preisimaa vs inglismaa -- parlamentarism vs absolutism

parlamendi sünd inglismaal – mõiste parlement ilmumine

parlement tuleb prantsuse keelest; mõiste inglise keeles arenes ajapikku, 14. sajandiks viitas see ainult seadusandlusele

simon de montfort’i parlamendi kogunemine teises parunite sõjas (1265)

de montfort oli inglise krahv, kes juhtis parunite opositsiooni kuningas henry iii vastu. teises parunite sõjas saatis teda edu ning tema juhtis inglismaad de facto. 1265 moodustas valitsuse, kus henry iii säilitas kuninga tiitli ja autoriteedi, ent tema nõukogu juhtis otsuste vastuvõtmist, mida juhtis de montfort ning mida tuli arutada ka parlamendiga. tekkis esindajate kogu: krahvkondade esindajad ning suuremate linnade esindajad (igast linnast kaks saadikut)

edward i mudelparlament

edward i oli henry iii poeg, kes taastas kuningavõimu autoriteedi, ent pani rõhku ka parlamendile. 1295 andis edward alamkojale laialdasemad volitused. edward i parlamendisüsteem oli standardiks hilisematele parlamentidele, sealt ka mudelparlamendi nimi

inglise parlamendi arengud 14.–15. sajandil

• parlamendi kooskäimine on olnud permanentne alates 14. sajandist (täpsemalt 1325), valdavalt tegeleti maaküsimuste lahendamisega

• parlament kogunes westminster hall’is. 14. sajandi teisel poolel sai ametlikuks keeleks inglise keel pr keele asemel

• vaimulike ja aadlike eraldumine: 15. sajandil eraldusid vaimulikud (?) ülemkotta

• 15.–16. sajandil polnud monarhi ja parlamendi vahel vastuolusid, üldiselt oldi harmoonias

stuartide kaldumine kuningavõimu tugevdamisele, konflikt parlamendiga

kuningas charles i oli kindel, et kuningavõim pärineb jumalalt. stuartid hakkasid eelistama tugevat kuningavõimu. õukonnal ja kuningavõimul tekkis konflikt alamkojaga

charles i konflikt parlamendiga

• charles i oli veendunud, et tal on õigus kehtestada makse ilma parlamendi nõusolekuta ning nii parlament kui ka kohus peab täitma kuninga korraldusi

• 1626 kuulutas charles, et parlament on tema võimu all. temal on õigus seda kokku kutsuda, seega sõltub parlamendi käitumisest, kas jätkub kooskäimine v mitte vms

• charles arreteeris kaks alamkoja saadikut, kes levitasid kuningavastast kuulujuttu

• charles soovis, et alamkoda võtaks positsiooni kuninga kaitseks ja mõistaks hukka saadikute seisukohavõtud. alamkoda ei nõustunud

charles i konflikt parlamendiga – maksud

• maksuküsimus charles’i jätkuv probleem

• üritas leida nippe, kuidas parlamendist mööda minna

• sundlaen – kodanikud peavad andma kuningale laenu. kes sellest keeldusid, langesid kohtu alla. sisuliselt maks

• kohus kuninga poolt, andis õiguse kaudset teedpidi makse tõsta

parlamendivalimised 1628. edward coke

• kestseks kohtusõltumatuse eestseisjaks tõusis jurist edward coke

• uskus, et kohtute ülesanne on kaitsta rahvast kuninga ülekohtu eest

õiguste petitsioon 1628

• habeas corpus ehk kedagi ei tohi vahistada ilma põhjuseta, omavoliliselt

• põhiliselt neli punkti

• petitsiooniga ei palutud uut, vaid need printsiibid on inglismaal vanad. pidi neid vaid uuesti kinnitama

• ülemkoda, kes muidu toetas kuningat, võttis petitsiooni vastu ehk ka charles oli sunnitud allakirjutama

parlamendi laialisaatmine 1629

charles oli siiski soolane ja saatis parlamendi laiali 1629. järgnes 11 aastat, kus parlamenti kokku ei kutsutud – türannia. (türanniaks nimetatakse ka charles’i iseloomu tõttu tervet tema valitsusaega)

court of star chamber

charles kasutas 11aastase personaalvalitsuse ajal 14. sajandil loodud star chamberit parlamendi aseainena

aastal 1640…

…kutsuti inglise parlament uuesti kokku, vast kuninga rahaprobleemide pärast

john hampden, debatt laevaraha üle 1635

poliitik john hampden keeldus maksma laevaraha, öeldes, et tegemist on uue maksuga, mida parlament pole heaks kiitnud. mõisteti kohtu ees süüdi, aga saavutas poolehoiu ühiskonnas kuningale vastuhakkajana. järgmistel parlamendivalimistel osutus valituks

parlamendiseadus 1640

kuningal pole õigust parlamenti laiali saata, see õigus on vaid parlamendil endal uute valimiste tarbeks

lühike ja pikk parlament, “suur remonstrants” 1641

• lühike parlament – oli ametis kolm nädalat 1640. kutsuti kokku, sest charles’il oli vaja raha piiskopisõdade jaoks. parlament ajas charles’i aga närvi ning ta saatis selle uuesti laiali

• pikk parlament – järgnes kokkulepe, mille kohaselt oli kuningas kohustatud kokku kutsuma parlamendi, mida said laiali saata vaid parlamendiliikmed. need parlamendiliikmed ei soovinud laiali minna järgnevad 20 aastat ja seega oldi nii kaua ametis

• suur remonstrants – nimekiri kaebustest charles’ile, mille kinnitas pika parlamendi alamkoda 1641. üks järgneva kodusõja põhjusi

inglise kodusõda 1642–1651

• 1641 esitati petitsioon: loetleti charlesi üleastumised oma võimu piiridest. esitati nägemus suurbritannia majanduslikuks ja poliitiliseks ümberkorralduseks

• 1642 vajas charles endiselt raha, ent oli pmst parlamendi vaenlane. marssis armeega parlamenti, eesmärgiga arreteerida viis suurimat kriitikut. puhkes kodusõda

• jätkus mitu aastat lahinguid ja tulemusteta läbirääkimisi. 1647 pandi charles koduaresti

• 1649 alguses mõisteti charles süüdi riigireetmises ning hukati

oliver cromwell ja 11 aastat vabariiki

charles i hukkamisele järgnes 11 aastat commonwealth’i ehk “vabariiki”. riigipea oli lord protector oliver cromwell (alates 1653, mdea mis enne seda oli, ainult parlament?). teoorias oli monarhistlik valitsemisvorm cromwelli ajal keelatud, ent praktikas oli cromwell kuningas teise nimega (kuninga nimetusel negatiivne konnotatsioon)

päraparlament

moodustati siis, kui parlamendist eemaldati liikmed, kes olid vastu kavatsusele charles i riigireetmise eest kohtu alla anda (1648). nimi viitab sellele, et parlament koosnes eelneva n-ö jääkidest

barebone’i parlament

viimane vabariigi katse kehtestada püsiv poliitiline võim enne seda, kui oliver cromwell tehti lord protector’iks. oli ametis juulist detsembrini 1653, enne kui tülli mindi, hääletati laiali minna ning rajada protektoraadiparlament eesotsas oliver cromwelliga

instrument of government 1653

commonwealth’i põhiseadus. täidesaatev võim lordprotektoril. valida ei tohtinud katoliiklased, parlamenti pidid kuuluma lisaks inglastele ka šotlased ja iirlased

cromwelli surm

cromwell suri 1658. lordprotektori koha päris tema poeg richard, kes jõudis valitseda vaid kuni 1659. aastani, sest oli nõrk valitseja. lordprotektorlik valitsemiskord kukkus kokku, 1660. aastaks oldi nõus, et stuartid tulevad tagasi võimule. charles i poeg charles ii kutsuti eksiilist tagasi inglismaale

stuartide restauratsioon

charles ii tuli võimule 1660. lubas uuesti parlamendi kokku kutsuda ning amnestiat kodusõjas osalenutele.

vastuvõetamatu james ii

charles ii poeg james ii tuli võimule 1685, ent ta oli katoliiklane. üldiselt oldi valmis tolereerima jamesi personaalseid vaateid, ent ta üritas vähendada anglikaani kiriku võimu ühiskonnas, mis oli vastuvõetamatu. kui sündis tema poeg, tekkis kriis saabuva katoliikliku dünastia üle

nn exclusion crisis 1679–81

veel charles ii valitsusajal üritati vastu võtta mitmeid seadusi, et takistada katoliikliku troonipärija jamesi troonilepääsu. mitte ükski ei läinud läbi

kuulus revolutsioon, william iii ja mary ii võimuletulek

jamesi tütar mary ja tema abikaasa william olid protestandid. 1689 otsustas parlament, et james oli “vabastanud” trooni ning pani koos valitsema mary ii ja william iii. ühtlasi näidati sellega, et suveräänsuse määrab parlament, mitte sünniõigus. james üritas trooni tagasi saada, ent ebaõnnestus

bill of rights 1689

reguleeris monarhi ja parlamendi võimu ulatust ja õigusi, tsiviilõigust ning õigust troonile.

• monarh peab saama midagi muutes parlamendi nõusoleku

• erinevad parlamendiõigused

• tsiviilõigus: keelati eriti julmad karistused ning õigustatakse mitte maksta makse, mida parlament heaks kiitnud pole

• kirjeldas ja mõistis hukka james ii väärtegusid

maapäeva roll preisimaal

indigenaadiõigus

see õigus pidi olema kõikidel, kes hoidsid mingit kuninglikku ametit preisimaal. pmst vist tähendas seda, et pidi olema preisimaal sündinud

brandenburgi aadli positsioonid kolmekümneaastaseks sõjaks

adam von schwarzenbergi tegevus kuurvürst georg wilhelmi ajal

oli georg wilhelmi nõuandja 30aastase sõja käigus. georg wilhelm toetas neutraalset hoiakut, schwarzenberg oli imperialistlike eesmärkidega

kuurvürst friedrich wilhelmi uus kurss

tuntud kui “suur kuurvürst”. preisimaa liideti lõplikult brandenburgiga ja hertsogkond vabanes poola kuninga vasalli staatusest. muutis preisi riigi väga sõjaliselt võimekaks

kokkulepe seisuste ja kuurvürsti vahel 1653, selle lühiajalisus

aadlikud pidid tõstma makse 41% ning 59% linna kogumaksumusest. vastutasuks kinnitas kuurvürst seisuslikud privileegid, mis läksid peamiselt talunike arvelt (nb! kaheldav vastus)

preisi kuningate absolutismi piiratus