2. SEEDIMINE

Seedimine ja seedetrakti peamised osad:

• Seedimine – protsesside kogum, mille käigus söödav toit muudetakse organismile omaseks ja viiakse sisekeskkonda

• Seedetrakti peamised osad:

  • Suu

  • Neel

  • Söögitoru

  • Magu

  • Peensool

  • Jämesool

Toitained ja miks?:

• valgud

• rasvad

• süsivesikud

• vitamiinid

• mineraalained

• vesi

• Keha kasutab:

  • energia saamiseks

  • ehitusmaterjaliks

  • regulatoorsete ainete sünteesiks

  • veetasakaalu säilitamiseks

Seedenõresid produtseerivad näärmed ja nende sekreedid:

• Süljenäärmed - sülg

• Maks - sapp

• Kõhunääre ehk pankreas – kõhunäärmenõre

• Magu - maomahl

Seedimisprotsessid:

• Mehhaanilised – toidu peenestamine suus, neelamine, mao ja soolte motoorika

• Sekretoorsed – seedenõrede eritumine

• Imendumisprotsessid – toitainete suundumine seedetraktist verre

Toidumassil seedekulgla läbimiseks kuluv ligikaudne aeg:

• Suu: 1 minut

• Maopõhi: 30-60 minutit

• Mao distaalosa: 1-3 tundi

• Kaksteistsõrmiksool: 30-60 minutit

• Peensool: 1-5 tundi

• Jämesool: 10 tundi – mitu päeva

• Toidumassil seedetrakti läbimiseks kuluv aeg sõltub toidu iseloomust ja toitainete sisaldusest

Seedimine suuõõnes:

Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambaid abistavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti neelatav ja libe. Süljes leiduv ensüüm amülaas alustab süsivesikute (tärklise) lõhustamist.

Sülje hulk ja koostis, süljes toimivad ensüümid:

• Ca 1,5 liitrit ööpäevas

• pH = 7,0-8,0

• vesi, mineraalained, ensüüm amülaas, lima, lüsosüüm, mutsiin

Lüsosüüm – kaitseb bakterite eest

Mutsiin – muudab toidupala libedamaks ja neelatavamaks

Süljeerituse regulatsioon:

Neelamine:

• Neelamine põhineb keerulisel refleksil, mis toimetab söögi ja joogi makku ning takistab sattumist hingamisteedesse. Juhul, kui refleks veab alt ja toit satub hingetorru, hakkab inimene köhima. Neelamine jaotatakse kolme etappi:

• Suulaepuri tõuseb üles ja suleb pääsu ninaõõnde.

• Kõripealis sulgub ja sulguvad ka häälekurrud.

• Söögitoru avaneb. Kui toidukämp jõuab söögitorru, liigub ta edasi söögitoru seina (sile)lihaste toimel – see on peristaltika.

Mao ehitus:

Maomahl:

• Ööpäevas 2-3 liitrit

• pH = 1,5-3,5

• vesi, soolhape (valkude lagundamiseks), ensüüm pepsiin, mutsiin, lüsosüüm, sisemine faktor

  Pepsiin – ensüüm maos, mille abil algab valkude seedimine

  Mutsiin – kaitsevad epiteeli

  Lüsosüüm – hävitab baktereid

• Maomahl on mao limaskesta ja selle näärmete rakkude eritis. Maomahlas on soolhapet, pepsiini ja lima. Katterakud eritavad sellesse ka valgulist ainet. Maomahla happelisus surmab peaaegu kõik toidu ja allaneelatud õhuga kaasunud mikroorganismid. Maomahl muudab ka valkude ehitust ja loob soodsad tingimused pepsiinile, mis toimib ainult happelises keskkonnas.

Mao motoorika:

• Teostub silelihaste abil 

• Rütmi määrab stimulaator-ala (rütmur) mao ülaosas, millest algab aeglane peristaltiline laine max 3 korda minutis 

• Tühjas maos esineb ca kord tunnis tugevam laine, mis suunab soolde edasi suuremad toidu osad (taimsed), mis pole „ideaalselt“ peenestunud

• Regulatsioon:

  • PARAsümpaatiline aktiivsus stimuleerib, SÜMPaatiline aktiivsus pärsib mao motoorset talitlust

  • Mao limaskesta retseptorite keemiline ja mehhaaniline ärritus stimuleerib mao motoorikat

  • Gastriin stimuleerib, katehhoolamiinid pärsivad mao motoorikat, atsetüülkoliin stimuleerib

Mao sekretoorse talitluse kolm faasi seedimise ajal.

1. Ajufaas - toidu nägemine, maitsmine, haistmine koos mälumise ja neelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni; aluseks on tingimatud refleksid 

2. Maofaas – algab kohe kui toit satub makku, sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui ka keemilised (peptiidid, AHd, alkohol, kofeiin jt) ärritajad. Toidu makku jõudmisel maosisu happesus väheneb, mis on üheks gastriini vallandavaks faktoriks. 

3. Soolefaas – küümus jõuab 12sõrmiksoolde, ärritajateks on peensoole venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. (sekretiini ja koletsütokiini eritumine verre)

Erinevate toitainete ja hormoon gastriini mõju mao talitlusele:

Maomahla erituse ja mao peristaltika humoraalne regulatsioon muutub märgatavaks toidu jõudmisel makku. Toidu jõudmine lukutiossa toob kaasa hormoon gastriini eritumise lukutiosa limaskestast vereringesse. Gastriin suurendab pepsinogeeni ja sisemise teguri, eriti soolhappe eritust mao seinast. Maosisaldise soolhappe taseme tõus omakorda pidurdab gastriini eritust.

Pankrease ehk kõhunäärme nõre hulk ja koostis:

• Ööpäevas 0,5-2 liitrit

• Tugevalt aluseline

• Vesi, bikarbonaadid, ensüümid (trüpsiin, kümotrüpsiin, lipaasid, amülaas, nukleaasid)

Kõhunäärme nõres leiduvad peamised ensüümid ja nende tähtsus seedimises:

• Trüpsiin – hüdrolüüsib proteiine

• Kümotrüpsiin – lagundab valke ja polüpeptiide

• Lipaasid – lagundavad toidurasvu glütserooliks ja rasvhapeteks

• Amülaas – katalüüsib polüsahhariidide lõhustamist

• Nukleaasid – lagundab nukleotiididevahelisi fosfodiestersidemeid

• Proteolüütiliste ensüümide aktiveerimise mehhanism:

  • Muudetakse aktiivseks seedekanalis, hoiab ära seedenõre iseseedumise.

Sapp:

• maksa nõre mis samuti 12soolde

• Ööpäevas 600 ml

• Vesi, elektrolüüdid, lima, kolesterool, letsitiin, sapphapped, bilirubiin, ei sisalda seedeensüüme

• Sapi funktsioonid seedimises:

  • Rasvade emulgeerimiseks sooles

  • Sapi abil lähevad laguproduktid maksast soolde (ja selle kaudu organismist välja)

Peensooleseina ehitus, sooleseinas paiknevad lihaskihid:

• kihid seespoolt väljapoole:

  • limaskest

    • epiteel

  • lihskest

    • ringlihaskiht

    • pikilihaskiht

    • nende vahel vere- ja lümfisooned

  • serooskest

    

Peensoole motoorika:

• Segamisliigutused:

  • Rütmiline segmentatsioon

  • Pendelliigutused (pikilihased)

  • Hattude edasi-tagasi liikumine

• Transportiva ülesandega:

  • Peristaltilised lained

Erinevate toitainete imendumine peensooles:

• Peensooles toimub imendumine difusiooni ja aktiivse transpordi abil

• Na-gradiendi energia arvel liiguvad:

  • Paljud aminohapped

  • Glükoos, galaktoos, mannoos

  • Fruktoos liigub kergendatud difusiooni teel

  • Aktiivne transport: K+, Mg++, Ca++

  • Vitamiinid B1, B2 ja C

    

Soolenõre hulk ja koostis, soolenõres leiduvad peamised ensüümid:

• Soolenõre produtseerivad peensoole näärmed

• ööpäevas ca 1,5l

• sisaldab disahhariide lõhustavaid ensüüme maltaasi, sahharaasi ja laktaasi

Seedimisprotsessid seedekulgla epiteelis (hattudel):

Soolehattude liigutused soodustavad soolesisaldise kontakti sooleepiteeliga ja toitainete imendumist. Küümust segavad sooleseina lihaskihtide segmentatsiooni ja pendelliigutused. Soolesisaldist transpordivad edasi peristaltilised lained. Peensoole limaskesta katvad hatud suurendavad toitainete imendumispinda 10x, hatud on kaetud mikrohattude moodustatud hariääristega, mis suurendavad veelgi sisepinda. Peensoolest imenduvad süsivesikute ja valkude lõhustumisproduktid (monosahhariidid ja AHd) verekapillaaridesse, viiakse värativeeni kaudu maksa ja edasi alumisse õõnesveeni. Imendumine toimub läbi peensoole limaskesta epiteelrakkude e enterotsüütide.

Pankrease, maksa ja sapipõie talitluse regulatsioon:

• Parasümpaatilise NS mõjul seedetrakti motoorika intensiivistub, peristaltika elavneb, toonus tõuseb, seedenõresid tekib rohkem. 

• Sümpaatilise NS toimel soole toonus langeb, peristaltika pidurdub, seedenõrede hulk väheneb, ensüümide suhteline sisaldus tõuseb

Jämesool:

• 1m pikk, 5-8cm jäme

• soolesein peensoolest paksem

• käärsool on fikseeritud kõhuõõne tagaseinale

• hatte ei ole, palju näärmeid

• motoorika on tagasihoidlikum

• Jämesooles on mikrofloora ehk mikrobioota – väga arvukalt baktereid igas milliliitris soolesisaldises 10(11) - 10(12) bakterit 

• Neid on 160 liiki; nad moodustavad 50% soolesisaldisest, igaühe sooles on 1,5 kg puhast bakterimassi

  

Jämesooles toimub:

• Bakterid sünteesivad kiudainest lühikese ahelaga rasvhappeid ja mõnda vitamiini (K)

• Bakterite  osavõtul toimuval käärimisel tekib süsivesikutest piimhapet, äädikhapet, CO2 JA H20. Valkudest tekivad käärimisbakterite toimel metaan, vesinik ja väävelvesinik jt sooltegaasid.

• Resorbeerib NA+, millele järgneb osmoose rõhu muutuse tõttu difusiooni teel vesi – jämesooles toimub ulatuslik vee tagasiimendumine.

Seedimise regulatsioon:

• Regulatsioon närvisüsteemi tasandil 

  • autonoomne närvisüsteem, enteraalne NS 

  • piklikaju  

  • hüpotalamus 

  • ajukoor

• Hormonaalne regulatsioon 

  • seedetrakti hormoonid 

  • leptiin 

  • parathormoon 

  • katehhoolamiinid 

• Toidumassi (küümuse) vahetu keemiline ja mehhaaniline mõju seedetrakti seinale 

• Organismi toitumuslik staatus

Seedetrakti hormoonide - peptiidhormoonid, nõristuvad verre:

• Reguleerib söögiisu ja täiskõhutunnet.

• Koordineerib seedimisprotsesse (ensüümide, hapete, sapphapete eritus).

• Mõjutab insuliini ja veresuhkru taset.

• Kommunikeerub närvisüsteemiga (nn soolestiku-aju telg).

• Gastriin – maos HCl sekretsiooni stimuleerimine (magu)

• Sekretiin – stimuleerib pankreases bikarbonaatide sekretsiooni (12sõrmik)

• Koletsüstokiniin –soodustab sapphapete vabanemist sapipõiest ja pankrease ensüümide sekretsiooni, aeglustab maosisu liikumist edasi (12sõrmik)

• GIP (gastriini inhib. peptiid) -  stimuleerib insuliini vabanemist ja pärsib maohappe sekretsiooni (peensool)

• GLP- suurendab insuliini vabanemist ja vähendab söögiisu (peensool ja jämesool)

Kehalise töö mõju seedetraktile:

• Kehalisel tööl ilmneb SÜMPaatilise aktiivsuse suurenemine ja PARAsümpaatilise aktiivsuse vähenemine 

• Kehalisel tööl suureneb verevool lihastes ja nahas, väheneb seedeelundeis 

• Kehalisel tööl muutub rea hormoonide kontsentratsioon ringlevas veres 

• Kehaline töö aeglustab toidumassi liikumist peensooles 

• Kehaline töö aeglustab toitainete imendumist 

• Kehaline inaktiivsus põhjustab kõhukinnisust