Geomaterjalid eksam 25

Flashcardid magmakivimite ja settekivimite kohta geoloogia eksamiks valmistumiseks.

Mille alusel liigitatakse magmakivimeid ultraaluselisteks, aluselisteks, keskmisteks ja happelisteks?

Ränioksiidi (SiO₂) sisalduse alusel.

Millise koostisega magmast tekivad kaaliumpäevakivide ja kvartsi rikkad magmakivimid?

Happelisest magmast, mis on rikas räni ja alumiiniumi poolest.

Kuidas seostub kivimi terasuurus tekkesügavusega?

Süvakivimid on jämedateralised, pinnal jahtuvad kivimid on peenteralised.

Nimeta kolm peamist tegurit, mis algatavad kivimite ülessulamise.

Temperatuuri tõus, rõhu langus ja fluidide (vesi, CO₂) lisandumine.

Mida näitab magmade viskoossus ja kuidas see muutub erineva koostisega magmade puhul?

Viskoossus = voolavusvõime. Happeline magma (rohkem SiO₂) = kõrge viskoossus, aluseline magma = madal viskoossus.

Kust pärinevad kontinentaalses maakoores fluidid, mis on vajalikud kivimite sulamistemperatuuri alandamiseks?

Subduktsiooni tsoonis sukelduvast laamast, settekivimitest ja orgaanikast.

Millistes protsessides võib toimuda magma koostise muutumine?

Kristalliline fraktsioneerumine, segunemine teiste magmadega, assimilatsioon ümbritsevast kivimist.

Milliseid üldisi seaduspärasusi võib välja lugeda Boweni reaktsiooniskeemilt?

Kristalliseerumine toimub teatud järjekorras, kõrge temperatuuriga mineraalid kristalliseeruvad esimesena, reaktsiooniseeria annab aluse tardkivimite klassifikatsioonile.

Millist tüüpi vulkaanilised vormid tekivad aluselise magmatismi puhul?

Lava-platood, kilpvulkaanid (nt Hawaii) ja basaldiojad.

Iseloomusta gabro tüüpilist mineraloogilist koostist.

Plagioklass (Ca-rikas), pürokseen, võib sisaldada oliviini. Jämedateraline, tume.

Mida tähendab porfüüriline struktuur?

Kivimis esinevad suured fenokristallid peeneteralises põhjamassis – kahes faasis kristalliseerumine.

Millises geotektoonilises situatsioonis tüüpiliselt tekivad keskmise koostisega magmakivimid?

Subduktsioonivööndites, nt saarkaarte ja mandriäärte magmatism.

Millise materjali ülessulamisel tekib magma ookeanilise saarkaare situatsioonis?

Vahevöö kiilu sulamisel, mille sulamist soodustavad subduktsioonilt pärinevad fluidid.

QAPF diagramm – millistel väljadel asuvad graniit, granodioriit, dioriit ja süeniit?

Graniit – kvartsiga rikas, Granodioriit – kvarts + plagioklass > päevakivi, Dioriit – peamiselt plagioklass, vähe või pole kvartsi, Süeniit – päevakivirohke, kvartsi vähe või puudub.

Kuidas liigitatakse kivimeid terasuuruse järgi?

Jämedateralised: kristallid > 5 mm, Keskmisteralised: 1–5 mm, Peenteralised: < 1 mm, Klaasilised: mineraalid puuduvad, Porfüürilised: suured fenokristallid peeneteralises massis.

Kuidas liigitatakse kivimeid üldise koostise ja SiO₂ sisalduse järgi?

Happelised (>66% SiO₂), Keskmised (52–66%), Aluselised (45–52%), Ultraaluselised (<45%).

Kuidas liigitatakse kivimeid tekkesügavuse järgi?

Süvakivimid (plutoonilised), Vulkanilised (ekstrusiivsed), Hüpabüssilised.

Kuidas tekib, liigub ja diferentseerub magma?

Tekib vahevöös osalisel sulamisel, tõuseb üles väiksema tiheduse tõttu, diferentseerub: fraktsioneerumine, assimilatsioon, magma segunemine.

Mida näitab kristalliseerumine Boweni reaktsiooniskeemil?

Mineraalide kristalliseerumise järjestust, katkematu (plagioklass) ja katkendlik seeria (oliviin → pürokseen → amfibool → vilgukivi), määrab kivimi koostise ja tekstuuri.

Nimeta intrusiivsed tardkivimite lasumisvormid.

Batoliit, stocks, lakoliit, lopoliit, daik, sill.

Mis on vulkaanilised lasumisvormid ja vulkaanide tüübid?

Vulkanilised vormid: lavaojad, tuhkkiht, laava domeen. Tüübid: kilpvulkaan, stratovulkaan, tuhakoonus.

Milline on tardkivimite klassifikatsioon koostise järgi?

Vastavalt mineraalide koostisele ja SiO₂ sisaldusele (vt küsimus 2 ja QAPF/TAS diagrammid).

Mis on modaalne ja normatiivne koostis?

Modaalne: tegelik mineraalne koostis. Normatiivne: arvutuslik, saadud keemilise analüüsi põhjal (normatiivsete komponentide jagunemine, CIPW norm).

Mille jaoks kasutatakse QAPF ja TAS diagramme?

QAPF: kvarts–alkalivälispäevakivi–plagioklass–fellspatoidid (intrusiivsed kivimid). TAS: Total Alkali vs Silica diagramm (ekstrusiivsed kivimid).

Mis on tardkivimite tekstuurid ja struktuurid?

Tekstuur: kristalliline, klaasiline, porfüüriline. Struktuurid: kihiline, massiivne, vesikulaarne, amügdaloidne.

Nimeta magmaseeriad.

Toleiitne seeria, kalk-alkali seeria, leeliseline seeria.

Millest koosneb vahevöö?

Peamiselt peridotiidist: oliviin + pürokseenid. Lisaks spinell, granaat, amfiboolid.

Kuidas tekib aluseline magma vahevöö kivimite sulamisel?

Osaline sulamine → moodustub basaltne magma. Toimub mähiskivimites nagu harzburgiit.

Kuidas on ehitatud ookeaniline maakoor?

Kiht 1: setted, Kiht 2: pillow-basalts ja leeliselised intrusioonid, Kiht 3: gabro, All: ultramafiidne vahevöö.

Iseloomusta ookeani keskahelike magmatismi.

Ookeanilise laama laienemine, toleiitne basalt (MORB – Mid-Ocean Ridge Basalt).

Iseloomusta ookeani laamasisest magmatismi.

Kuumade laikude (hot spots) tulemus (nt Hawaii), leeliselised basaltid ja pikriidid.

Mis on platoobasaldid?

Suured basaltsete voogude kuhjumised (nt Dekaani lõõrid Indias), kiire väljavool ookeanide või mandrite pragudest.

Iseloomusta ookeaniliste saarkaarte magmatismi.

Subduktsioonitsoonis andesiidid, daatsiidid, basaltid, seotud veerikka vahevöö kiilu sulamisega.

Iseloomusta aktiivsete kontinendiäärte magmatismi.

Andes-tüüpi vulkaanism, kaltsialkaliine seeria, sügavad intrusioonid ja vulkaaniline kaar.

Mis juhtub kontinentaalse koore ülessulamisel ja millised on migmatiidid?

Graniitne sulam tekib kõrge temperatuuriga, osaline sulamine → migmatiidid (vahelduvad sulanud ja mittesulanud osad).

Milline on granitoidide SIAM klassifikatsioon?

S-type: settelise päritoluga, I-type: intrusiivne, magmaatiline, A-type: anorogeensed, leeliselised, M-type: vahevöölise päritoluga.

Kuidas liigitatakse granitoide tektoonilise situatsiooni järgi?

Subduktsiooniga seotud, kontinentaalses riftis, kollisioonitsoonis.

Iseloomusta kontinentaalset leeliselist magmatismi ja kontinentaalset riftistumist.

Leeliselised magmad, karbonatiidid, riftide ja laamade rebenemiskohtadega seotud (nt Ida-Aafrika rift).

Mis on setend ja kuidas see on seotud kivimiringega?

Setend: lahtine materjal, mis on tekkinud kivimite lagunemisel, organismide tegevusel või keemilisel sadestumisel. Kivimiringe osa: magmakivimid → murenemine → setted → diagenees → settekivimid → moondekivimid jne.

Kuidas liigitatakse settekivimeid?

Purdsetted (mehaaniline lagunemine), keemilised setted (aurumine vms), biogeensed setted (organismide tegevus).

Mis on murenemine, erosioon ja setete transport?

Murenemine: kivimite lagunemine väiksemateks osadeks. Erosioon: lagundatud materjali eemaldamine. Transport: setete liikumine tuule, vee, jää vms abil.

Selgita settimine, sette kompaktsioon ja settekivimi moodustumine, diagenees.

Settimine: osakeste ladestumine. Kompaktsioon: terade lähenemine rõhu mõjul. Tsementatsioon: mineraalide sadenemine pooridesse → kivistumine. Diagenees: kõik protsessid pärast settimist ja enne moondumist.

Milline on setendite mineraalne ja keemiline koostis?

Põhilised mineraalid: kvarts, päevakivid, savimineraalid. Keemiliselt koosnevad: Si, Al, Fe, Ca, K, Mg, Na ühenditest.

Mis on setendite tekstuurid ja struktuurid?

Tekstuur: terade suurus, kuju, ümardatus, sorteeritus. Struktuurid: kihilisus, ristkihelus, sooned, bioturbatsioon, virgmärgid.

Loetle erinevad kihilisuse tüübid.

Tavaline kihilisus, ristkihilisus, gradueeritud kihistus, lainjas kihilisus.

Nimeta kihipinna tekstuurid.

Libisemisjäljed, lainemärgid, lohuservad, kuivuslõhed, jäljed (biogeenne aktiivsus).

Mis on virgmärgid, kuivuslõhed, katkestuspinnad ja bioturbatsioon?

Virgmärgid: veevoolu jäljed kivimi pinnal. Kuivuslõhed: viitavad kuivale settimiskeskkonnale. Katkestuspinnad: viitavad setteprotsessi pausile. Bioturbatsioon: organismide poolt tekitatud jäljed ja häired.

Mis on pehme sette deformatsioonid?

Sünsedeemilised ehk settimise ajal tekkinud häired. Nt põiklainetus, varingud, slumping. Põhjustatud näiteks vibratsioonist või koormuse ebaühtlasest jaotusest.

Mis on setendite lõimis ja kuidas liigitatakse terasuurust Udden-Wentworthi skaala ja fii-skaala abil?

Lõimis: kuidas terad on jaotunud ruumis. Udden-Wentworthi skaala: kruus (>2 mm), liiv (2–0.063 mm), muda (<0.063 mm). Fii-skaala: logaritmiline skaalamuutus – φ = -log₂(d).

Mis on sorteeritus ja kuidas seda numbriliselt määratakse?

Sorteeritus näitab kui ühesuguse suurusega on terad. Hinnatakse statistiliselt tera suuruse jaotuse järgi. Näitajad: standardhälve, phi-üksustes mõõdetud sorteeritusindeks.

Kuidas kirjeldatakse setteosakeste kuju ja ümardatust?

Kuju: lamendunud, sfääriline, teraline. Ümardatus: määrab terade servade siledus (nurkne → ümardunud). Viitab transpordi kaugusele.

Iseloomusta teri, pooriruumi, põhimassi ja tsementi settekivimites.

Terad: detriidid, mineraalid. Pooriruum: ruum terade vahel. Põhimass: peenosised, mis täidavad poorid. Tsement: kivistumist põhjustavad mineraalid.

Mis saab settekivimist moondeprotsesside käigus? Too näiteid.

Liivakivi → kvartsiit, Savikivi → kilt, Lubjakivi → marmor.

Kuidas võib moodustuda setend juhul, kui selle koostisosad ei setti raskusjõu mõjul?

Keemiline sadenemine, biokeemiline sadestumine, tuuletransport ja -settimine.

Nimeta 5 levinumat elementi settekivimites.

1. O (hapnik), 2. Si (räni), 3. Al (alumiinium), 4. Fe (raud), 5. Ca (kaltsium).

Millises settekeskkonnas võivad moodustuda liivakad setted?

Jõed, rannikud, kõrbed, deltaalad.

Millised 3 komponenti tekivad päevakivirikaste kivimite murenemisel soojas ja niiskes kliimas?

1. Kvarts, 2. Savimineraalid, 3. Raudoksiidid.

Miks kasutatakse lõimise analüüsimisel logaritmilist skaalat?

Logaritmiline skaala kajastab paremini laia terasuuruste vahemikku ja võimaldab täpsemat sorteerituse hindamist.

Millised on terminite Granule, Pebble, Cobble ja Boulder tõlked?

Granule – peen kruus, Pebble – kruus, Cobble – munakivi, Boulder – rahn.

Milline on aleuriidi terasuurus?

Mikronites: 4–63 µm, Millimeetrites: 0.004–0.063 mm, Fii-skaalas: 4–8 φ.

Nimeta sekundaarsed tekstuurid ja struktuurid.

Bioturbatsioon, kuivuslõhed, stüloliidid.

Milline on peeneteraliste ränipurdkivimite osakaal?

Üle 60% kõikidest settekivimitest.

Mis on arkoos?

Kvartsirohke liivakivi, mis sisaldab üle 25% päevakive, sageli vähese ümardatusega.

Mis on muutunud vulkaanilise tuha kihid?

Tuffiidid või bentoniidid.

Millised situatsioonid põhjustavad bretša tekkimise?

Kõik (a–d) võivad olla õiged.

Millised on liivakivide muud mineraalid (v.a kvarts ja päevakivi)?

Mika, magnetiit, turaaminit, turaamiidid.

Mis on Löss?

Tuuleladestuslik peeneteraline setend (peamiselt tolm), mis sisaldab rohkesti karbonaate ja savi.

Kuidas tekivad evaporiidid ja milline on nende mineraalne koostis?

Tekivad veekogude aurumisel, kui vesi aurustub ja lahustunud ained kristalliseeruvad. Mineraalne koostis: Kips, anhüdriit, haliit, sylviin.

Millised on ränikivimid, nende koostis ja päritolu?

Koostis: >90% SiO₂, esineb krüptokristallilise või mikrokristallilise kvartsina. Päritolu: Biogeenne (diatomeed, radiolaarid), keemiline sadestus.

Kuidas toimub ränisetete moodustumine tänapäeva ookeanis?

Peamiselt biogeenne: mikroskoopilised organismid (nt diatomeed ja radiolaarid) kasutavad lahustunud räni kestade ehitamiseks. Settimine toimub aeglaselt, eriti süvameres. Tulemus: silikageel → opaal → krüptokristalliline kvarts.

Mis on kihilised ja muguljad ränikivimid, jaspis ning tulekivi?

Kihilised: vastavalt settinud, sageli ookeanilises keskkonnas. Muguljad: epigeneetiline moodustumine. Jaspis: punakas, rauarikas ränikivi. Tulekivi: kõva, must või hall.

Nimeta uursed ränisetendid.

Diatomiit, dreepel ja opooka.

Mis on ferroliidid?

Vöödilised rauamaagid (BIF), rauakivid, sooraud.

Kirjelda fosforiite: koostis, esinemine, klassifikatsioon ja tekkekeskkonnad.

Koostis: peamiselt apatite. Esinemine: Lääne-Eesti, põhjameri, Maroko. Klassifikatsioon: keemilise ja biogeense päritoluga. Tekkekeskkond: mandrinõlvadel, kõrge produktiivsusega vetes.

Mis on kaustobioliidid?

Orgaanilist ainet sisaldavad settekivimid. Nt süsi, põlevkivi, nafta, gaas, sapropeliidid. Tekketingimused: madala hapnikusisaldusega veekeskkonnad.

Millised on orgaanikarikaste kivimite omadused?

Kõrge orgaanilise süsiniku sisaldus, sageli madala tihedusega ja tumevärvilised. Klassifikatsioon: Sapropeliidid, huminiidid, liptobioliidid.

Kuidas moodustuvad söed ja sapropeliidid?

Süsi: maapealsete taimede lagunemisel. Sapropeliidid: planktoni ja vetikate lagunemisel hapnikuvaestes vetes. Mõlemad on kaustobioliidid.

Mis on põlevkivid?

Orgaanikarikkad settekivimid, millest saab kütust kuumutamisel. Eesti kukersiit on tüüpiline põlevkivi.

Millised on nafta ja gaasi tekketingimused ning kogunemine maapõues?

Tekkivad orgaanilise aine lagunemisel kõrgel rõhul ja temperatuuril. Vajavad: allikas, reservuaar, korkkivim, struktuur (antiklinaal).

Miks on pelaagiliste karbonaatkivimite osakaal Paleosoikumis väike?

Vanades ookeanides toimus karbonaatide lahustumine alla karbonaatkompensatsioonisügavuse, mistõttu need ei säilinud settena.

Mida tähendab termin "ooid"?

Sfääriline, kontsentriliste kihtidega kaltsiiditerake, tekkinud madalas, agiteeritud vees.

Millised organismirühmad toodavad karbonaate?

Foraminifeerid, korallid, karbid ja teod.

Mis on dolokivi ja lubjakivi erinevus?

Dolokivis on kaltsiumi kõrval rohkem magneesiumi.

Kui palju kaltsiiti on merglis?

30–70%.

Millised organismid vajavad räni ränikivimite tekkeks?

Radiolaarid, diatomeed, käsnad (spikuliidid).

Kus tekib geiseriit?

Kuumaveeallikate (geisrite) silikaadirikka vee sadestumisel pinnale.

Kui palju fosforit sisaldab settekivim?

0.1%.

Kus moodustuvad fosforirikkad setted?

Mandrinõlvade ülemises osas – kõrge bioproduktiivsusega piirkonnad.

Millised on ferroliitide peamised mineraalid?

Hematiet (Fe₂O₃), magnetiit (Fe₃O₄).

Millised metallid on boksiitides?

Alumiinium (boomiit, gibbsiit, diaspora).

Kui palju orgaanilist ainet on vaja põlevkivi nimetuseks?

Vähemalt 10–15%.

Nimeta tuntud põlevkivid.

Eesti põlevkivi (kukersiit), USA Green River Formation, Brasiilia Irati Formation, Hiina Fushun.

Millised on orgaanilise aine põhilemendid?

C, H, O, N, S

Mis on metamorfism?

Metamorfism on tahkes olekus kivimi muutumine rõhu, temperatuuri ja/või keemiliste tegurite toimel, ilma et kivim sulaks.

Mis on progressiivne ja retrograadne metamorfism?

Progressiivne: kivimi muutumine kasvava rõhu ja temperatuuri tingimustes. Retrograadne: kivimi osaline tagasimuundumine madalamal rõhul ja temperatuuril.

Mis on lähtekivimid?

Metamorfsete kivimite eelnevad, algupärased kivimid (protolith).

Mis on metasomatoos?

Metamorfne protsess, kus lisaks temperatuurile ja rõhule toimub keemiline koostise muutus väliste fluidide toimel.

Mis on metamorfismi tüübid?

Regionaalne, kontakt, dünaamiline, katastroofiline, ookeanilise põhjaga seotud (hydrothermal).

Mis on moondefaatsiesed?

Faatsies – teatud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud mineraalikooslus. Olulisemad faatsiesed: Greenschist, Amphibolite, Granulite, Blueschist, Eclogite.

Millised on moondefaatsieste seeriad?

Barrow’i seeria, Buchan’i seeria, Franciscani seeria, Sanbagawa seeria.