8. LASTE FÜSIOTERAPEUTILINE HINDAMINE

Laste füsioterapeutilise hindamise eripära võrreldes täsikasvanuga:

• psühhomotoorse arengu tundmine 

• vaatlus ja objektiivne hindamine 

• limitatsiooniks on lapse 

  • koostöövalmidus, 

  • tervislik seisund, 

  • vanus, 

  • stress, 

  • tuju, 

  • suhtlemisoskus, 

  • käitumine 

  • erivajadus 

  • keskkond 

• terapeudi kogenematus 

• hindamismeetodid peaksid olema kooskõlas diagnoosiga, seisundiga ja keskkonna võimalustega 

• diagnoosiga lapse sooritust võrrelda diagnoosipuhuste normidega 

• määrates lapse füsioteraapia vajadust on võrdlus normarenguliste lastega õigustatud 

  • määratakse mahajäämus 

• lapse edasise arengu ennustamine tulevikus 

  • võimalik oletada, millised on lapse ja pere vajadused tulevikus 

• toetab teraapiameetodite valikut, teraapia planeerimist, eesmärkide püstitamist, keskkonna kohandamist ja abivahendite valikut 

• veendu teaduskirjandusele ja testi läbiviimise juhistele tuginedes, kas antud test on sobilik tuleviku seisundite ennustamiseks

Hindamise etapid:

• anamnees 

• vaatlus 

• testid – valik sõltub hindamise eesmärgist: 

  • (1) ajas või teraapia tulemusena tekkinud muutuste hindamine, 

  • (2) mahajäämuste või muude komplikatsioonide ennustamine 

  • (3) eristamaks mahajäämusega, häiretega, funktsionaalsete piiragutega lapsi nendest, kel neid ei esine 

• Edasi probleemide määratlemine -> FT diagnoos ja prognoos -> FT eesmärgid -> FT sekkumine -> kordushindamine

Funktsionaalne hindamine:

• Standardiseertud testide puudumisel on võimalik hinnata last funktsionaalselt. 

• Tunne motoorse arengu verstaposte, variatiive, normmustreid ja nende variatiive! 

• Analüüsi soorituse põhjal lapse funktsionaalset staatust ja leia tema füsioterapeutilised probleemid. 

Normväärtustel vs kriteeriumväärtustel põhinevad testid:

• Normil põhinevad hindamistestid tuginevad eakohastele normväärtustele 

  • eesmärgiks võrrelda funktsionaalset seisundit eakaaslastega, 

  • muutusi ajas saab hinnata, kui hinnata mahajäämuse suurust ja eakaaslastele järgi jõudmist 

• Kriteeriumitel põhinevad hindamistestid põhinevad soorituse meisterlikkuse tasemetel 

  • eesmärgiks konkreetse teadmise, oskuse või suutlikkuse hindamine, 

  • kui diagnoosist tulenevalt esineb arengu mahajäämust 

  • näitab teraapia käigus või lõpuks toimunud muutusi 

Arengutestid:

• Arengut võib hinnata lähtudes: 

  • Üldistest arengulistest aspektidest

    • skriining- ja üldise arengu testid 

  • Motoorse arengu staadiumitest 

    • motoorse arengu testid 

  • Funktsionaalse suutlikkuse vastavusest eale; 

  • Spetsiifilistest funktsionaalsetest oskustest 

    • nt. söömine ja riietumine 

• peamiseks eesmärgiks on 

  • tuvastada arengu mahajäämust või oht sellele, 

  • määrata füsioteraapia vajadust ja sobivust, 

  • hindamaks ajas või teraapia jooksul toimunud muutusi. 

  • kasutada skriiningmeetodina, 

  • võimaldada varajast sekkumist lastele, kellel on oht motoorse arengu mahajäämuseks. 

  • planeerida terapeutilist sekkumist

Lihasjõu testimine pediaatrias:

• patsient ei pruugi mõista tegevust, seega ei saa kasutada tavapärast testimismoodust 

• patsiendi testimine loomulikus keskkonnas 

• patsiendi funktsionaalne sooritus vs. füsioloogiline suutlikkus 

• lihastestimise alusel kavandatud teraapia tulemuste ülekandmine igapäevaellu 

• Lihastestide tõlgendamine – funktsionaalne hindamine 

  • Funktsionaalne - eale vastav või kerge häire/hilinemine oskustes (F) 

  • Nõrgenenud funktsioon - keskmise astme häire/hilinemine, mis mõjutab liigutusmustreid, toetuspinda, raskusjõu vastast kontrolli (NF) 

  • Ebafunktsionaalne - raske astme häire/hilinemine, liigutusmustrites esineb ainult üksikuid elemente korrektsetest liigutusmustritest (EF) 

  • Funktsionaalne puudulikkus - ei esine tegevuslikkust (FP)

Kordustestimine:

• teste tuleks teraapia käigus ning lõpus korrata 

• vajadusel teha vastavalt testitulemustele teraapia sisus korrektuure 

• kordustestimiseks sobivad kõige paremini testid, millel on konkreetne arvuline või protsentuaalne tulemus ja mis on muutustele tundlikud

Testi valimine:

• valitud hindamismeetodil on otsene mõju füsioterapeutilisele hinnangule, diagnoosile (ja prognoosile) ning sekkumismeetodite valikule 

• soovituslik oleks infot kogudes lähtud RFK (ICF) klassifikatsioonist 

Testi valikul tuleks lähtuda:

• vastuvõtlikkusest patsiendi ja vanemate poolt, 

• keerukusest 

• maksumusest 

• sobivusest 

• relabiilsusest 

• valiidsusest 

Valikut abistavad küsimused:

• Mis eesmärgil testi kasutataks? 

• Mis on last iseloomustavad karakteristikud? 

• Mis valdkonda on vaja hinnata?

• Kus hindamine aset leiab?

• Millised on piirangud?

Skriiningtestid:

• Harris Infant Neuromotor Test ehk HINT 

• The Miller First Step Screening Test for Evaluating Preschoolers 

• Neurologic Assessment of the Preterm and Fullterm Newborn Infant (Dubowitz) 

• Bayley Scales of Infant and Toddler Development III 

• Denver Developmental Screening Test-II 

Harris Infant Neuromotor Test ehk HINT:

• Eesmärk: potensiaalsete arenguhäirete ja arengumahajäämuse tuvastamine; 

• Ealine diapasoon: 2,5-kuused kuni 12,5-kuused 

• Testivaldkonnad: 

  • taustainfo, 

  • viis küsimust lapsevanemale lapse arengu kohta, 

  • lapse motoorse taseme hindamine läbi 21 hinnatava karakteristiku (kõhuli, selili, pööramisel kõhuli, istumine ja seismine), 

  • hindaja kliiniline arvamus lapse arengust. 

• Ajakulu 15-30 minutit 

The Miller First Step Screening Test for Evaluating Preschoolers:

• Eesmärk: arengu mahajäämuse riskigruppi kuuluvate laste varajane avastamine 

• Ealine diapason: 3.-6. eluaasta 

• Testivaldkonnad: neuroloogilise ja käitumusliku seisundi hindamine 

Neurologic Assessment of the Preterm and Fullterm Newborn Infant (Dubowitz):

• Eesmärk: kõrvalekallete, neuroloogiliste sümptomite avastamine, arengu mahajäämuse hindamine ja arengulise progressi monitooring 

• Ealine diapasoon: vastsündinu 

• Testivaldkonnad: enneaegsed vastsündinud vs. ajalised lapsed 

• Tüüp: normväärtustel põhinev 

• Ajakulu: 10-15 minutit 

Bayley Scales of Infant and Toddler Development III:

• Eesmärk: motoorne ja vaimne võimekus 

• Ealine diapasoon: 12.-42. elukuu (1-3,5-aastased) 

• Testivaldkonnad: 

  • sotsiaal-emotsionaalse arengu alatest; 

  • adaptiivse käitumise alatest; 

  • hooldaja raport; kognitiivse-, kõne- ja motoorse arengu skaalad; 

  • kasvuskaalad ja tabelid. 

• Vaimne (kognitsioon, esemete käsitlus, mälu, manipulatsioonid, probleemid lahendamine, verbaalne suhtlus ja haare) 

• Motoorne: jäme- ja peenmotoorne areng 

• Käitumuslik: lapse kvalitatiivsed käitumisnäitajad vaimse ja motoorse osa sooritamise ajal.

Denver Developmental Screening Test-II:

• Eesmärk: väikelaste võimalike arenguhäirete skriinimine ja riskilaste jälgimine 

• Ealine diapasoon: ühest nädalast kuni 6. eluaastani 

• Testivaldkonnad: 125 kriteeriumit, 4 funktsioonide valdkonda 

  • Isiksus-sotsiaalne: käitumine, eneseteenindus 

  • Peenmotoorne: silm-käsi koostöö, väikeste objektidega manipuleerimine, probleemide lahendamine 

  • Kõne: kuulmine, rääkimine, mõistmine 

  • Jämemotoorne: istumine, kõndimine, hüppamine 

  • Subjektiivne valdkond - lapse käitumine testimise ajal 

Motoorset funktsiooni hindavad testid:

• Test of Infant Motor Performance ehk TIMP 

• Alberta Infant Motor Scale ehk AIMS 

• The Peabody Developmental Motor Scales ehk PDMS-2 

• The Bruininks-Oseretsky Test of Motor Proficiency ehk BOT-2 

• Structured Observation of Motor Performance: SOMP-IT

• Movement Assessment Battery for Children 2:  Movement ABC II

• Movement Assessment of Infants (MAI) 

• Rediatric Evaluation of Disability Invertory ehk PEDI

Test of Infant Motor Performance ehk TIMP:

• Eesmärk: rühi ja teljelisuse ning motoorse arengu hindamine, varajase sekkumise vajaduse tuvastamine 

• Ealine dipasoon: 34. GN kuni 4. elukuu (korrigeeritud vanus enneaegsetel) 

• Testivaldkonnad: 

  • eakohaste funktsionaalsete tegevuste sooritamine (pea teljelisus ja kontroll, 

  • antigravitatsioonilised liigutused, 

  • kohanemine puudutustele, 

  • tõstmistele jms, 

  • orienteerumine visuaalse ja auditoorse stiimuli suunas, suhtlemine). 

  • Hinnatakse posturaalset ja selektiivset kontrolli liigutustegevuse üle. 

• Ajakulu: 25-40 minutit

Alberta Infant Motor Scale ehk AIMS:

• Eesmärk: jämemotoorika arengu ja selle variatsioonide hindamine 

• Ealine diapasoon: sünnist kuni 18-kuuni (või kõnnioskuse tekkeni) 

• Testivaldkonnad: 58 karakteristikut neljas asendis: 21 kõhuli, 9 selili, 12 istuli ja 16 seistes- järgib neuroarengulist konseptsiooni: 

  • motoorse mahajäämuse või kõrvalekallete tuvastamiseks; 

  • juba olemasolevate oskuste tuvastamiseks; 

  • tekkimas olevate oskuste tuvastamine 

  • puuduvate oskuste tuvastamine 

  • oskuste omandamiseks vajalike elementide olemasolu hindamine 

  • muutuste hindamine ajas või peale sekkumist 

  • teaduslik uurimismeetod 

• Ajakulu: 20-30 min.

The Peabody Developmental Motor Scales ehk PDMS-2:

• Eesmärk: hinnata motoorsete oskuste taset, määratleda muudatusi motoorses arengus motoorselt aeglaselt arenevatel lastel 

• Ealine diapasoon: 0-5-aastased 

• Testivaldkonnad: 249 kriteeriumit 2 skaalal, mis on jagatud alavaldkondadeks: – 

  • Jämemotoorne skaala: 151 kriteeriumit 3 alavaldkonnas (refleksid, staatiline ja dünaamiline tasakaal, lokomotsioon: kõnd, jooks, hüppamine, esemetega manipuleerimine-palli käsitlus 

  • Peenmotoorne skaala: 99 kriteeriumit 2 alavaldkonnas: käe kasutus (haare, küünitamine, vabastamine) ja visuaalmotoorne integratsioon: silm-käsi koordinatsiooni alusel 

The Bruininks-Oseretsky Test of Motor Proficiency ehk BOT-2:

• Eesmärk: peen- ja jämemotoorse soorituse hindamine 

• Ealine diapasoon: 4.-21. eluaasta 

• Testivaldkonnad: Jäme- ja peenmotoorsed ülesanded, mis võimaldavad hinnata järgmisi motoorseid komponente:

  • peenmotoorne kontroll 

  • käeline koordinatsioon 

  • keha koordinatsioon 

  • kiiruslikud võimed 

  • üldmotoorne komponent

Structured Observation of Motor Performance  SOMP-IT ÕPI ÄRA:

• Eesmärk: jälgida lapse motoorset võimekust (spontaanseid ja tahtlikke liigutusi) ning motoorse soorituse kvaliteeti erinevates asendites, sh liikumisel ja käelises tegevuses. Võimalik määrata varajase sekkumise vajadus ning hinnata teraapia toimet. 

• Ealine diapasoon: (0)2-10 elukuud 

• Testivaldkonnad: motoorse soorituse tase, soorituse kvaliteet, kõrvalekallete hulk ja kirjeldus (2-,4-,6-,8- ja 10- kuuselt). Last vaadeldakse kõhuli- ja seliliasendis, istudes, seistes ja iseseisval liikumisel. Eraldi hinnatakse pea, kehatüve, üla- ja alajäsemete stabiilsust/mobiilsust. 

• Lühend SOMP viitab hinnatavatele karakteritikutele: 

  • Vaatlus ja hindamine on struktureeritud; erinevates asendites hinnatakse erinevaid motoorse arengu tasemeid ja erinevaid kehaosi. 

  • Hindamismeetod põhineb vaatlused (observation), oluline on, et terapeut jälgiks nii lapse tahtlikke kui ka spontaanseid liigutusi 

  • Struktureeritud mäng, mille tulemusena soodustatakse last demonstreerima oma motoorset võimekust (motor performance). 

  • Testi uuema versiooni lõpus on ka lühend “IT”, mis viitab online versioonile.

Movement Assessment Battery for Children 2 (Movement ABC II) ÕPI ÄRA:

• Eesmärk: hinnata lapse motoorseid probleeme, mis mõjutavad sotsiaalset kohanemist, osalemist tegelustes ja igapäevast toimetulekut. Annab nii kvantitatiivset kui ka standardiseeritud kvalitatiivset infot. 

• Ealine diapasoon: 4-16-aastased -> 4 vanusegruppi: 

  • 3-6aastased 

  • 7-8aastased 

  • 9-10aastased 

  • 11-16aastased 

• Hinnatud saab: 

  • manuaalne osavus 

  • pallimängu oskused 

  • staatiline ja dünaamiline tasakaal 

  • päevaste tegevuste küsimustik, lähtudes sooritusest ja käitumuslikust aspektist 

  • igas vanusegrupis 8 ülesannet. 

  • kvalitatiivne vaatlus (kuidas laps testi sooritab) 

• pertseptuaal-motoorne aspekt: asend ja liigutusmustrid, optimaalne jõugeneratsioon, optimaalne kiirus, tempo; 

• emotsionaal-psühholoogiline aspekt: keskendumisvõime, närvilisus, reaktsioon edule/ebaedule

Movement Assessment of Infants (MAI):

• Eesmärk: motoorsete düsfunktsioonide määratlemine imikutel, riskivastsündinute monitoorimine ja füsioteraapia efekti hindamine 

• Ealine diapasoon: sünnist 12. elukuuni 

• Testivaldkonnad: 

  • lihastoonus: ekstsentrilise lihastööga seotud asendid, vastus passiivsele venitusrefleksile 

  • refleksid: primitiivsete ja tooniliste reflekside ilmnemine 

  • automaatsed reaktsioonid: asendi-, tasakaalu-ja kaitsereaktsioonid 

  • tahteliselt kontrollitud liigutused: jäme- ja peenmotoorsed funktsioonid, kuulmine ja nägemine 

Pediatric Evaluation of Disability Invertory ehk PEDI:

• Eesmärk: määratleda funktsionaalnr sooritus ja suutlikkus, hinnata motoorsete oskuste progressi ja rehabilitatsiooni tulemusi 

• Ealine diapasoon: 6. elukuust kuni 7,5-aastaseni 

• Testivaldkonnad: 271 kriteeriumit 3 alavaldkonnas funktsionaalsete oskuste skaalal: 

  • eneseteenindus: söömine, riietumine, pesemine, tualetitoimingud 

  • mobiilsus: siirdumised, sise- ja välisoludes liikumine 

  • sotsiaalne funktsioon: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon, majapidamistööd ja kollektiivsed oskused. 

Funktsionaalsete puuete skaalad:

• The Gross Motor Function Measure ehk GMFM 

• Gross Motor Function Classification System ehk GMFCS 

• Measure for Children ehk WeeFIM 

The Gross Motor Function Measure ehk GMFM ÕPI ÄRA:

• Eesmärk: PCI laste motoorse soorituse hindamine, motoorse soorituse taseme kirjeldamine, teraapia eesmärkide määramine 

• Ealine diapasoon: valideeritud lastel vanuses 5 kuud –16 aastat 

• Testivaldkonnad: Hinnatakse, millisteks tegevusteks laps võimeline on. 88 (või 66) jämemotoorsete funktsioonide kriteeriumit 5 valdkonnas

  • lamamine ja pööramine 

  • istumine, roomamine, põlvitus 

  • seismine 

  • kõndimine, jooksmine, hüppamine

Gross Motor Function Classification System ehk GMFCS ÕPI ÄRA:

• Eesmärk: tserebraalparalüüsiga laste hindamiseks, põhineb funktsionaalsete võimete ja limitatsioonide analüüsil. 

• Testivaldkonnad: määratakse liigutuslike võimete tase (V taset). Iga taseme kirjeldus on lakooniline, üldine, ei kirjelda motoorse funktsiooni kõiki aspekte. 

• I. kõnnib iseseisvalt, limitatsioonid esinevad keerukamatel jämemotoorsetel tegevustel. 

• II. kõnnib ilma abivahendita, limitatsioonid kõndimisel väljas ja rahva hulgas. 

• III. kõnnib abivahendiga, limitatsioonid kõndimisel väljas ja rahva hulgas. 

• IV. limiteeritud iseseisev liikumine, transport liikumisel õues ja rahva hulgas. 

• V. iseseisev liikumine on tõsiselt raskendatud isegi tehnoloogiliste abivahenditega.

Measure for Children ehk WeeFIM:

• Eesmärk: hinnata erivajaduse raskusastet, kõrvalabi vajadust funktsionaalsetes tegevustes ning sekkumise efekti 

• Ealine diapasoon: erivajaduseta lapsed: 6 kuud - 8 aastat; arenguhäiretega lapsed: 6 kuud -12 aastat 

• Testivaldkonnad: 18 kriteeriumit 2 funktsioonide valdkonnas (motoorne ja kognitiivne), mis moodustavad 6 alavaldkonda: 

  • mootorne, eneseteenindamine 

  • põie funktsioonid 

  • siirdumised 

  • liikumine 

  • kognitiiv-kommunikatiivne 

  • sotsiaalne