Radioloogia eelmised aastad

Aksiaalne kujutis on

a. keha pikiteljega risti olev kujutis

b keha pikitelge läbi lõikev kujutis

c. keha ristiteljega pikki olev kujutis

a

3-aastasel lapsel eelistan peapiirkonna kasvaja diagnostikas

a. MRT

b. KT

c. röntgen

a

Allergilist reaktsiooni/toimet tekitab kõige sagedamini/tavaliselt

a. joodi sisaldav kontrastaine

b. Ba sisaldav kontrastaine

a

Astsiidivedelikku saan lihtsalt dreneerida

a. anatoomiat arvesse võttes

b. ultraheli kontrolli all

c. ei tohi dreneerida

b

Autoavarii järgselt madala vererõhuga tahhükardilist patsienti, kellel infusioonravi ei anna tulemust, saan uurida

a. kohe MRT

b. teha röntgenülesvõtte rindkerest ja vaagnast

c. ultraheliuuringuga

b, c

Digitaalne selektiivne angiograafia (DSA) on

a. mobiilne röntgenaparaat

b. pehmete kudede uuring

c. röntgenoloogiline läbivalgustusuuring

c

Esimene röntgenipilt tehti

a. 1895

b. 1900

c. 1950

a

Erinevaid nn aknaid kasutatakse

a. kompuutertomograafia piltide hindamiseks

b. röntgenis erinevate patoloogiate nägemiseks

c. et näha erinevaid kehaosasid

a

Et teha rindkere KT uuring kopsukoe hindamiseks, selleks

a. on vaja eelnevalt 3h söömata olla

b. on vaja eelnevalt pt kõik riided seljast võtta

c. pole vaja mingit ettevalmistust, v.a. vajadusel veenikanüüli panek

c

Et teha KT uuring näo piirkonna hindamiseks:

a. vaja eelnevalt manustada kontrastainet

b. pole vaja mingit ettevalmistust

c. vaja eelnevalt 3h söömata olla

b

Gadoliiniumi sisaldava kontrastaine puudused veeni süstimisel MRT uuringul

a. allergia võimalus

b. süsteemse nefrogeense fibroosi võimalus

c. lokaalne turse

d. tromboseerumis oht

a, b

Hemodünaamiliselt ebastabiilset patsienti autoavarii järgselt saan uurida

a. röntgenikiirgusega

b. MRT'ga

c. ultraheliuuringuga

a, c

Hounsfieldi skaalat kasutatakse

a. kompuutertomograafias

b. röntgenis

c. MRT's

d. angiograafias

a

Hüppeliigese KT on ... kiirguse efektiivdoos kui hüppeliigese röntgeniülesvõttel kahes suunas

a. väiksem

b. suurem

c. võrdne

b

Intravenoossel urograafial

a. süstitakse kontrastaine käeveeni

b. süstitakse kontrastaine jala veeni

c. süstitakse kontrastaine käe arterisse

a

Intravenoosset urograafiat ei saa teha

a. diabeetikul raske neerupuudulikkusega

b. joodiallergia korral

c. lapsel

d. kui patsient on vastu ioniseeriva kiirguse kasutamisele

e. rasedal

f. raske neerupuudulikkuse korral kreatiniiniga 200μmol/l

a, b, d, f

Ioniseeriva kiirguse kahjustava bioloogilise toime põhjuseks on selle

a. ettearvamatus

b. suur neeldumine

c. suur footonenergia

c

Ioniseeriv kiirgus on lastele suurema kahjuliku toimega kui täiskasvanutele, kuna

a. kiirgusdoos samade KT parameetrite korral on keha organitele suurem

b. nende keha on ioniseerivale kiirgusele rohkem vastuvõtlikum

c. nad elavad kauem ja vähk jõuab neil välja kujuneda

d. neil on palju kiiresti paljunevaid rakke

a, c, d

Joodi sisaldav kontrastaine on eelkõige kahjulik

a. südamele

b. neerudele

c. veresoontele

b

Joodi sisaldava kontrastaine kogus ja seega tüsistuste (eelkõige neerupuudulikkuse) oht on suurem

a. p/o manustates

b. koronaararterite angiograafis

c. soole passaazi hinnates

b

Joodi sisaldava kontrastaine puudused veeni süstimisel KT uuringul

a. allergia võimalus

b. lokaalne turse

c. nefrotoksilisus

d. süsteemse nefrogeense fibroosi võimalus

a, c

Joodi sisaldava kontrastaine süstimise järel tekkiva anafülaktilise šoki korral ravimite

valikul alusta sobivaimast

a. noradrenaliin

b. adrenaliin

c. dopamiin

b

Joodi sisaldava kontrastaine vastunäidustus

a. südamepuudulikkus

b. joodiallergia

c. neerupuudulikkus

d. lapsed

b, c

Järgnevad piltdiagnostika meetodid kasutavad ioniseerivat kiirgust

a. digitaalne subtraktsioonangiograafia

b. isotoopuuringud

c. MRT

d. kompuutertomograafia

e. PET/KT

f. UH

a, b, d, e

Järgnevad piltdiagnostika meetodid kasutavad ioniseerivat kiirgust

a. intravenoosne urograafia

b. MRT

c. kompuuter-tomograafiline angiograafia

d. PET/KT

a, c, d

Kaela KT-l natiivis on ... kiirguse efektiivdoos kui kaela KT-l natiivis ja

kontrastainega portaalveeni faasis

a. väiksem

b. suurem

c. võrdne

a

Kiirgusdoos, mis saadakse ühest kopsu röntgeniülesvõttest, saame keskkonnast tavaliselt

a. 1 päevaga

b. 5 päevaga

c. 2-3 päevaga

c

Kiirgusdoos on kaela KT-l

a. suurem kui kaela röntgenogrammidel

b. väiksem kui kaela röntgenogrammidel

c. suurem kui kõhupiirkonna KT'l

a

Kogu keha PET/KT on ... kiirguse efektiivdoos kui rindkere ja kõhu KT-l

kontrastainega portaalveeni faasis

a. võrdne

b. väiksem

c. suurem

c

Kontrastained röntgenoloogias

a. on vastunäidustatud perforatsiooni korral

b. paranevad kudede eristatavust radioloogi jaoks

c. parandavad luude eristatavust radioloogi jaoks

b

Koronaarne tasapind jagab patsiendi keha ... pooleks

a. paremaks ja vasakuks

b. eesmiseks ja tagumiseks

c. ülemiseks ja alumiseks

b

Kopsu röntgenogramm on parima kvaliteediga, kui see on tehtud

a. lamades AP

b. patsiendi seistes (eelistada PA)

c. seistes AP

b

Kopsukude on Hounsfieldi skaalal

a. -1000 HU

b. -500 HU

c. 0 HU

b

Kopsude invasiivsed protseduurid:

a. kui pleuraõõne vedelik, kolle rindkere seina vastas, siis KT kontrolli all

b. kui pleuraõõne vedelik, kolle rindkere seina vastas, siis UH kontrolli all

c. kui kolle kopsukoes rindkere seinast eemal, siis KT kontrolli all

d. kui kolle kopsukoes rindkere seinast eemal, siis UH kontrolli all

b, c

KT uuringu kahjuliku toime suhtes on kõige tundlikum

a. laps vanuses 2 aastat

b. laps vanuses 5 aastat

c. laps vanuses 10 aastat

a

KT-l on kihtülesvõte algselt kehatüve suhtes

a. piki keha pikiteljega

b. risti keha pikiteljega

c. risti keha ristteljega

b

Kui on kahtlus metallikillule silmas, teen enne MRT uuringut

a. KT

b. UH

c. röntgeniülesvõtte

c

Labakäe röntgeniülesvõtetel kahes suunas on ... kiirguse efektiivdoos kui

röntgeniülesvõtetel kahes suunas lülisamba lumbaalosast

a. väiksem

b. suurem

c. võrdne

a

Luukude on Hounsfieldi skaalal

a. -1000 HU

b. 1000-2000 HU

c. 0 HU

b

Luumurru diagnoosimiseks 2-aastase lapse randmest on vaja uuritavast piirkonnast teha röntgeniülesvõte. Selleks

a. on kindlasti vaja eelnevalt manustada kontrastainet

b. on kindlasti vaja röntgeniülesvõtteid uuritavast piirkonnast kahes suunas

c. on kindlasti vaja last ravimitega maha rahustada

b

Luu sisemist struktuuri ja turset saan hinnata

a. UH uuringul

b. MRT uuringul

c. KT uuringul

b

Magnettomograafilisel uuringul

a. mõjutatakse patsienti ioonlainetega

b. mõjutatakse patsienti raadiolainetega

c. mõjutatakse patsienti tugeva magnetväljaga

d. patsiendile mõjub ka Maa magnetväli

b, c, d

Magnettomograafilisel uuringul peast 3D MRT-s

a. ülitugev magnetväli mõjutab patsiendi jalgu

b. ülitugev magnetväli mõjutab pead

c. ülitugev magnetväli mõjutab südant

d. ülitugev magnetväli ei mõjuta patsiendi jalgu

e. ülitugev magnetväli ei mõjuta patsiendi südant

f. ülitugev magnetväli ei mõjuta patsiendi pead

a, b, c

Maksa ebaselgest koldest saab biopsiat võtta

a. KT kontrolli all

b. ultraheli kontrolli all

c. MRT kontrolli all

d. anatoomia teadmistest piisab

a, b

Maksa pindmisest koldest on hea biopsiat võtta

a. anatoomia teadmistest piisab

b. KT kontrolli all

c. ultraheli kontrolli all

d. MRT kontrolli all

c (imo b ei ole sest tegemist pindmise koldega, chatGPT arvas sama :)) )

Maksakude on KT-s Hounsfieldi skaalal

a. 0 HU

b. 60-70 HU (pehme kude)

c. 1000 HU

b

Melanoomi metastaase on optimaalne uurida

a. KT uuringul

b. kogu keha MRT uuringul

c. PET/KT uuringul

d. SPEKT/KT uuringul

e. angiograafiaga

b, c, d

Metallkroonid hammastel tekitavad näo piirkonna KT ülesvõttel

a. varjustusi

b. artefakte

c. helendusi

b

Miks tekitavad metallesemed (nt veresooneklpisid, proteesid, amalgaamist hambatäidised) KTs artefakte

a. masin mõõdab ümbritsevaid tihedusi valesti

b. nad tõmbavad endasse ioniseerivat kiirgust

c. masin mõõdab ümbritsevaid tihedusi liiga tundlikult

a

Millised radioloogilised meetodid kasutavad ioniseerivat kiirgust

a. digitaalne subtraktsioonangiograafia

b. anfiograafia

c. isotoopdiagnostika

d. MRT

e. ehhokardiograafia

f. ortopantomograafia

g. PET/KT

h.KT

i. RÖ

j. SPECT

a, b, c, f, g, h, i, j

Mitteioniseeriv kiirgus:

a. MRT

b. SPECT

c. ortopantomograafia

d. UH

e. doppler-UH

f. ehhokardiograafia

a, d, e, f

MIP-kujutisi tehakse (max intensity projection)

a. KT piltide hindamisel

b. MRT piltide hindamisel

c. Rö piltide hindamisel

a

MRT korral

a. liigutused tekitavad artefakte

b. hingamine tekitab artefakte

c. inimene peab magama

a

MRT korral

a. puusaprotees tekitab artefakte

b. soole peristaltika tekitab artefakte

c. breketid võivad tekitada artefakte

d. hambaplommiga patsiendile saab teha MRt, aga artefakti risk

a, b, c

MRT uuringule ei ole lubatud saata

a. kõrva implantaadiga

b. patsienti metallitükiga silmas

c. hambaplommiga patsient

d. vask sõrmusega

a, b

MRT-d ei saa teha:

a. patsiendile, kellel on kahtlus metallitükile silmas

b. 6-aastasele lapsele, keda vanemad ei taha narkoosi panna

c. kardiostimulaatoriga patsiendile

d. intravaginaalse vaskspiraaluga patsiendile

a, b

MRT's ei saa uurida

a. patsienti metallitükiga silmas

b. patsienti tundmatust materjalist veresooneklemmiga peas

c. tundmatut dementset patsienti

d. tundmatut teadvusetut patsienti

e. patsienti kardiostimulaatoriga

a, b, c, d

MRT-s on kihtülesvõte algselt kehatüve suhtes

a. risti

b. vabalt valitav

c. põiki

b

Neeru on vaja panna nefrostoom. Eeldused selleks

a. haige peab olema andnud nõusoleku protseduuriks

b. hüübimisnäitajad peavad olema korras

c. patsient ei peab olema 5h ilma joomata

a, b

Sagitaalne tasapind jagab patsiendi keha ... pooleks

a. paremaks ja vasakuks

b. eesmiseks ja tagumiseks

c. ülemiseks ja alumiseks

a

Aksiaalne tasapind jagab patsiendi keha ... pooleks

a. paremaks ja vasakuks

b. eesmiseks ja tagumiseks

c. ülemiseks ja alumiseks

c

Vesi on Hounsfieldi skaalal

a. -1000 HU

b. -500 HU

c. 0 HU

c

Neerupuudulikkust tekitab kõige sagedamini

a. joodi sisaldav kontrastaine

b. Ba sisaldav kontrastaine

c. Gadoliiniumi sisaldav kontrastaine

a

Neerust saab biopsiat võtta

a. KT kontrolli all

b. ultraheli kontrolli all

c. anatoomia teadmistest piisab

b

Näo piirkonna pehmete kudede kasvaja kahtlusel

a. piisab röntgenist

b. parim valik selleks KT

c. MRT-s on parem pehmete kudede eristusvõime kui KT-s

c

Patsiendil on eelmisel KT uuringul tekkinud 5 minutit pärast kontrastaine süstimist hingamisraskused. Teen

a. KT kontrastainega

b. KT, aga ilma kontrastaineta

c. uuringu, kus joodi sisaldavat kontrastainet ei kasuta: MRT või ultraheliuuringu

c. uuringu, kus kasutan Ba sisaldavat kontrastainet: MRT või ultraheliuuringu

b, c

Patsiendil on kahtlus neerukivile

a. Kui UH-s kivi ei näe -> välistab kivi 100%

b. Kui KT-s kivi ei näe -> välistab kivi 98%

c. Kui rötgenis kivi ei näe -> välistab kivi 98%

b

Patsiendil on sapipais ja tal on vaja panna sapiteedesse dreen. Enne on vaja võtta

vereproov, et hinnata

a. erütrotsüütide arvu

b. vere hüübivust

c. vere gruppi

b

Patsienti on opereeritud 3 nädalat tagasi apenditsiidi tõttu. KT-uuringul abstsessi kahtlusel

a. haigele vaja süstide kontrastainet

b. peab haige olema joomata 12h enne uuringut

c. peab haige olema söömata 12h enne uuringut

d. soovitav on kasutada p/o kontrastainet

e. soovitav on kasutada i/ kontrastainet

a, c, d

Patsient on saanud kahel korral KT-s intravenoosselt kontrastainet

a. alati eksisteerib risk tõsiseks allergiliseks reaktsiooniks kontrastaine

manustamise korral

b. risk allergia osas puudub

a

Pea piirkonna KT

a. uuring ei vaja mingit ettevalmistust v.a vajadusel veenikanüüli panek

b. enne peab manustama konstrastainet

c. patsient ei tohi 24h ühtegi ravimit manustada

a

Pea piirkonna MRT-ks 2-aastasel lapsel kasvaja kahtlusel

a. kui on kasvaja kahtlus, on vaja süstida ka kontrastainet

b. kui on kasvaja kahtlus, ei ole vaja süstida kontrastainet

c. laps on uuringuks vaja panna narkoosi

d. kui on kasvaja kahtlus, piisab KT'st

a, c

Pleuravedelikku on lihtne dreneerida

a. ultraheli kontrolli all

b. KT kontrolli all

c. piisab anatoomia teadmistest

a

Puusaprotees KT ülesvõttel

a. tekitab artefakte

b. ei tekita artefakte

c. tekitab varjustusi

a

Põlve piirkonna pehmetes kudedes kasvaja kahtlusel on MRT-s

a. halvem ristatisidemete eristusvõime kui KT's

b. parem ristatisidemete eristusvõime kui KT's

c. võrdne ristatisidemete eristusvõime kui KT's

b

Põlve piirkonna trauma korral (nt ristatisideme rebendi kahtlusel):

a. teen kõigepealt põlve röntgenpildi

b. saadan patsiendi otse KT'sse

c. kui röntgenleid on korras, siis MRT-s on parem pehmete kudede eristusvõime

kui KT-s

d. kui röntgenleid on korras, siis KT-s on parem pehmete kudede eristusvõime

kui MRT-s

a, c

Rasedal eelistan peapiirkonna kasvaja diagnostikas:

a. angiograafiat

b. KT uuringut

c. MRT uuringut

c

Rektumi anastomoosi intaktsuse hindamisel kasutatakse 1 nädal pärast operatsiooni

a. Ba sisaldavat kontrastainet

b. joodi sisaldavat kontrastainet

c. Gadoliiniumi sisaldavat kontrastainet

b

Rindekere otseülesvõte tehakse PA (posterioanterioorselt), kuna

a. kiirguskoormus seljale on siis väiksem

b. kiirguskoormus rindadele on siis väiksem

c. südame suurendus on väiksem

d. südame suurendus on suurem

b, c

Rindkere otseülesvõttel on diafragma 4.-5. roideotsa kõrgusel. Ülesvõte on tehtud seega

a. väljahingamisfaasis

b. sissehingamisfaasis

a

Rindkere piirkonna KT-ks

a. ei ole vaja mingit ettevalmistust v.a vajadusel veenikanüüli panek

b. peab pt enne kontrastainet manustama

c. ei tohi pt enne ravimeid manustada

a

Rindkere röntgeniülesvõtetel on ... kiirguse efektiivdoos kui kõhu röntgeniülesvõtetel

a. suurem

b. väiksem

c. võrdne

b

Rohke soolegaas segab

a. maksa hindamist UH'ga

b. kõhu röntgenipildil neerukivide hindamist

c. pankrease uurimist ultraheliuuringul, kui pankrease ees asub gaasi täis

jämesool

d. kopsu röntgenipildi hindamist

b, c

Röntgenikiired neelduvad rohkem

a. lihaskoes

b. kopsus

a

Röntgenikiired neelduvad rohkem

a. vedelikus

b. rasvkoes

a

Röntgenkiired neelduvad kõige rohkem:

a. kopsus

b. mediastinumi rasvas

c. südamelihases

c

Röntgenikiired neelduvad rohkem

a. kopsus

b. luukoes

b

Röntgenikiirgus neeldub

a. hajukiirguse filtrites

b. patsiendi kehas

c. kiirgusdetektoris

d. anoodil

e. röntgenitoru seinas

a, b, c, e

Röntgenikiirguse kahjuliku toime suhtes on kõige tundlikumad

a. lapsed

b. vanurid

c. diabeetikud

a

Röntgenikiirgust kasutatakse

a. kompuutertomograafial

b. digitaalsel subtraktsioonangiograafial

c. MRT's

d. mammograafial

a, b, d

Röntgenogramm, s.o

a. summatsioonipilt, kus röntgenikiir kohtab oma teel erineva tihedusega kudesid

b. spetsiaalne röntgeniaparaat, mis teeb kihtülesvõtteid kindlast kehapiirkonnast

a

Röntgentoru on kiirgusallikaks järgmistes aparaatides

a. angiograaf

b. aparaat, millega tehakse läbivalgustusi

c. MRT's

d. ehhokardiograafias

e. kompuutertomograafia

a, b, e

Röntgentorus tekib röntgenkiirgus

a. anoodil

b. katoodil

a

Subduraalne hematoom on patsiendil sama tihe kui ajukude. Hematoom on

a. värske

b. 1-2 nädalat vana

b

Suulaes kasvaja kahtlusel on MRT-s

a. parem pehmete kudede eristusvõime kui KT-s

b. halvem pehmete kudede eristusvõime kui KT-s

c. vaja kindlasti kasutada kontrastainet

a

Suure osa südame vasakust kontuurist röntgeniülesvõttel moodustab

a. parem vatsake

b. vasak koda

c. vasak vatsake

c

Tsüstograafiat kasutatakse

a. lastel korduvate urotrakti infektsioonidega põie funktsiooni häirete uurimiseks

b. veresoonte uurimiseks

c. neerude ja kusejuha norm. anatoomia kindlakstegemiseks

a, c

Tundmatut teadvusetut erakorralist ebastabiilset patsienti saan uurida

a. teha röntgeniülesvõte rindkerest

b. ultraheliuuringuga

c. KT'ga

d. MRT'ga

a, b

Tundmatut teadvusetut erakorralist patsienti, kes on stabiilne, saan uurida

a. KT-ga

b. röntgeniülesvõttega

c. ultraheliuuringuga

d. MRT'ga

a, b, c

Tundmatut teadvusetut erakorralist patsienti saan uurida

a. KT-ga

b. MRT'ga

c. röntgenikiirgusega

d. ultraheliuuringuga

a (peab olema hemodün. stabiilne!!!), c, d