. alkeeni ja happe (prg H3O) vaheline reakts, kus alkeen võtab endale H+ iooni happest.

  2. nüüd atakeerib OH2 vakantset süsinikku.

  3. Tugev Nuc, mis tekkis esimeses etapis happest, ründab nüüd alkaani ühte H-d. Seejärel pole enam O-l posit laengut ja meil on produkt käes. See on samuti anti-liitumine

<p>vesi pole piisavalt tugev elektrofiil, see reaktsioon peab toimuma <em>happekat</em>.</p><ol><li><p>alkeeni ja happe (prg H3O) vaheline reakts, kus alkeen võtab endale H+ iooni happest. </p></li><li><p>nüüd atakeerib OH2 vakantset süsinikku. </p></li><li><p>Tugev Nuc, mis tekkis esimeses etapis happest, ründab nüüd alkaani ühte H-d. Seejärel pole enam O-l posit laengut ja meil on produkt käes. See on samuti <strong><u>anti</u></strong>-liitumine</p></li></ol><p></p>
New cards
17

alkeen + HBr

Esimesena liitub Br ning teisena liitub H. Anti-Markovnikov

<p>Esimesena liitub Br ning teisena liitub H. <strong>Anti-Markovnikov</strong></p>
New cards
18

alkeen + H2/Pd

syn-liitumine

<p>syn-liitumine</p>
New cards
19

epoksiid

kolmelüliline hapnikku sisaldav tsükkel

<p>kolmelüliline hapnikku sisaldav tsükkel</p>
New cards
20

alkeen + perhape või H2O2

tekib epoksiid. phm loe kokku eelnevalt süsinikud ja pärast süsinikud. C arv peab jääma samaks.

NB! trans-alkeenist tekib trans-epoksiid ja cis-alkeenist tekib cis-epoksiid!

<p>tekib epoksiid. phm loe kokku eelnevalt süsinikud ja pärast süsinikud. C arv peab jääma samaks.</p><p>NB! trans-alkeenist tekib trans-epoksiid ja cis-alkeenist tekib cis-epoksiid!</p>
New cards
21

Osata KMnO4 struktuuri

Kolmes kohas Mn seotud kaksiksidemeid moodustavate hapnikutega. Viimane O on seotud K-ga (kaks üksiksidet)

<p>Kolmes kohas Mn seotud kaksiksidemeid moodustavate hapnikutega. Viimane O on seotud K-ga (kaks üksiksidet)</p>
New cards
22

Alkeeni dihüdroksüleerimine e.
alkeen + KMnO4 (al. keskk ehk +vesi) või OsO4

OH rühmade lisamine

MÕLEMAL JUHUL TEKIB CIS-DIOOL
1) KMnO4 toimel: Enne tekib tsükliline ester, ning siis H2O reag. selle estriga ning tekib diool
2) OsO4 toimel niisama

((kuna KMnO4-ga on 2 reakts. alkeenidel, siis jäta meelde, et KMnO4-ga OH- keskk.-s tekib diool (2OH))

<p>OH rühmade lisamine</p><p>MÕLEMAL JUHUL TEKIB <strong>CIS-DIOOL</strong><br>1) KMnO4 toimel: Enne tekib tsükliline ester, ning siis H2O reag. selle estriga ning tekib diool<br>2) OsO4 toimel niisama</p><p>((kuna KMnO4-ga on 2 reakts. alkeenidel, siis jäta meelde, et KMnO4-ga <span style="color: red"><strong>OH- </strong></span><span style="color: rgb(0, 0, 0)">keskk.-s tekib diool (2OH)</span>)</p><p></p>
New cards
23

Kaksiksideme oksüdatiivne lõhustamine

OSONOLÜÜS (O3 + Zn + happel. keskk)

Kõige agressiivsem kaksiksideme lõhustaja. Tekib 5 tsükliline vaheühend.

  1. DIASENDATUD KAKSIKSIDEME KORRAL (mõlemad C-d seotud veel süsinikega ehk on mõlemal 1 H- aatom) - tekib 2 aldehüüdi (nad ei muuda omavahel kohti phm)

    2. TETRAASENDATUD KAKSIKSIDEME KORRAL - tekib 2 ketooni

  2. NB! Sümmeetrilisel tekib 2 produkti. Asümmeetrilisel 1 produkt

(ehk siis mõtle nii, et diasendatud juhul H-d “jäävad alles” ehk tekib aldehüüd, mille valem on ju R-(C=O) -H)

<p>Kõige agressiivsem kaksiksideme lõhustaja. Tekib 5 tsükliline vaheühend.</p><ol><li><p><strong><mark data-color="yellow">DIASENDATUD KAKSIKSIDEME KORRAL</mark></strong> (mõlemad C-d seotud veel süsinikega ehk on mõlemal 1 H- aatom) - tekib 2 <strong><mark data-color="yellow">aldehüüdi</mark></strong> (nad ei muuda omavahel kohti phm)</p><p>2. <strong><mark data-color="purple">TETRAASENDATUD KAKSIKSIDEME KORRAL</mark></strong> - tekib 2 <strong><mark data-color="purple">ketooni</mark></strong></p></li><li><p><em><mark data-color="yellow">NB! Sümmeetrilisel tekib 2 produkti. Asümmeetrilisel 1 produkt</mark></em></p></li></ol><p>(ehk siis mõtle nii, et diasendatud juhul <strong><span style="color: red">H-d</span></strong> “jäävad alles” ehk tekib aldehüüd, mille valem on ju R-(C=O) <strong><span style="color: red">-H</span></strong><span style="color: rgb(1, 0, 0)">)</span></p><p></p>
New cards
24

Osata NO2 struktuuri joonistada

ühe hapnikuga kaksikside, teise hapnikuga üksikside

New cards
25

Mis on steeriline takistus

1,3 - diaksiaalne ja 1,5 - diaksilaane. Seda saab vältida ring flipi kaudu (trans-asendi korral üldiselt ei saa vältida. ring flipil jääb diaksiaalne takistus alles)

New cards
26

Kui on 1,2-diklorotsükloheksaanis on asendajad üles, siis...

siis tuleb mõlemad joonistada ülevale positsiooni. Vastavalt üks aksiaalsesse üles ja teine ekvatoriaalsesse üles

New cards
27

+R rühmad benseeni juures

Doneerivad elektrone ehk suurendavad benseeniringi elektrontihedust ja seetõttu on kergem läbi viia reaktsioone.

Vastupidi -R tõmbab enda poole elektrone (jäta nii meelde, et tõmbab enda poole elektrone ehk saab miinus laengu. sama naq deltadel ja induktsioonil)

New cards
28

Kumb on tugevam - induktsioon või resonants?

Resonants

New cards
29

Radikaalide stabiilsus

Sama, mis karbokatioonide stabiilsus (stabiilseim on tertsiaalne).

New cards
30

Miks alkeeni reaktsioonil HBr radikaalsetes tingimustes, reageerib esimesena Br radikaal?

Sest siis tekib stabiilsem radikaal

New cards
31

Inversion in stereochemistry

SN2

New cards
32

Kõiki +R ja -R saad määrata tänu nipile, v.a CHx ja -Hal

Need mõlemad on +R rühmad!

New cards
33

Hückeli reegel

(4n + 2) ehk peab olema 2, 6, 10, 14; .... pii elektrone

New cards
34

Konjugeeritud

single-double-single-double-...

New cards
35

Kui reakts. kulgeb ümber tsüklilise asja, siis alati tekib meil...

tekib cis produkt

New cards
36

Reaktsioon kulgeb alati suunas, mis muudab tugevama happe ja tugevama aluse nõrgemaks ehk teisiti öelduna...

... reaktsioon kulgeb, kui tugevam hape on vasakul ja nõrgem hape on paremal pool.

Tasakaal on selle happe suunas, mis seob prootonit tugevamini

New cards
37

Hüdriidnihe - kui kaksikside on lähedal ... süsinikule

Metüülnihe - kui kaksikside on lähedal ... süsinikule

Hüdriidnihe - kui kaksikside on lähedal 2´ või 3´ süsinikule

Metüülnihe - kui kaksikside on lähedal 4´ süsinikule

<p>Hüdriidnihe - kui kaksikside on lähedal 2´ või 3´ süsinikule</p><p>Metüülnihe - kui kaksikside on lähedal 4´ süsinikule</p>
New cards
38

anti-asend newmani projektsioonis

Kaks sidet on anti-asendis kui nendevaheline nurk on 180°

<p>Kaks sidet on anti-asendis kui nendevaheline nurk on 180°</p>
New cards
39

kald-asend newmani projektsioonis

Kaks sidet on kald-asendis kui nendevaheline nurk on 60°

<p>Kaks sidet on kald-asendis kui nendevaheline nurk on 60°</p>
New cards
40

varjestatud konformatsiooni puhul newmani projektsioonis on dieedriline nurk...

dieedriline nurk on 0 kraadi

New cards
41

Mis on kõige stabiilsem konformeer ja kõige ebastabiilsem konformeer newmani projektsioonis?

Kõige stabiilsem on sulustatud antikonformeer, kõige ebastabiilsem varjestatud konformeer

New cards
42

Mis on stereoisomeerid

Rühmade ruumiline paigutus on vaid erinev. Nt ühel on cis ja teisel molekulil trans asend

New cards
43

Mis asendis tahavad olla suured rühmad toolkonformatsioonis?

Ekvatoriaalsel

New cards
44
<p>Nt 1-metüültsüklohekseen + LAHJENDATUD väävelhape</p>

Nt 1-metüültsüklohekseen + LAHJENDATUD väävelhape

  1. Kõigepealt on tavaline H liitumine (H2SO4st) Markovnikovi reegli järgi.

  2. Tekib tertsiaarne karbokatioon

  3. Vesi ründab karbokatiooni

  4. Tekib OH2 nüüd (O-l pluss laeng)

  5. Esimeses etapis tekkinud ioon HSO4 võtab ühe vee vesiniku endale.

  6. Tekib OH rühm lõpuks

<ol><li><p>Kõigepealt on tavaline H liitumine (H2SO4st) Markovnikovi reegli järgi.</p></li><li><p>Tekib tertsiaarne karbokatioon</p></li><li><p>Vesi ründab karbokatiooni</p></li><li><p>Tekib OH2 nüüd (O-l pluss laeng)</p></li><li><p>Esimeses etapis tekkinud ioon HSO4 võtab ühe vee vesiniku endale.</p></li><li><p>Tekib OH rühm lõpuks</p></li></ol><p></p>
New cards
45

Lahustid

mittepolaarsed (alkaanid, benseen, tolueen)

polaarsed protoonsed (vesi, metanool, etanool)

polaarsed aprotoonsed (atsetonitriil AcCN; dimetüülsulfoksiid DMSO; dimetüülformamiid DMF)

sh kuulub polaarsete gruppi ka CCl4

New cards
46

peräädikhape

CH3C(O)OOH

New cards
47

Missuguses hübridisatsiooniastmes on karbokatioon? Miks?

Karbokatioon on sp2 -hübriidne. Energeetiliselt on madalama energiaga karbokatiooni kolme valentselektroni paiknemine sp2 -hübriidsetel orbitaalidel.

New cards
48

SIDEMETEVAHELISED NURGAD sik-sak

109 kraadi

<p>109 kraadi</p>
New cards
49

SIDEMETEVAHELISED NURGAD kaksikside-üksikside

120 kraadi

<p>120 kraadi</p>
New cards
50

SIDEMETEVAHELISED NURGAD kolmikside-üksikside

180 kraadi

New cards
51

Mis on isomeerid?

sama brutovalemiga erinevad ühendid.

Seoseisomeerid - erineb aatomite järjestus

asendiisomeerid - erinevad üksteisest funkt.rühmade paigutuse poolest

New cards
52

Mitu ja milliseid sidemeid annab iga hübridisatsiooniliik?

sp3 - annavad üksiksidemeid (sigma-sidemeid),

sp2 - annavad kaksiksidemeid (s- ja pii-sidemeid)

sp- annavad kolmiksidemeid (s- ja 2 pii-sidet)

New cards
53

sulustatud newmani projektsioon

kõikjal ühtlased vahed nn "sulud vahel"

<p>kõikjal ühtlased vahed nn &quot;sulud vahel&quot;</p>
New cards
54

varjestatud newman

eclipse

<p>eclipse</p>
New cards
55

Hargnenud alkaanid on stabiilsemad/ebastabiilsemad kui mittehargnenud?

stabiilsemad

New cards
56

Heterolüüsil tekivad ...

ioonid

<p>ioonid</p>
New cards
57

Homolüüsil tekivad ...

radikaalid

<p>radikaalid</p>
New cards
58

Konformeerid e konformatsioonilised isomeerid on ...

ümber üksiksideme toimuva vaba pöörlemise tulemusel tekkivad isomeerid

New cards
59

Dashes (alla) and wedges (üles)

4 tk korral: alati kas a) dash ja wedge mõlemad üleval

b) dash ja wedge mõlemad all

MITTE KUNAGI: wedge üleval sik-sakist ja dash all

<p>4 tk korral: alati kas a) dash ja wedge mõlemad üleval</p><p>b) dash ja wedge mõlemad all</p><p><strong><span style="color: red">MITTE KUNAGI: wedge üleval sik-sakist ja dash all</span></strong></p>
New cards
60

Allüülasend

kaksiksideme alfa-asend. ehk kaksikside + üksikside + üksiksideme otsas asuv nt halogeen

<p>kaksiksideme alfa-asend. ehk kaksikside + üksikside + üksiksideme otsas asuv nt halogeen</p>
New cards
61

-R rühmad (Elektronakseptoorsed rühmad):

(jäta nii meelde, et saab elektrone juurde ehk miinusega R)

COOR, C=O, CN, S=O, SO2 , NO2, CHO

"Cool Cows Knit Soft Socks, Noticeably C(h)ozy."

  • COO: COOR (ester group)

  • CO: C=O (carbonyl group)

  • KN: CN (nitrile group)

  • SO: S=O (sulfine group)

  • SO: SO₂ (sulfonyl group)

  • NO: NO₂ (nitro group)

  • CHO: CHO (aldehyde group)

New cards
62

+R rühmad:

-OR, -OH, -O(miinusega), -NH2, -Hal, - NHR, NR2

sidet mood. aatom omab vaba elektronpaari

New cards
63

Happe tugevuse ja pKa võrdlus

Mida väiksem pKa, seda tugevam hape

New cards
64

Happe tugevuse ja Ka võrdlus

Mida suurem Ka, seda tugevam hape

New cards
65

pKa = ...

pKa = -log Ka

New cards
66

Kumb on nõrgem alus, kas OH lõpuga või ONa lõpuga?

ONa lõpuga

New cards
67

Kumb on nõrgem hape, kas NaNH2 või NH3?

NH3 on nõrgem

New cards
68

Geminaalne alküüldihaliidid

C - C ja viimase süsiniku küljes on 2 asendajat

<p>C - C ja viimase süsiniku küljes on 2 asendajat</p>
New cards
69

Vitsinaalne alküüldihaliid

C - C ja X asendajad on mõlemal 1 küljes

<p>C - C ja X asendajad on mõlemal 1 küljes</p>
New cards
70

Mis elemendi asendajaga on alküülhaliididest on kõrgeim keemistemp? Miks?

Joodiga. Sest seda on kerge polariseerida (mida vähem polaarne, seda parem on polariseeida. Jood on kõige vähem elektronegatiivsem halogeen) ja seega on tal tugevam dispersioonijõud

New cards
71

NUKLEOFIILSE ASENDUSREAKTS MÕISTE

Nuc asendab elektrofiilse tsentri juures lahkuva rühma nt ALKÜÜLHALIIDIDE korral

<p><span style="color: red"><strong>Nuc asendab elektrofiilse tsentri juures lahkuva rühma </strong></span><span style="color: #0b0101"><strong>nt ALKÜÜLHALIIDIDE korral</strong></span></p>
New cards
72

Kumb on tugevam, kas negatiivse laenguga nuc või talle vastav konjug. hape?

Negat laenguga nuc

New cards
73

Nuc asendusreakts annavad haliididest vaid ...

alküülhaliidid. btw arüül- ja vinüülhaliid ei reageeri

New cards
74

Osata N3 (miinusega) struktuuri

Keskel N seotud mõlemalt poolt kahe kaksiksidemega. Äärmistel N-idel miinuslaeng. Keskmisel plusslaeng

<p>Keskel N seotud mõlemalt poolt kahe kaksiksidemega. Äärmistel N-idel miinuslaeng. Keskmisel plusslaeng</p>
New cards
75

NUKLEOFIILNE ASENDUSREAKTSIOON 1) Williamsoni reaktsioon (eetrite saamine)

Alkoholid on nõrgad nuc, et reageerida haliidide elektrofiilse tsentriga.

Seepärast muudetakse alkoholid tugevamaks nukleofiiliks, moodustades alkoholide soolad - alkoholaadid.

Alkoholaadid on väga tugevad nukleofiilid (stabiliseerimata negatiivne laeng ja vabad elektronpaarid hapnikul)

<p>Alkoholid on nõrgad nuc, et reageerida haliidide elektrofiilse tsentriga.</p><p>Seepärast muudetakse alkoholid tugevamaks nukleofiiliks, moodustades alkoholide soolad - alkoholaadid.</p><p>Alkoholaadid on väga tugevad nukleofiilid (stabiliseerimata negatiivne laeng ja vabad elektronpaarid hapnikul)</p>
New cards
76

NUKLEOFIILNE ASENDUSREAKTSIOON 2) klassikaline estrite sünteesimeetod

knowt flashcard image
New cards
77

NUKLEOFIILNE ASENDUSREAKTSIOON 3) süsinikahela pikendamine

nt reakts. alküülhaliidi ja NaCN-iga (C ja N vahel kolmikside)

<p>nt reakts. alküülhaliidi ja NaCN-iga (C ja N vahel kolmikside)</p>
New cards
78

NUKLEOFIILNE ASENDUSREAKTSIOON 4) lämmastikku sisaldava rühma sisestamine

nt reakts. alküülhaliidi ja NaN3-ga

<p>nt reakts. alküülhaliidi ja NaN3-ga</p>
New cards
79

NUKLEOFIILNE ASENDUSREAKTSIOON 5) kulgeb atsetoonis

alküülhaliid + NaI. Tekib lahustumatu NaCl

<p>alküülhaliid + NaI. Tekib lahustumatu NaCl</p>
New cards
80

SN2 graafik

knowt flashcard image
New cards
81

SN2 mehhanism

SÕLTUB kahe osaleva aine konts-ist.

nuc atakeerib süsinikku lahkuva rühma vastasküljelt - oluline on, et see pole takistatud (ei ole palju asendajaid).

toimub lahkuva rühmaga seotud süsiniku konfig. pöördumine (inversioon)

<p>SÕLTUB kahe osaleva aine konts-ist. </p><p>nuc atakeerib süsinikku lahkuva rühma vastasküljelt - oluline on, et see pole takistatud (ei ole palju asendajaid). </p><p>toimub lahkuva rühmaga seotud süsiniku konfig. pöördumine (inversioon)</p>
New cards
82

SN1 omadused

Mida stabiilsem on tekkiv karb.kat vaheühend, seda kiirem on SN1 reakts.

Kuna karb.kat on sp2 planaarses, siis ei takista seda reakts eriti mahukad rühmad.

SN1-reaktsioonile ei avalda eriti nukleofiilsus mõju, sest tekkinud karb kat on väga tugev elektrofiil.

SN1 ei ole stereospetsiifiline st. nuc võib atakeerida mõlemalt poolelt!

<p>Mida stabiilsem on tekkiv karb.kat vaheühend, seda kiirem on SN1 reakts. </p><p></p><p>Kuna karb.kat on sp2 planaarses, siis ei takista seda reakts eriti mahukad rühmad. </p><p></p><p>SN1-reaktsioonile ei avalda eriti nukleofiilsus mõju, sest tekkinud karb kat on väga tugev elektrofiil. </p><p></p><p>SN1 ei ole stereospetsiifiline st. nuc võib atakeerida mõlemalt poolelt!</p>
New cards
83

SN1 graafik

  • Lähteaine [(CH₃)₃CBr, H₂O] hakkab lagunema, Br⁻ lahkub. kulub palju E → kõrge aktiveerimisenergia Eaktiv.

    • Karbokat. [(CH₃)₃C⁺] moodustum. ja Br on eraldunud.

      • Karbokat. on väga ebastabiilne, see on reakts. keskne vaheühend

    • H₂O kui Nuc ründab karbokat. ja moodust vaheühendi [(CH₃)₃C--OH₂⁺].

      • Vee liitumisel graafik korraks tõuseb, sest sidemete moodustamiseks on vaja lisaE.

      • kui H2O on täielikult liitunud, siis E taas langeb

    • hapnikul on pluss laeng. ta ei taha seda. sideme katkemiseks on vaja E.

    • kui H on ära läinud, moodustub stabiilne ühend madala E-ga

  • LÜHIDALT:

    • lähteained keskmise Ega

    • LG LEAVES - kõrge E

    • karb kat - keskmine

    • sideme moodust. - kõrge E

    • lõpuks side teostub - madal E

    • deprotoneerimine - kõrge E

    • MADAL E LÕPP-PRODUKT

<ul><li><p>Lähteaine [(CH₃)₃CBr, H₂O] hakkab lagunema, Br⁻ lahkub. kulub palju E → kõrge <strong>aktiveerimisenergia E<sub>aktiv.</sub></strong></p><ul><li><p>Karbokat. [(CH₃)₃C⁺] moodustum. ja Br on eraldunud.</p><ul><li><p>Karbokat. on väga ebastabiilne, see on reakts. keskne vaheühend</p></li></ul></li><li><p>H₂O kui Nuc ründab karbokat. ja moodust vaheühendi [(CH₃)₃C--OH₂⁺].</p><ul><li><p>Vee liitumisel graafik korraks tõuseb, sest sidemete moodustamiseks on vaja lisaE.</p></li><li><p>kui H2O on täielikult liitunud, siis E taas langeb</p></li></ul></li><li><p>hapnikul on pluss laeng. ta ei taha seda. sideme katkemiseks on vaja E.</p></li><li><p>kui H on ära läinud, moodustub stabiilne ühend madala E-ga</p></li></ul></li><li><p><span style="color: red"><strong>LÜHIDALT:</strong></span></p><ul><li><p>lähteained <span style="color: rgb(188, 187, 49)"><strong>keskmise </strong></span>Ega</p></li><li><p>LG LEAVES - <span style="color: red"><strong>kõrge </strong></span>E</p></li><li><p>karb kat - <span style="color: rgb(182, 181, 42)"><strong>keskmine</strong></span></p></li><li><p>sideme moodust. - <span style="color: red"><strong>kõrge </strong></span>E</p></li><li><p>lõpuks side teostub - <span style="color: green"><strong>madal </strong></span>E</p></li><li><p>deprotoneerimine - <span style="color: red"><strong>kõrge </strong></span>E</p></li><li><p><span style="color: green"><strong>MADAL </strong></span>E LÕPP-PRODUKT</p></li></ul></li></ul><p></p>
New cards
84

NUKLEOFIILNE ASENDUSREAKTSIOON alküülhaliidid 1) primaarsed 2) sekund. 3) terstiaarsed

  1. primaarsed-

    1) head nuc domin. (RS- , I- , CN- , NH3, Br- ) = SN2

    2) tugev, mahukas alus domin. (t-BuO-) = E2

MIKS? sest SN1 ja E1 ei saa, sest tekkiv karb.kat on ebastabiilne

  1. sekund. - reag. nii SN2 kui ka E2 = segu

    1) hea nuc/nõrk alusega domin. SN2 aprotoonses

    2) tugeva aluse (HO- , RO- , -NH2) domin. E2

  1. terstiaarsed

    1) protoonses SN1

    2) tugevate alustega E2

New cards
85

Grignard reagent

alküülhaliid + Mg = R-Mg-X

<p>alküülhaliid + Mg = R-Mg-X</p>
New cards
86

Head lahkuvad rühmad

ROMs, ROTf jms sulfohapete estrid

New cards
87

SN1 reaktiivsus

kõige kiiremini tert (kõige stab. karb.kat)

New cards
88

SN2 reaktiivsus (millega kõige kiiremini?)

kõige kiiremini metüül (vähim steeriliselt takistatud)

New cards
89

SN1 MEHHANISM

  1. LG LEAVES (slow)

  2. NUC ATTACK KARBOKATIOONILE (quick)

New cards
90

Solvendi mõju SN1-le

reakts. toimub kiiremini polaarsetes aprotoonsetes (AcCN, DMSO, DMF) ja polaarsetes (vesi, alkoholid) mis STABILISEERIVAD karbokatiooni

New cards
91

Solvendi mõju SN2-le

Kuna SN2 sõltub nukleofiilsusest ka (SN1 mitte), siis vaja APROTOONSET (AcCN, DMSO, DMF), sest protoonne soodustab nukleofiilsuse VÄHENEMIST (seob H muidu)

New cards
92

E2 MEHHANISM

  1. otsi delta pluss süsinik

  2. otsi H, mis on grabbed on beta carbon

  3. 3 NOOLT tekib kaksikside! + LG-

<ol><li><p>otsi delta pluss süsinik </p></li><li><p>otsi H, mis on grabbed on beta carbon </p></li><li><p>3 NOOLT tekib kaksikside! + LG-</p></li></ol><p></p>
New cards
93

E1 MEHHANISM

  1. otsi delta pluss süsinik

  2. otsi H, mis on grabbed on beta süsinikul

  3. LG LEAVES

  4. tekib karb.kat

  5. Zaitsevi reegel: alus atakeerib seda beta süsiniku H-d, et tekiks enam asendatud alkeen (stabiilseim). kõige stabiilsem alkeen on tetraasendatud ehk ss teine produkt oleks Nuc koos liidetud H-ga

<ol><li><p>otsi delta pluss süsinik</p></li><li><p>otsi H, mis on grabbed on beta süsinikul</p></li><li><p>LG LEAVES</p></li><li><p>tekib karb.kat</p></li><li><p>Zaitsevi reegel: alus atakeerib seda beta süsiniku H-d, et tekiks enam asendatud alkeen (stabiilseim). kõige stabiilsem alkeen on tetraasendatud ehk ss teine produkt oleks Nuc koos liidetud H-ga</p></li></ol><p></p>
New cards
94

Head nukleofiilid

RS- , I- , CN- , NH3 , RO- , Br- , alkoholaadid

New cards
95

Mida tähendab, kui lahusti on polaarne aprotoonne?

Ei ole ühtegi happelist vesinikku/prootonit. Nt CH3-CN ehk AcCN

New cards
96

Kaksiksideme oksüdatiivne lõhustamine ehk
alkeen + KMnO4 koos H+
või
alkeen + Cr(VI)-ühendid

Kaksikside katkeb, läheb pooleks.
Diasendatud süsinik oksüdeerub ketooniks (lihtsalt pooleks ja O otsa)
Monoasendatud karb happeks (vaja hapniku olemsaolu)
Asendamata süsinik CO2-ks

(kuna KMnO4-ga 2 eri reaktsiooni alkeenidel, ss jäta nii meelde, et see on KMnO4 koos H+-iga, ehk olenevalt asendusest, võib olla mitu (“+”) varianti)

<p>Kaksikside katkeb, läheb pooleks.<br>Diasendatud süsinik oksüdeerub ketooniks (lihtsalt pooleks ja O otsa)<br>Monoasendatud karb happeks (vaja hapniku olemsaolu)<br>Asendamata süsinik CO2-ks</p><p><em>(kuna KMnO4-ga 2 eri reaktsiooni alkeenidel, ss jäta nii meelde, et see on KMnO4 koos H+-iga, ehk olenevalt asendusest, võib olla mitu (“+”) varianti)</em></p>
New cards
97

osata OsO4 struktuuri

Igalt poolt kaksiksidemega

<p>Igalt poolt kaksiksidemega</p>
New cards
98

ALKÜÜLHALIIDID

metüülhaliid reageerib naatriumetoksiidiga etanoolis ainult selle mehhanismiga

SN2. Sest metüülhaliid on kõige ebastabiilsem karbokatioon (ei saa SN1 olla).

((Meeldetuletuseks: SN2 reaktiivsus tert<sec<prim<metüül))

metüül on CH3X

primaarne on RCH2X sest ühe süsinikuga seotud.

Naatriumetoksiidist pilt:

<p>SN2. Sest metüülhaliid on kõige ebastabiilsem karbokatioon (ei saa SN1 olla). </p><p></p><p>((Meeldetuletuseks: SN2 reaktiivsus tert&lt;sec&lt;prim&lt;metüül))</p><p>metüül on CH3X</p><p>primaarne on RCH2X sest ühe süsinikuga seotud.</p><p></p><p>Naatriumetoksiidist pilt:</p>
New cards
99

ALKÜÜLHALIIDID

steeriliselt takistamata primaarsed haliidid reageerivad naatriumetoksiidiga etanoolis peamiselt selle mehhanismiga

SN2

SN2-reaktsioonile on hea, kui ei ole steerilist takistust + primaarsel ei saakski ju SN1 toimuda

New cards
100

ALKÜÜLHALIIDID

tsükloheksüülbromiidi töötlemisel naatriumetoksiidiga etanoolis tekib selle mehhanismiga põhiprodukt

E2. Substraat on sekundaarne. Tugev alus reageerib.

<p>E2. Substraat on sekundaarne. Tugev alus reageerib.</p>
New cards
robot