Õppimise ja õpetamise psühholoogiia - mälu

Töömälu, pikaajaline mälu, meenutamine

Töömälu

• Kognitiivne süsteem, kus säilitatakse ja töödeldakse nii välismaailmast kui ka pikaajalisest mälust pärit infot –ühenduslüliks taju, tähelepanu ja mõtlemisprotsesside vahel

• Siin olevat infot töödeldakse, mitte ei hoita; st siin toimub tähenduse andmine (st arutlemine)

Töömälu eripärad

• Piiratud korraga töödeldavate objektide hulgaga (maht ~4 +- 1 ühikut)

• On valdkonnaspestiifiline – meeldejätmise edukus on seotud sellega, mida juba teatakse

• mõtted ja ideed parajasti aktiivsed.

• Seotud emotsioonidega (ärevus, positiivne või negatiivne meeleolu)

Töömälu komponendid

1. VISUAAL-RUUMILINE PLOKK

2. VERBAALNE PLOKK

3. EPISOODILINE PUHVER

4. TÄHELEPANU KOORDINEERIV TÄIDESAATEV KESKUS

Visuaal-ruumiline plokk

Hoiab ja töötleb visuaalset ja ruumilist informatsiooni

Verbaalne plokk

• Hoiab ja töötleb verbaalset informatsiooni

• Passiivne fonoloogiline töötlus ja põhineb kuulmisinfol, mis on otseselt kõnetajuga seotud

Episoodiline puhver

Seob töömälu alasüsteemidest ja pikaajalisest mälust saadud informatsiooni ühtseks

Tähelepanu koordineeriv täidesaatev keskus

• Kontrollib info liikumist välismaailma, erinevate töömälu osade ning pikaajalise mälu vahel, jälgib alasüsteemide tööd ning planeerib edasist tegevust.

• tähelepanu info säilitamisel ja samal ajal sellega tegutsemisel; tarviliku info eristamine ebaolulisest; ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine

Arengulised muutused töömälus

• Töömälu maht suureneb algklassides

• Kiirus tõuseb, täiskasvanule sarnane tase saavutatakse 14-15a

• Tähelepanu osatakse paremini jaotada (eristada olulist ja ebaolulist)

Kuidas väljenduvad töömälu raskused?

• Keeruline hoida uut infot mälus ja lahendada samaaegselt ülesannet

• Keerukate ja pikkade juhendite mõistmine raske

• Raskused tähelepanu jagamisega (vajalike stiimulite valimine ja mittevajalike allasurumine)

---

• Raskused enda vigade märkamise ja parandamisega

• Raskused enda tegevuse jälgimisega

---

• Tagasihoidlikkus grupitöödes

• Kehvemad akadeemilised tulemused

Kuidas saab töömälu, tähelepanu ja taju mahtu suurendada?

• õpitava materjali seostamise teel – eelnevate teadmiste & kogemustega

• psüühiliste protsesside automatiseerumise kaudu – harjutamine

Pikaajaline mälu

Teadmiste, väärtuste, hoiakute ja oskuste säilitamine

Pikaajaline mälu jaotub:

• implitsiitne mälu: info varjatud, teadvusele kättesaamatu

• eksplitsiitne mälu: otsene, teadvusele kättesaadav

Pikaajalises mälus eristatakse 3 tüüpi mälu:

1. semantiline mälu – üldised teadmisi, faktid

2. protseduuriline mälu – kuidas midagi tehakse

3. episoodiline mälu – isiklikud mälestused

Semantiline mälu

• Üldised faktilised teadmised maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud

• Skeemid, stsenaariumid, mõisted, nendevahelised seosed (võrgustiku mudel)

• Verbaalsed ja kujundilised esitused

---

• Teadmisi kogutakse ja struktureeritakse ümber

• Mida rohkem seoseid teadmiste vahel, seda lihtsam meelde tuletada

Protseduuriline mälu

• Kuidas midagi teha konkreetse eesmärgi saavutamiseks

• Lihtsad tegevused, ei pea olema mõtestatud

• Lihtsad stiimul-reaktsioon ühendused

---

• Areneb tegevust korrates

• Info salvestatakse mällu ainult vastava tegevuse käigus (ujuma ei saa õppida ainult selle kohta lugedes)

Episoodiline mälu

• Teave sündmuste kohta, milles inimene on ise osalenud (sh vaadelnud)

• toimub ajaline kodeerimine – võimaldab meenutada sündmuse aega, selle konteksti ja kohta

• Meenutamine eeldab sündmuse teadvustamist

Meeldejätmine (õppimine), mälus hoidmine ja meenutamine

• Uue informatsiooni mällu talletamine, mälus info hoidmine ja hilisem meenutamine

• Aktiivne tegevus!

• Omandamise (õppimise) strateegiad võimaldavad õpitavat paremini struktureerida ja seostada

Kuidas info aja jooksul muutub?

• Lüheneb, lihtsustub, isikupärastub

• Uued teemad, detailid taanduvad

• Mitteloogiline ununeb või muutub

Meeldejätmise strateegiad

• Kordamine (mehaaniline, hajutatud, mõtestatud)

• Grupeerimine sõnadeks või lauseteks; hierarhilistesse kategooriatesse; subjektiivselt

• Seostamine situatsioonidega, tegevustega, emotsioonidega

• Kujutluspildid

• Kokkusurumine

• Märkmete tegemine

Meenutamist soodustavad tingimused

• Üldistamise, aktiivse kasutamise efekt (mitte lihtne lugemine)

• Üldistavad küsimused

• Kaaslaste omavaheline küsimuste esitamine

• Grupitööd, arutelud