PEDOSFÄÄR

muld

maakoore pindmine kobe kiht, mille tähtsaim omadus on viljakus

mulla tähtsus

mullaviljakus tagab taimesaagi

muld kui filter — vesi ja õhk

oluline süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja veeringe osa

elukeskkond

murenemisprotsess, kiirendab murenemist

mulla koostis

1. mulla poorsus — mulla vesi — hüdrosfäär

2. mulla poorsus — mulla õhk — atmosfäär

3. kivimiline osa — litosfäär

4. mullaorganismid-lagundajad, lagunenud org. aine, huumus —orgaaniline osa — biosfäär

lõimis

kivimiosakeste suurus (kalju, kivi, kruus, liiv, tolm, savi)

1. liiv

2. saviliiv

3. liivsavi

4. savi

saviosakesed seovad paremini vett ja toitaineid ning annavad mullale suurema viljakuse.

murenemine

kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, õhu, vee ja organismide toimel

lähtekivim

mineraalne materjal (kivim või sete), millest muld on tekkinud

murenemiskoorik

maismaa pinnakiht, mis osaleb murenemises; annab mullale mineraalset materjali

litosfäär seos teise sfääriga

litosfääris toimub vee mõjul keemiline murenemine

biosfääri lagunemata osakeste kivistumisel tekivad fossiilsed settekivimid

pedosfäär seos teise sfääriga

taimed saavad mullast toitaineid ja vett

muld on seotud atmosfääri ja hüdrosfääriga

muld elukohaks biosfäärile

biosfäär seos teiste sfääridega

biosfäär annab huumuse tekkeks vajaliku orgaanilise aine

biosfäär saab eluprotsessideks vee hüdrosfäärist

biosfäär annab soos hüdrosfääri aineid (?) ja moodustub happeline laugas (?)

hüdrosfäär seos teiste sfääridega

hüdrosfäär kujundab biosfääri (soe ja külm vesi)

mullateke kõval kivimil

1. temperatuuri, sademete, tuule jms mõjul hakkab lähtekivim murenema

2. murenenud kivimile asuvad elama organismid

3. organismide elutegevuse tagajärjel tekib huumushorisont

4. sademed uhuvad toitaineid sügavamale

5. tekib sisseuhtehorisont

6. aineid uhutakse veel, tekib hele väljauhte- ehk leethorisont

RABENEMINE

algusfaas

kivimite mehaaniline peenendumine: tekivad purdosakesed

• kiire temp. muutus — soojuspaisumine ja külmarabenemine

• 0 kraadi ümber temperatuuri kõikumine

• vee erosioon — voolav vesi, lainetus

• taimejuured

• liustikud

tüüpiline kõrbetes, parasvöötmes, polaaraladel ja kõrgusvööndilises bioomis — temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur

PORSUMINE

lõppfaas

kivimis/kivimitega toimuvad keemilised reaktsioonid/protsessid: kivim lahustuv/tekivad uued mineraalid; lahuses on ioonid

• lahustumine

• keemilised protsessid — nt O₂ toimel oksüdeerumine

tüüpiline palavas ja niiskes kliimas — vihmamets, savann, mussoonkliima

murenemise tähtsus

• tekivad setted — settekivimid

• tekib muld, mis on elukohaks organismidele

• muutub pinnamood

• tekib põhjavesi

kuidas mõjutab kliima mulla omadusi?

AKTIIVNE

• temperatuur+sademed → murenemise tüüpa ja kiirus ning vee liikumine

• organismide rohkus

• aastaajalised protsessid mullas

kuidas mõjutab lähtekivim mulla omadusi?

PASSIIVNE

• lõimis

• poorsus

• pH

• mineraalne koostis

• soojenemiskiirus

kuidas mõjutab reljeef mulla omadusi?

PASSIIVNE

• põhjavee tase (sügavus)

• määrab niiskuse

• ainete ärakandumine — erosioon

• lohkudesse pealekandumine — deflatsioon

• muldade soojenemine

• tasandikel on ühtlasemad mullad

kuidas mõjutab aeg mulla omadusi?

PASSIIVNE

• horisondid

• viljakus — noored on toitainevaesed, vanad ka

kuidas mõjutavad organismid mulla omadusi?

AKTIIVNE

• määravad orgaanilise aine hulga — taimkatte tüüp

• loomad lagundavad ja loovad poorsuseu

mullaprofiil

aja jooksul mullas kujunenud erineva tiheduse, koostise, värvuse ja tüsedusega horisondid

• S ja A vahekord

• taimkatte tüüp

• veits lähtekivimist ka

varis

lagunemata orgaaniline osa

kõduhorisont — 0

poollagunenud orgaaniline aine

huumushorisont — A

• must/pruun

• kleepjas

• elustik — mullaloomad

• läbipõimunud taimejuurtest

väljauhtehorisont ehk leethorisont — E

• S>A

• vana mulla tunnus

• helehall, poorne

• pude, peenike liiv

• toitainevaene

• happeline muld

sisseuhtehorisont — B

• keemilised protsessid rauaühenditega → punakaspruun värvus

• tihe, savikas

• toitainevaene

• mineraalne

gleihorisont — G

• roostepruunid tüpid (Fe(III) ühendid)

• sinakashall värv (Fe(II) ühendid)

• tekib B horisondi alla tavaliselt(!)

turbahorisont — T

• lagunemata taimejäänused

• võib asendada kõduhorisonti

eesti mullad — iseloomulikud omadused

• paepealsed mullad

• rähkmullad

• leostunud-leetjad leetmullad

• gleimullad

• soomullad

• erodeeritud mullad — pealeuhtelised mullad

eesti muldkatte omapära

1. palju erinevaid mullatüüpe — liigestatud reljeef, erinevad lähtekivimid, erinevad veeolud

2. 1/3 muldadest on liigniisked/soostunud

3. P- ja Lääne-Eestis on lubjarohked mullad, Lõuna-Eestis happelised

4. mullad on kivised — lähtekivim on moreen

humifitseerumine ehk huumustumine

orgaanilised ja mineraalsed ühendid ühinevad huumuseks

osa ja mineraalse osa liikumine

kiirus sõltub sellest kui palju tuleb juurde orgaanilist ainet

mineraliseerumine

huumuse lagunemine lihtsateks mineraalseteks osakesteks — taimed saavad hakata neid kasutama

H₂O, CO₂, NH₃ — taimedele kättesaadavad

ei toimu liiga kuivas, vaja on niiskust

kamardumine

huumuskihi taimejuurtega läbipõimumine, taimejuurtest läbipõimunud huumuskihi teke

mullaelustikku on palju, muld on hästi ära segatud

leostumine

ehk “ligunemine”

nõrk mineraalide lagunemine

leostunud → leetjas, → leetunud → leedemuld (?)

leetumine

mineraalid lagunevad happeliste huumusainete toimel jakantakse B-horisonti

leetumist esineb muldades, milles karbonaadid huumushappeid ei neutraliseeri

• S>A

• happeline varis — okaspuud, taimed

• väike viljakus

• teke võtab kaua aega

gleistumine ehk savistumine

• liigniiskes keskkonnas lagundavad orgaanilist ainet anaeroobsed organismid

• hapnikuvaene

• protsessid raua mineraalidega Fe₂O₃ → FeO

• happeline keskkond

• sinakashall pruunide täppidega

• väheneb poorsus

soostumine ehk turvastumine

liigniiskes keskkonnas laguneb orgaaniline aine halvasti

• turbakiht 30+ cm

• hapnikuvaene

• happeline

• liigniiske

• kuivendatakse

sooldumine

lahustunud soolade kandumine mullakihtidesse

• A>S

• sool peab olema enne olemas