Eetika alused

Mis on moraal? Kaks tähendust

Moraal on normide, väärtuste ja hinnangute süsteem, mis reguleerib inimeste käitumist hea ja halva, õige ja vale alusel.

• Kirjeldav tähendus: konkreetse ühiskonna või indiviidi tegelikud moraalsed uskumused ja tavad.

• Normatiivne tähendus: ideaal või süsteem, mis ütleb, kuidas peaks käituma.

Moraalinormide formaalsed ja materiaalsed tunnused

Formaalsed tunnused:

• Universaalsus
• Üldkohustuslikkus
• Kategoorilisus (kehtivad sõltumata huvidest)
• Sisemine sanktsioon (süü, häbi)

Materiaalsed tunnused: rõhutatakse enim inimese heaolu ja kahju vältimist. „Formaalne“ tähendab kuidas norm kehtib, „materiaalne“ tähendab mida norm käsib.

Mis on moraalifilosoofia?

Moraalifilosoofia uurib moraali aluseid, põhjendusi ja kehtivust. Erineb sotsioloogiast ja psühholoogiast, sest ei kirjelda fakte, vaid analüüsib ja põhjendab.

Moraalifilosoofia kolm haru

• Normatiivne eetika: Kuidas peaks toimima.
• Metaeetika: Moraali keele, tõe ja objektiivsuse analüüs.
• Rakenduslik eetika: Konkreetsete probleemide lahendamine.
• Esimese järgu küsimused: „Kas see tegu on vale?“
• Teise järgu küsimused: „Mida tähendab, et miski on vale?“

Eetika mõtlemistasandid

• Deskriptiivne: Kirjeldab moraalikäsitusi.
• Normatiivne: Hindab ja juhendab.
• Metaeetiline: Analüüsib moraali olemust.

Moraali funktsioonid

• Käitumise reguleerimine
• Koostöö võimaldamine
• Konfliktide lahendamine
• Identiteedi ja vastutuse kujundamine

Kas moraalne olemine on alati kasulik?

Mitte alati lühiajalises plaanis, kuid pikas perspektiivis soodustab usaldust, koostööd ja sisemist kooskõla.

Mida hinnatakse lisaks tegudele moraalis?

• Kavatsused
• Iseloom
• Hoidumused
• Motiivid
• Tagajärjed

Kuidas suhestuvad moraal, õigus ja etikett?

Sarnasus: Kõik reguleerivad käitumist.

Erinevus:

• Moraal: Sisemine sund.
• Õigus: Väline sund.
• Etikett: Kombed.

Seosed: Õigus tugineb sageli moraalile.

Moraal ja religioon - seosed ja erinevused

Moraalinormid ei eelda Jumalat; religioossed normid tuginevad ilmutusele. Sageli kattuvad, kuid pole samased.

Mis on filosoofilise ja religioosse moraali erinevus?

Filosoofia kasutab mõistust ja argumente, religioon autoriteeti ja usku.

Jumaliku käsu teooria

Hea = see, mida Jumal käsib. Probleem: moraali arbitraarsus või Jumalale allumine moraalist sõltumatule standardile.

Euthyphroni dilemma

Kas miski on hea, sest Jumal käsib, või Jumal käsib, sest see on hea?

Kas usk soosib moraalsust?

Võib motiveerida (hirm, lootus, tähendus), kuid pole moraali vältimatu alus.

Mis on väärtus? Liigid

Väärtus = miski, mida peetakse heaks või oluliseks. Liigid: moraalsed, esteetilised, instrumentaalsed, eluväärtused.

Seesmine ja instrumentaalne väärtus

• Seesmine: Väärtus iseeneses (nt õnn).
• Instrumentaalne: Vahend millegi muu saavutamiseks.

Kuidas väärtused ja moraal seostuvad?

Moraalinormid väljendavad väärtusi (nt elu väärtus  → ära tapa).

Väärtuste objektiivsus/subjektiivsus

• Objektiivsus: Väärtused kehtivad sõltumata arvamustest.
• Subjektiivsus: Sõltuvad hoiakutest või kultuurist.

Masohhismi paradoks

Eristus: aistinguline valu vs rahuldus kui soovide täitumine. Masohhist naudib rahuldust, mitte valu ennast.

Kas eetikas on tõed? Relativistid ja Objektivistid

• Relativistid: Ei ole universaalseid tõdesid.
• Objektivistid: Moraalitõed põhinevad faktidel (nt inimloomus).

Metaeetiline relativism

Moraalitõde sõltub kultuurist või indiviidist.

Deskriptiivne vs metaeetiline relativism

• Deskriptiivne: Moraalid erinevad (kirjeldab fakti).
• Metaeetiline: Moraalitõde sõltub kultuurist (väide moraali olemuse kohta).

Kas relativism ⇒ sallivus?

Ei loogiliselt. Sallivus ise oleks vaid üks kultuuriline norm.

Relativismi poolt ja vastu argumendid

• Poolt: Moraalne mitmekesisus.
• Vastu: Kriitika ja moraalse progressi seletamatus.

Inimloomuse argument relativismi vastu

Universaalsed vajadused  → universaalsed moraalinormid.

Absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism eetikas

• Absolutism: Alati kehtivad normid.
• Subjektivism: Individuaalne (moraal sõltub indiviidist).
• Objektivism: Mõistuspõhine (moraal on objektiivne ja ratsionaalselt põhjendatav).
• Pluralism: Mitu põhiväärtust.
• Monism: Üks põhiväärtus.

Pluralistlik objektivism

Objektiivsed, kuid mitmed võrdsed moraaliprintsiibid (nt W.D. Rossi prima facie kohustused).

Prima facie printsiibid

Esmapilgul kehtivad kohustused, mis võivad konflikti minna ning vajavad kaalumist konkreetses olukorras.

Kuidas seostuvad hea elu ja moraal?

Moraal juhendab, kuidas elada hästi koos teistega ning on tihedalt seotud indiviidi enda hea eluga.

Objektiivne vs subjektiivne hea elu

• Objektivism: Hea elu = teatud hüved (mis on objektiivselt head, nt teadmised, sõprus).
• Subjektivism: Hea elu = rahuldus (nt soovide täitumine, naudingu kogemine).

Loomuseaduse teooria

Moraal tuleneb inimloomuse eesmärkidest ja ratsionaalsusest, mida saab looduse vaatlemisel avastada.

Moraalne motivatsioon

Empaatia, mõistus, harjumus, sotsiaalne surve, hirm karistuse ees, lootus tasule.

Psühholoogiline vs eetiline egoism

• Psühholoogiline egoism: Inimesed on alati isekad (kirjeldav teooria inimese motivatsiooni kohta).
• Eetiline egoism: Inimesed peaksid olema isekad (normatiivne eetikateooria).

Psühholoogilise egoismi kriitika

Ei ole empiiriliselt tõestatav, moonutab altruismi mõistet (väites, et altruistlikud teod teenivad tegelikult isiklikke huve).

Eetilise egoismi poolt ja vastu argumendid

• Poolt: Autonoomia, isiklik vastutus, eneseteostus.
• Vastu: Vastuolud (kui kõik on isekad, tekib konflikt), koostöö võimatus, eirab teiste heaolu.

Eetilise egoismi ümberlükkamine

Ei saa olla universaalseks moraaliks, kuna see eeldab, et minu huvid on kõigi teiste huvidest tähtsamad, mis viib paratamatult konfliktideni.

Teleoloogiline vs deontoloogiline eetika

• Teleoloogiline eetika: Moraalsus sõltub tegude tagajärgedest (nt utilitarism).
• Deontoloogiline eetika: Moraalsus sõltub kohustusest ja reeglitest, mitte tagajärgedest (nt Kanti eetika).

Mill vs Bentham utilitarismis

• Bentham: Kvantitatiivne utilitarism (õnne kogus on oluline).
• Mill: Kvalitatiivne utilitarism (õnnel on erinev kvaliteet; vaimsed naudingud on paremad kui füüsilised).

Utilitarismi printsiip

Suurim õnn suurimale hulgale – tegu on moraalne, kui see toob kaasa suurima võimaliku õnne kõige suuremale arvule inimestele.

Reegli- vs teoutilitarism

• Reegliutilitarism: Hindab tegusid reeglite järgi, mis toovad pikas perspektiivis suurima õnne.
• Teoutilitarism: Hindab iga üksiktegu eraldi selle järgi, kas see toob konkreetses olukorras suurima õnne.

Utilitarismi poolt ja vastu argumendid

• Poolt: Lihtsus, erapooletus (arvestab kõigi õnnega), pragmaatilisus.
• Vastu: Õiguste rikkumine (kas õigustab enamuse õnne nimel vähemuse represseerimist?), raske mõõta õnne, tulemuste ennustamatus.

Utilitaristide vastused kriitikale

Kaudne utilitarism (arvestab reeglite ja institutsioonidega), rõhutamine pikaajalistele tagajärgedele (mis kaitsevad õigusi), õiguste vaatlemine reeglitena, mis üldiselt maksimeerivad heaolu.

Loomad utilitarismis

Moraalne arvestamine võime alusel tunda kannatust – kui loom suudab kannatada, tuleb tema kannatust arvestada õnne arvutamisel.

Deontoloogiline eetika

Kohustuspõhine eetika, mis keskendub tegude moraaliväärtusele iseeneses, sõltumata tagajärgedest. Peamine esindaja on Immanuel Kant.

Kategooriline vs hüpoteetiline imperatiiv

• Kategooriline imperatiiv: Tingimusteta moraalne käsk, mis kehtib alati ja kõigi jaoks (nt „Ära valeta!“).
• Hüpoteetiline imperatiiv: Tingimuslik käsk, mis ütleb, mida teha, kui soovid saavutada teatud eesmärki (nt „Kui tahad arstiks saada, õpi hoolega!“).

Kanti imperatiivi vormid (universaalsus ja inimene kui eesmärk)

• Universaalsusprintsiip: Toimi ainult selle maksiimi (teguprintsiibi) järgi, mida saaksid tahta, et see saaks üldiseks seaduseks.
• Inimese kui eesmärgi printsiip: Käsitle inimkonda, nii iseenda kui ka iga teise isiku näol, alati kui eesmärki iseeneses, mitte kunagi pelgalt vahendina (nt valetamine on Kanti järgi alati vale, sest see kasutab teist inimest pelgalt vahendina ja õõnestab usaldust).

Deontoloogia poolt ja vastu argumendid

• Poolt: Kaitseb õigusi ja indiviidi väärikust, annab selged moraalsed reeglid, rõhutab kohustust ja vastutust.
• Vastu: Jäikus (ei arvesta tagajärgedega, isegi kui need on katastroofilised), võib tekitada kohustuste konflikte, tundub kohati ebaloomulik (nt valetamise keeld iga hinna eest).

Vooruseetika keskne küsimus

Milline inimene olla? (Vastupidiselt „Mida ma peaksin tegema?“). Keskendutakse moraalsete agentide iseloomule ja vooruste arendamisele.

Areetiline kriitika (vooruseetika kriitika reeglitele)

Kriitika reeglipõhistele eetikateooriatele (nagu utlitarism ja deontoloogia), kuna need ei arvesta piisavalt iseloomu, emotsioone ja moraali subjekti terviklikkusega. 'Areetiline' viitab voorustele (kreeka keeles 'arete').

Kaasaegse vooruseetika kriitika reeglipõhistele mudelitele

Kaasaegsed vooruseetikud väidavad, et reeglipõhised mudelid on liiga abstraktsed, elukauged ega anna piisavalt juhiseid keerulistes moraalsetes olukordades, keskendudes liialt üksikutele tegudele.

Vooruseetikud

• Antiik: Aristoteles – eudaimonia (õitseng, hea elu saavutamine läbi vooruste, nt tarkuse, julguse, õigluse).
• Kaasaegne: Alasdair MacIntyre – praktika ja voorus (voorused arenevad läbi sotsiaalsete praktikate ja traditsioonide, mis annavad elule tähenduse).

Vooruseetika peamine puudus

Vähene juhend konkreetseteks otsusteks – kuigi see õpetab, milline inimene olla ja milliseid omadusi arendada, ei pruugi see anda selget vastust küsimusele „Mida ma konkreetses olukorras tegema peaksin?“.