füsa olümpiaadi valemid

Hõõrdejõud (2)

Fh=μmg

Fh= μN (toereaktsioon)

Takistus

R=ρ l/S

Pinge

U=A/q

Vool

I=q/t

Võimsus

N=A/t

Dioptria

D=1/f (fookuskaugus)

ÜSJL-e liikumisvõrrand

x=x0 + vxt

Kiirusevõrrand

v=v0 + at

liikumisvõrrand (3)

s=v0t + at2/2

s=v2-v02 / 2a

s= v0+v/2 \* t

Pöördenurk

φ=l/r

Joonkiirus (2)

v=l/t

v=w\*r

Nurkkiirus (3)

w= φ/t

w= 2πf

w= 2π/T

Periood (2)

T= t/n (võngete arv)

T= 1/f

Sagedus (2)

f=n/t

f= 1/T

Kesktõmbekiirendus (2)

an=v2/r

an=w2 \* r

Nurkkiirendus

ε= w-w0 / t

Tangensiaalkiirendus

at=ε \* r

Kogu kiirendus

a2 = an2 + at2

koordinaadi võrrand (x ja φ)

x= x0 + v0t + at2/2

φ= φ0 + w0t + εt2/2

liikumisvõrrand (s ja φ)

s= v2-v02 / 2a

φ= w2-w02 / 2ε

Newtoni II seadus

a(vektor) = F(vektor) / m

Newtoni III seadus

F1(vektor) = -F2(vektor)

Elastsusjõud

Fe= kΔl

Gravitatsiooni jõud

F= G m1\*m2/r2

Taevakeha raskuskiirendus

g= GM/R2

I kosmiline kiirus

v2= GM/R+h

Raskusjõu töö

A= Ep1 - Ep2 = -ΔEp

Kineetilise energia teoreem

A= Ek - Ek0 = ΔEk

Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus

E1=Ep1 + Ek1

E1=E2

Elastse deformatsiooni potentsiaalne energia (vedru)

Ep=k\*x2/2

Impulss

p= mv

Ainehulk

ν= N/Na (N - aine osakeste arv)

ν= m/M

Aine osakeste kontsentratsioon

n= N/V

gaasi olekuvõrrand

pV= νRT

Ideaalgaasi siseenergia

U= 3/2 νRT

Gaasi töö isobaarilise protsessi korral

A= p ΔV

TD I seadus

Q= ΔU + A