Riski- ja ohutusõpetus

Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need

Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need

Põlevmaterjal, temperatuur, süüteallikas (hapnik)

Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid?

A klass- tahked ained, B klass- põlevvedelikud, C klass- gaasi põlengud

Mis on B – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet?

B – klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM

Mis on A – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet.

A – klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM

Millised tulekustutid sobivad A – klassi tulekahju kustutamiseks?

Pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustuti

Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 – süsihappegaas tulekustuti?

B – klassi põlengute kustutamiseks - põlevvedelikud

Põlemine lakkab iseenesest , kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui?

16 %

Hingatavas õhus on hapnikusisaldus 21%.

Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks?

(Tuletekk) ja vaht – või vesikustuti

Iseloomustage vingugaasi  ja nimetaga 3 omadust?

Värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Kui see jõuab organismi kandub see vere kaudu kudedesse laiali. Organism ei saa seetõttu piisavalt hapniku ning selle tegevus on häiritud. Kõige tundlikum on hapniku vaeguse suhtes aju, samuti närvisüsteem ja südamelihas.

Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu?

Ei tuvasta, selleks tuleb osta ja lasta  paigaldada vingugaasiandur.

Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval isikul?

Iga 2 aasta tagant. Üks korda aastas ainult siis kui tulekustutile mõjub niiskus ja või vibratsioon – kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas.

Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid?

3 – 5 minutit, mille jooksul võivad mürgised põlemisgaasid ise süttida – plahvatus.

Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon? Mida täpselt, nimetage 5 olulist?

•  räägi, mis on juhtunud;

•  teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht;

•  ütle, kas keegi on kannatanud;

•  ütle oma nimi ja telefon;

•  püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt;

•  jälgi häirekeskusest saadud juhiseid;

•  ära katkesta kõnet ilma loata;

•  ära lülita telefoni välja peale teate edastamist,

•  kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist -  helista uuesti 112 

Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel  6 kg tulekustuti töötama?

18  - 22 sekundit. Võib ka kauem töötada, kuid mitte vähem!

Evakuatsiooniteel asuv tuletõkkeuks, millised on sellise ukse nõuded tuleohutuse seisukohast?

Peab olema isesulguv, peab olema varustatud avamisseadmega. Tuletõkkeukse ülesanne on pidurdada suitsu ja tule levimist teatud aja jooksul (EI 30 / EI 60) – st. uks peab olema suletud.

Mida vajab vingumürgituse saanud isik? Kas joogiks vett või sooja tekki?

Õhu hapnikku (tuleb viia värske õhu  kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112.) SOOJA TEKKI

Kas koolides tuleb 1 kord aastas läbi viia tuletõrje – ja evakuatsiooniõppuseid? 

jah tuleb , seda nõuab tuleohutuse seadus.

Kas kodus (korteris, elumajas) on nõutud seadusega 6 kg pulber või 6 liitrine tulekustuti?

6 kg pulberkustuti

Kas sõiduautos (M kategooria sõidukis) peab olema 1 kg kontrollitud tulekustuti?

jah

Tulekustuti

• tulekustuti on punane, et seda oleks hädaolukorras näha

• mitte ükski tulekustuti ei juhi elektrit

• Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III)

• 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed; tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid ja juhtivaid osi ei ole ette nähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis, kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud, nad kujutavad suurt elektritrauma ohtu

• I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga; põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud

• II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega; põhineb lisaks seadme põhiisolatsioonile veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otsekui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata.

• III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed; põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemusel inimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. 

Elektrilöök

• Elektrolüüs – tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekkivad raskesti paranevad haavandid.

• I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta 

• II aste - sama koos teadvuse kaotusega

• III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon 

• IV aste - kliiniline surm

elektritrauma

põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused. Prognoos sõltub samuti saadud vigastuste raskusest. Põletushaavade ravi võib olla pikaaegne, kui tavaliselt ei ohusta elu (olenevalt kahjustuse suurusest muidugi). Südame- ning ajukahjustus võivad lõppeda ka surmaga. Elektritrauma tekib elektrivoolu läbimisel organismist. Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Viimane jätab nahale hargneva puu joonise.

kannatanu esmaabi (elekter)

• Tee kindlaks kannatanute arv ja enne kannatanu abistamist lülita elektrivool välja: Ära puuduta paljaste kätega voolu all olevat inimest; Ära kunagi kasuta kannatanu eemaldamiseks elektrivoolu hästi juhtivaid esemeid; Voolu all olevale inimesele võid läheneda ainult pinnasest isoleerituna (kummisaabastes, kuiva laua servaga)

• Kannatanu seisundi hindamine: Kui inimene on järsku kaotanud teadvuse ja näib elutu selgita, kas teda on vaja elustada; Püüa tuua ta teadvusele teda ettevaatlikult raputades ja temaga rääkides. 

• Kutsu abi, helista 112; Kui kannatanu ei tule teadvusele, kutsu abi või helista ise hädaabinumbril 112 ->Täida saadud juhtnööre. 

• Anna esmaabi: Tõsta ühe käe kahe sõrmega kannatanu lõuga ülespoole. Ava kannatanu hingamisteed surudes teise, kannatanu laubale asetatud käega, ta pead kuklasse. Vaata kas rindkere liigub. Tee kindlaks, kas kannatanu hingab: kontrolli põse või käeseljaga õhu liikumist või kuula hingamiskahinat suust või ninasõõrmetest. Kui kannatanu hingab, keera ta küliliasendisse hingamistegevuse tagamiseks ja jälgi hingamist. Jää kannatanu juurde abi saabumiseni. Kui kannatanul ei ole märke vereringe toimimisest või kui sa ei ole selles kindel, alusta südamemassaaži: lasku põlvili kannatanu kõrvale ja paljasta ta rindkere. Kannatanu peab lamama kõval liikumatul alusel. Otsi õige surumiskoht: mõõda kaks sõrmelaiust rinnakutipust ülespoole. Aseta ühe labakäe tüvi rinnakorvile ja teine käsi esimese käeselja peale. Suru 30 korda küünarliigesest sirgete käsivartega rindkerele surumissagedusega 100 korda minutis.Keskmist kasvu täiskasvanu puhul on survejõud õige kui rindkere vajub umbes 4-5 cm. • Jätka südamemassaaži nii kaua kui abi saabub või kuni sa enam ei jaksa. Kunstliku hingamise tegemiseks lähedasele inimesele: (aseta kannatanu näole kaitsemask.) Suru kannatanu ninasõõrmed kahe sõrmega kokku ja puhu õhku läbi kaitsemaski kannatanu kopsudesse. Puhu õhku kannatanu kopsudesse vähemalt ühe sekundi jooksul. Tõsta oma pea üles, lase kannatanul välja hingata. Korda sissepuhumist teist korda. Vaata kas tema rindkere liigub igal sissepuhumisel. Ära lõpeta enne kui kannatanu ilmutab toibumismärke või kohale jõuab kiirabi, või sa enam ei jaksa. 

• Šoki oht tekib elektriõnnetusel, kui voolu tugevus ületab 50mA. Šoki tunnused on järgmised: Kiire ja nõrk pulss, kahvatu ja külmhigine nahk, sage hingamine, rahutus, hiljem meeltesegadus, janu ja iiveldus, teadvusekadu. Ilma esmaabita kaotab šokis inimene väga kiiresti teadvuse. ŠOKI ESMAABI: Pane kannatanu lamama ja tõsta jalad 25-30° kõrgemale.Peata väline verejooks. Väldi valu põhjustamist. Kaitse kannatanut külma eest. Ära anna kannatanule juua. Rahusta kannatanut. Ära jäta kannatanut üksinda. Helista numbril 112 ja kutsu abi. 

Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 

600...100 000 oomi (arvutustes - 1000 oomi)

Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohuallikat)?

Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine

Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva šokini) ja millest on need tingitud?

• Lihaste krambid – tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada.

• Hingamise lakkamine – hingamislihaste krambi tõttu.

• Südame seiskumine – südamelihase krambi tõttu.

• Südame vatsakeste fibrillatsioon – selle tagajärjel südame seiskumine.

• Luumurrud - lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest. 

Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale?

Ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised mõjud ning infrapunapiirkonnas termilised mõjud.

Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale?

Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju

Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum?

IV kategooria- laserid, 1400-1800nm, optilised generaatorid, optilised võimendid. 

Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust?

Ioniseerival kiirgusel on suurem läbivusvõime ehk on võimeline esile kutsuma bioloogilist ja keemilist mõju. Mitteioniseeriv kiirgus ei lõhu keemilisi sidemeid. 

Ioniseeriv on ohtlik, mõjutab elusaid rakke, saad kiirgusdoosi, suurem läbivusvõime. Mitteioniseeriv ei mõjuta elusaid rakke. 

Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime?

Mitteioniseeriv kiirgus on kahjulik organismide proportsionaalsele soojapidavusele

Mis on isotoop?

Isotoop – sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga keemilise elemendi aatom. Isotoopide keemilised omadused on samad. Tähistus (näit. vesinik): H-1, H-2, H-3 või ¹H, ²H, ³H, kus number tähistab massiarvu. ehk sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga keemilise elemendi aatom.

Mis on radioaktiivsus?

radioaktiivsus - prootonite ja neutronite suhe tuumas on energeetiliselt ebasobiv

Millistest komponentidest koosneb radioaktiivne kiirgus?

Radioaktiivsed kiirgused jagunevad otseselt ioniseerivateks kiirgusteks ja kaudselt ioniseerivateks kiirgusteks. Ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgus.

Mittestabiilsed ehk radioaktiivsed isotoobid

prootonite ja neutronite suhe tuumas on energeetiliselt ebasobiv. Tuumast vabaneb energia – toimub radioaktiivne lagunemine.

Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid?

Beetakiirguse (β-osakesed (kiired elektronid))

Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist?

Efektiivdoos - Efektiivdoos on kiiritusdoosi suurus, mis arvutatakse ekvivalentdooside kaalutud liitmisel. See väljendab kogu inimkeha saadavat kiiritust.

Efektiivdoosi mõõtühikuks on siivert (tähis Sv), sagedamini millisiivert (mSv).

Neeldunud doos - Energia hulk, mille ioniseeriv kiirgus annab üle aine (näiteks inimkoe) massiühikule

Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta. Efektiivdoos on neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele.

Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest?

Olla radioaktiivses piirkonnas lühikest aega, kanda vastavat kaitseriietust, mis varjestaks (paksud seinad), monitorid.

Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe?

Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist (silmaläätse, naha kahjustus). Stohhilistel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad, kuidas kunagi (tõenäosushinnang). Puudub doosilävi - võivad tekkida sõltumata doosi suurusest (vähkkasvaja, pärilikud tunnused)

Milline on keskmine aastadoos Eestis?

2,4 mSv

Loetle looduslikud kiirgusallikad

Kosmiline kiirgus, pikaealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid. (uraan, raadium, toorium), päikesekiirgus

Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid?

Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport).

Milline kiirgusohutusega seotud objekt  asub Paldiski lähedal?

Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. Radioaktiivsete jäätmete vahehoidla.

Kemikaalide jaotus ja  vastavalt ka nende ohtlikkus. Kemikaaliriskid. Kemikaaliriskide  vähendamine

Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara.

Kemikaalid jagunevad:

• tolm, aur, gaas

• lahustid

• metallid ja nende ühendid

• happed ja alused

• taimekaitsevahendid (pestitsiidid)

Riskide vähendamine: õige jäätmekäitlus, vähendada keskkonda sattumist, tutvuda käsitletavate ainete ohumärkidega ja teada, kuidas anda esmaabi.

Mürkide jaotus. Mis on toksikoloogia.  Toksiliste ainete bioloogiline toime.

Toksiinid jagunevad vastavalt piirkondadele mida nad kahjustavad: Närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahkaärritavad;

1.plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad 3. eriti tuleohtlikud 4. väga tuleohtlikud 5. tuleohtlikud 6. väga mürgised 7. mürgised 8. kahjulikud 9. sööbivad 10. ärritavad 11. ülitundlikkust põhjustavad 12. kantserogeensed 13. mutageensed 14. teratogeensed ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad kemikaalid 15. keskkonnaohtlikud

Toksikoloogia – on teadusharu, mis käsitleb kemikaalide ebasoodsat mõju organismidele

Toksiliste ainete kogunemisel organismi võivad just nahas, ammu enne üldiseid  tervisehäireid, ilmneda probleemid - nahaärritus, ketendus, vistrikud jne…

Narkootikumid, nende jagunemine toime alusel ja klassidena. Too näited.

Need on keemilised ained, mis põhjustavad muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitustes.

Toime alusel  

• Euforica-sedatiivsed mürgid, rahustav toime psüühikale (oopium, morfiin, kokaiin)  

• Fantastica- taimsed, kutsuvad esile nägemusi (marihuaana, hašiš)  

• Sünteetilised preparaadid, mis põhjustavad erutust, hiljem /joovastama/raskemeelsust ( LSD, alkohol, bensiin)  

• Hypnotica – uinutid (barbituraadid jt.)  

• Taimsed materjalid- psüühikale ei mõju (tubakas, kofeiin)

ehk:

Närvilõõgastid: Opiaadid;  Gamma-hüdroksübutüraat (GHB); Inhalaadid; Kanep (marihuaana, hašiš); Etanool  

Närviergutid: Amfetamiin ja derivaadid (Ecstasy); Kokaiin; Khat; Nikotiin; Kofeiin 

Psühhedeelikumid e. närvihälvitid (hallutsinogeenid); LSD (lüsergiinhappe amiid); meskaliin 

Esmaabi kemikaalide käitlemisel juhtunud õnnetuste puhul (üldised juhised ja esmaabi kemikaali mürgistuste korral)

1. Kaitse ennast, väldi õnnetuse tekkimist

2. Anna esmaabi:

• peata õnnetus (st. eralda kemikaalidest)

• anna elutähtsat esmaabi, kiiresti!

• kutsu abi või toimeta kannatanu kiiresti arsti juurde

• anna tavalist esmaabi

3. ole teadlik rohkem kui ühest võimalikust tagajärjest (nt. samaaegselt silma ja nahapõletik)

4. kasuta ohtralt vett

5. ära paku/kasuta ergutusvahendeid (k.a. sigaretid)

6. hoia alles kemikaali juhend

Ohutusnõuded keemialaboris ja keemiatööstuses

1. kemikaali käitlemisel peab olema vajalik teave kemikaali füüsiliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta

2. kemikaali käitleja peab jälgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. Ettevõtja on kohustatud looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgmiseks.

3. ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama:

• käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile

• oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle ohutuskaardi, pakendil oleva märgistuse ja muu teabe alusel

• kemikaali käitlemisega seotud ohtude tundmist

• õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise ja esmaabi andmise oskust

4. Ettevõtte teenistuses olevate ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsiooni eest vastutab ettevõtja

5. Kemikaalist lähtuva reostuse korral peab vastutaja kõrvaldama reostuse, likvideerima reostuse põhjuse, teavitama keskkonna järelvalve asutust ja hüvitama tekitatud kahju

Millised omadused on kantud kemikaali ohutuskaardile?

• identifitseerimine, koostis, ohtlikkus, esmaabi andmise viis, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine ja hoiustamine, mõju inimesele, isikukaitsevahendid, füüsikalised ja keemilised omadused, püsivus ja reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitluse viis, veonõuded, muu teave

• Eestis peab olema eestikeelne

Kemikaali ohusümbolid ja ohu sõnaline tähendus

(toksiline, tuleohtlik, ärritav, plahvatusohtlik, oksüdeeriv, söövitav, keskkonnaohtlik aine)

Milles seisneb tuleoht keemialaboris? Mis võivad põhjustada ja kuidas vältida?

Kergestisüttivad ained.

Võivad põhjustada tuleohtlikud ained, gaasipõleti, keetjad, elektriseadmed jms, tuleb olla ettevaatlik, kergesti lenduvate ühendite puhul kasutada tõmbekappi

Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida?

Plahvatusohtu võivad põhjustada kergestisüttivad või plahvatusohtlikud ained mis võivad tekkida reaktsioonidel või olla laboris. Vaakum ja surveanumad. Kontrolli alt väljunud reaktsioonid. Plahvatusohtlikud segud( O2 + tolm)

Et vältida: kasutada vastavaid kaitsevahendeid, töötada väikeste ainekogustega, hoida eemal süttivad ained, ventileerida.

Milles seisneb mürgitusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida?

mürgitust võivad põhjustada mürgiste ainete aurud, mürgiste ainete imendumine läbi naha, mürgiste ainete sisse söömine

vältimine: tuulutamine, isikukaitsevahendid, laboris ei tohi mitte midagi süüa/juua isegi mitte kaasa võetud asju

Millist ohtu kätkevad vaakum ja surveanumad?

Vaakum ja surveanumad võivad plahvatada kui neid ei käsitleda ettevaatlikult, samuti võib juhtuda õnnetus, kui reaktsioon väljub kontrolli alt

Keskkonna saastumine, keemilised saasteained

keskkonnamürgid: gaasid: SO2, H2S, NO, NO2, NH3, CO,CO2,CH4; tahked elemendid: Hg, As, Pb; pestitsiidid; väetised; naftasaadused; sünteetilised pesemisvahendid

Jäätmete jaotus: ohtlikud, olme-, tööstus-, taaskasutatavad jäätmed

1. Füüsikaliste omaduse järgi: tahked; vedelad; gaasilised

2. Tekkekoha järgi: kaubandusjäätmed; olmejäätmed; tööstusjäätmed; põllumajandusjäätmed; ehitus- ja lammutusjäätmed; kaevanduste jäätmed

3. Toimeviisi poolest: ohtlikud; tavajäätmed – kõik mis ei ole ohtlikud

Ohtlike jäätmete kogumine, käitlemine, kahjutustamine

• ei tohi vedada lihtsalt prügilasse (vaja erikäitlust)

• ei tohi põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusesse paigutada

• ei tohi aineid omavahel segada

Käitlemiseks peab omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. (kogumine, vedu, taaskasutamine, kõrvaldamine). Litsents 50-l asutusel.

Prügilad (mõiste, jaotus). Kui kaua jäätmed hinnanguliselt prügilas lagunevad? (too näited)

• Jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladustatakse maa peale või maa alla.

•  jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene);

• jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või kauem

Ei ole…1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada edasiseks veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta; 2) koht jäätmete ladustamiseks enne nende töötlemist või taaskasutamist juhul, kui töötlemine või taaskasutamine toimub üldjuhul kolme aasta jooksul pärast ladustamist; 3) koht jäätmete ladustamiseks enne nende kõrvaldamist juhul, kui kõrvaldamine toimub aasta jooksul pärast ladustamist

Jagunevad: ohtlike-; tava-; püsijäätmete prügilad (ca 300.)

Nimeta isikukaitsevahendid: (Isikukaitsevahendite (IKV) nõuded sätestav direktiiv 89/686/EECjärgi).

Need on hingamiskaitse, jalgade kaitse, pea-silmade ja näo kaitse; keha kaitse st kaitseriietus, käte kaitse.

BIOLOOGILINE OHUTUS

https://taltech.ee/keemia-ja-biotehnoloogia-instituut/pohidokumendid

Milliste kartsinogeensete ja mutageensete  kemikaalidega võite te geenitehnoloogia laboris kokku puutuda  ning milliseid ettevaatusabinõusid tuleb sel puhul kasutada? (too näited)

Formaldehüüd, Kloroform, Akrüülamiid, Tetrametüületüüleendiamiin (TEMED

• Kasuta alati kindaid. Suhtu sellisel juhul kinnastesse kui saastunutesse.

• Kaalu tõmbe all.

• Töötades pead tähistama ala, kus sa nendega töötad, ja selle katma lauakattega.

•  Kui soovid seda ainet labori piires ühest kohast teise viia, pead alati kasutama õhukindlalt suletavat konteinerit.

• Kokku puutunud prahti käideldakse ohtlike jäätmetena.

Akrüülamiid, teised kahe komponendiga polümeerid ja naatrium dodetsüülsulfaat (SDS)

• Ära kunagi puutu neid ühendeid otseselt. Pulbri kaalumisel kasuta alati kindaid, soovitavalt ka kaitseprille ning suukaitset. Kaalu alati tõmbe all.

Fenool

• Fenooli nahale sattumise oht on võrdlemisi suur, aga sügelusega kergesti märgatav ning veega mahapestav.

Etiidiumbromiid

• EtBr läheb latekskindast läbi, aga nitriilkindast mitte.

• Geeli mitte kätega puutuda.

• Ruumid, kus asub geelipildistamise aparatuur, tuleb lugeda EtBr-ga saastunuks

Mis on zoonoosid? Milliseid zoonoose on kõige tõenäolisem saada laboris töötades. Miks?

Zoonoosid on haigused, mis võivad loomadelt inimestele levida. Need haigused võivad olla põhjustatud bakteritest, viirustest, parasiitidest või seentest, ja need võivad levida loomadelt inimestele otseselt või kaudselt. A-tüüpi salmonelloosid on bakteriaalsed nakkused, mida põhjustavad Salmonella bakterid, ja neid võib leida mitmetes loomades. Laboris töötades võib inimene olla suuremas ohus mõnede zoonootiliste haiguste saamiseks, sõltuvalt tema töö iseloomust ja kokkupuutest erinevate mikroorganismidega;A-tüüpi salmonelloosid

• Brutselloos: See on haigus, mida võivad põhjustada mitmed Brucella bakterite liigid, mis võivad nakatada loomi ja inimesi.

• Q-palavik (Query Fever): Rickettsia bakteritest põhjustatud haigus, mis võib levida loomadelt inimestele.

• Tularemia: Haigus, mida põhjustab Francisella tularensis bakter ja mis võib levida mitmetest loomadest inimestele.

• Hantaviirusnakkused: Mõned hantaviirused võivad põhjustada inimestel haigusi, ja need võivad levida närilistelt.

Millised on olulisemad infektsioonid, mis ohustavad töötamisel inimorganismi kudede ja kehavedelikega?

HIV, hepatiidid(b, c, d), süüfilis.

Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna?

Äärmiselt resistentne välistingimustele: 30°C juures säilib 6 kuud, -20°C juures aga 15 aastat.

Millised kehavedelikud on B-hepatiidi viirust kandval patsiendil nakkusohtlikud?

Veri, suguelundite piirkonnas olevad kehavedelikud (levib sugulisel teel).

Kui suur on nakatumise risk torkevigastusel a) B-hepatiidi korral ja b) HIV-infektsiooni korral?

a) B-hepatiidi (HBV) korral:

HBV on DNA-viirus, mis võib põhjustada maksapõletikku. Torkevigastus, eriti kokkupuude verega, võib suurendada nakatumise riski. Risk sõltub sellest, kas allikas on nakatunud, ning vigastuse sügavusest ja suurusest. Kui nakatumine toimub, on B-hepatiidi viirus võrdlemisi vastupidav ja võib püsida kuivanud verejälgedes pikka aega. Vaktsineerimine B-hepatiidi vastu võib vähendada oluliselt nakatumise riski sellesse viirusesse.

b) HIV-infektsiooni korral:

HIV on retroviirus, mis kandub edasi peamiselt verest, sugulisel teel või emalt lapsele sünnituse ajal. Torkevigastuse korral on nakatumise risk HIV-ga madal, kuid see ei ole null. Nakatumise tõenäosus sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas vigastuse sügavusest, vere kogusest, viiruse kontsentratsioonist allikas.

Millised on tööandja kohustused töötajate suhtes, kui töökeskkond sisaldab bioloogilisi ohutegureid?

Regulaarne tervisekontroll, tööandja on kohustatud muretsema vajalikud abivahendid, mis kaitseksid töötajat

 

TOIT ja TOITUMISEGA SEOTUD OHUTUS

Keemilised

Keemilised (aine tüüp, kontsentratsioon, doos): taimekaitsevahendid, pakendid (temperatuuri ja pH taluvus; toiduaine alkoholi ja rasvasisaldus; konsistents - kuiv, vedel, viskoosne), pesuvahendid ja desinfektandid (aluseline ja happeline pesu), toidu lisaained, keskkonnasaaste, toidutöötleja/käitleja põhjustatud

• herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid

• EL lubatud  erinevat pestitsiiti

• Tuleb arvestada temperatuuri ja ph taluvust, toiduaine alkoholi ja rasvasisaldust, toiduaine konsistentsi(kuiv, vedel, viskoosne)

• pesuvahendid-aluseline ja happeline pesu ja desinfektandid.-osoon, anioonsed ühendid, klooriühendid, kvaternaarsed ammooniumi ühendid 

TOIT ja TOITUMISEGA SEOTUD OHUTUS

bioloogilised

bioloogilised (mikroorganismide liik ja kogus): parasiidid, hallitused, pärmid, bakterid ja viirused

TOIT ja TOITUMISEGA SEOTUD OHUTUS

immunoloogilised

immunoloogilised (allergeensed - allergeeni tüüp, kontsentratsioon, doos)

ja tahkete osakestega seotud ohud (suurus, kogus)

TOIT ja TOITUMISEGA SEOTUD OHUTUS

Toidu töötlemisel tekkivad keemilised ühendid

pruunistumine - Maillardi reaktsioon; toiduaroomid; potentsiaalselt kantserogeensed ühendid

Mikroobide kasvu takistusskeem

Peamised patogeenid ja nende tekitatud tervisekahjustused (botulism, kampülobakterioos, listerioos).

• Botulism: Põhjustab tõsist toidumürgitust, mille sümptomiteks võivad olla lihasnõrkus, nägemishäired, neelamisraskused ja hingamisraskused. Botulism võib olla eluohtlik.

• Kampülobakterioos: allikad: linnuliha, saastunud vesi, toorpiim. Tunnused: kõrge palavik, kõhulahtisus, kõhukrambid

• Listerioos-kesknärvisüsteemi põletikud(meningiit) või soolepõletikud(gastroenteriit)

Ristsaastumine

Põhjustab tõsist toidumürgitust, mille sümptomiteks võivad olla lihasnõrkus, nägemishäired, neelamisraskused ja hingamisraskused. Botulism võib olla eluohtlik.

selle vältimine: osta kontrollitud vett, pese mitu korda päevas käsi, eriti siis kui tegeled toiduga v hakkad sööma, kindlalt pesta ka peale õueskäiku

Toidumürgituste ja nakkuste vältimine (sh pesu 4 toimetegurit).

Hoia toores liha eraldi valmistoodetest, väldi ristsaastumist. Jälgi toidu valmistamise ja säilivus aja puhul instruktsioone. Sobiv temperatuur külmkapis; isiklik hügieen; ära söö toorest liha ja mune; ära hoia valmistoitu soojas pikka aega; kui kahtled kas toit kõlbab v mitte - viska see ära.

Pesu 4 tegurit: temperatuur, aeg, pesuaine ja kontsentratsioon, mehaaniline töö.

Mikroorganismide näiteid meie toidus

Bakterid, pärmid, hallitused. Nt. Pärm piimas: klyveromyces; Hallitus teraviljas-mucor; Bakter lihas-bacillus.

Mikroobide resistentsuse teke antibiootikumide suhtes ja selle levik

bakterid -> antibiootikumid tapavad neid ja kogemata ka häid ning tekitavad haigusi->bakter, kes on antibiootikumi immuunne kasvab -> osa annab oma immuunsust ka teistele bakteritele, mis tekitavad suuri probleeme. Levib: Loomaliha kaudu, kes on elusloomadena saanud antibiootikume, haige inimene levitab seda haiglas teistele patsientidele ja nii ka kodus perele edasi, levib loomalt taimedele ja me sööme hiljem sisse selle.

Esmaabi olemus:

Kujutab lihtsaid tegevusi ja võtteid, mida tuleb sündmuskohal kiiresti teha, enne kui arst kohale jõuab. Eesmärk on: päästa kannatanu elu õnnetuskohal; vältida kannatanu seisundi halvenemist; hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest

Esmaabi prioriteedid:

hinda situatsiooni kiiresti ja rahulikult; Kaitse ennast ja kannatanuid ohu eest; julgusta kannatanuid ja loo neile mugavad tingimused; abista kõigi eluohtlike seisundite puhul; vajadusel taga med. abi saamine; Kutsu kiirabi, kui kahtlustad tõsist haigust või seisundit

Sündmuskohal tegutsemine:

1. Hinda olukorda (Kas on üldse midagi juhtunud? Kas midagi ohustab mind? Kas midagi ohustab kaaslasi? Mis ikkagi juhtus? Mida teha?)

2. Rahulikult mõelda järgnev tegevus: esmased abistamisvõtted, esmaabi kutsumine, esmaabi

Esmane ja teisene kannatanu ülevaatus:

Esmane kannatanu ülevaatus: 

• Kui on teadvusel- räägi temaga, lohuta, selgita välja halva enesetunde põhjus 

• Õhupuuduse korral: aita istuma, taga värske õhu juurdepääs

• Nõrkuse korral: anna lamav asend, kata soojalt

• Teadvushäirega kannatanu korral: kuidas reageerib häälele, puudutusele, valule, kuidas hingab?

• Kas kannatanu on elus? Ära satu paanikasse, kui elumärke kannatanul pole!!!

• Suremisprotsess: südame ja ajutalitus lõpeb; Teadvus kustub ;Inimene ei reageeri valule; Silmad ei reageeri valgusele; Hingamine lakkab

Teisene kannatanu ülevaatus:

• Teeme siis, kui kannatanu elu pole enam ohus

• Palume kirjeldada, mis juhtus 

• Teadvusel kannatanult saame teada, millele ta kaebab, kas tarvitab ravimeid

• Teadvuseta kannatanul võime leida “väliseid viiteid”. 

Abi kutsumine:

• Hädaabinumbril 112 helista kui: Vajad kiiret arstiabi; On tulekahju või selle kahtlus; Toimus plahvatus või selle oht;On tugev õhureostus; Inimene on kusagile kinni jäänud; On ohtlik metsloom linnas; On pinnasereostus; Inimene on uppumas; Toimus varing ning selle oht; On gaasiavarii või –leke; Veereostus; Liiklus- või muu kannatanutega õnnetus

112: Ütle selgelt ja rahulikult

• Mis juhtus – kas inimesel on haigushoog, minestus, verejooks, trauma, õnnetus jne

• Kas inimene on autosse, uksetaha, kaevu, millegi alla või vahele kinni jäänud jne

• Kas midagi põleb või ajab suitsu välja, kas kinnise ukse taga on toit tulel jne

• Kas on midagi kokku varisenud, või varisemas, kukkumas pähe

• Kas tegemist on reostuse, metslooma, gaasilekke, pommi, liiklusõnnetusega jne.

• Helistada võid 112: Kodutelefonilt; Taksofonist ilma kaardita; Mobiiltelefonist  - praktiliselt kõigil mobiiltelefonidel on funktsioon, et hädaabi saab helistada ilma operaatori võrku sisenemata. 

• Kuhu on abi tarvis?

• Kas on kannatanuid, kellega õnnetus juhtus?

• Milline on kannatanu seisund?

• Ole kuuldel, ära katkesta kõnet enne, kui päästekorraldaja seda lubab

• Ütle, mis numbril saab sulle tagasi helistada

• Hoia liin vabana, et sind kätte saaks

• Kui olukord muutub oluliselt, helista uuesti häirekeskusess ja selgita muutunud olukorda

Teadvuseta inimene – tegutsemine, kannatanu pööramine:

• proovi äratada sõnadega, kergelt raputada, pööra ta kõrvanibu

• põlvita kannatanu rindkere kõrvale, pane üks käsi kukla alla, teine otsmikule, kalluta  pead ettevaatlikult kuklasse – vabastad sellega hingamisteed

• vaata, kas tema rindkere tõuseb ja langeb, kompa rinnakorvi liikumist

• pane kõrv tema suu ja nina juurde, kas on kuulda hingamist või tunda õhu liikumist (seda saab tunda ka oma labakäe seljaga)

• kontrolli pulssi

• kui kannatanu hingab ja pulss on tunda, siis keera kannatanu küljele, aga nii, et pea jääks ka küljeli olekus kuklasse. Selleks pane tema pealmine käe käelaba põse alla, et tema pea püsiks paigal, teadvuseta haigel on norskav ja lõrisev hingamine. Kontrolli hingamise ja pulsi olemasolu pidevalt, kutsu kiirabi; kui kannatanu ei hinga (agonaalne hingamine) ja pulssi pole, alusta elustamisega

Täiskasvanu ja (väike)lapse elustamine

• Teadvuse kontroll, Hüüa appi, Ava hingamisteed (Kui kannatanu ei hinga, painutage ta pea kuklasse ja tõstke teise käega lõug üles. Eemaldage suust võõrkehad – nt. hambaproteesid), Hingamine puudub = 112; 30 rindkere kompressiooni (Asetage üks käsi kannatanu rindkere keskjoonele- umbes rinnanibude vahele ja pange teine käsi peale. Viige oma keharaskus peopesa päkale. Hoidke käed küünarnukist sirged. Suruge 30 korda järjest. ); kui lähedane: 2 hingamist 30 kompressiooni; Traumahaigel eelnevalt sulge verejooksud (vajalik suurte verejooksude olemasolul, kui on näha, et verekadu on haavast suur)

• Lapse puhul tavaliselt on surma põhjuseks lämbumine; Avada hingamisteed ja kontrollida suud seest, kas võõrkeha pole hingamisteedes ; Alustada hingamisest, üks kord hingata sisse; Südamemassaaz – 30 korda järjest. Hingata 2 korda; Samaaegselt kompressiooni tehes helista kiirabisse; Pulsi otsimine (õlavarre siseküljelt küünarliigese lähedalt palpeerida), Kui pulssi pole, jätka 

Ohuolukorrad:

Lämbumine (tavaliselt lastel; võõrkeha hingamisteedes:mänguasi, vedelikud; kõriturse: kemikaalid, allergia, larüngiit(haukuv köha); epiglotiit (selili olles tekib hingamistakistus); Uppumine; Elektritrauma; Valud rinnus; Südameinfarkt; Valud kõhus; Krambid; suhkrudiabee

Võõrkehad hingamisteedes ja nende olemasolu korral tegutsemine, sh Heimlichi võte:

• Kannatanu ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama, tekib lämbumistunne ja surmahirm (haarab käega kõrist kinni, nahk ja eriti huuled muutuvad siniseks, kannatanu kaotab peagi teadvuse)

• Kannatanu on teadvusel, siis sundida teda köhima: lüüa abaluude vahele, käskival toonil öelda “köhi”; Abaluude vahele lüüa mitmelöögiliste seeriatena, painutada kannatanu ülakeha ette alla nii, et pea oleks vöökohast madalamal

• Heimlichi võte: aseta käed kannatanu selja tagant ümber tema ülakõhu, suru üks käsi rusikasse, haara teise käega sellest või käerandmest, tõmba käsivartega jõuliselt vahelihast taha-üles 2-6 korda. Tee seda mitu korda. Seda võtet võib kasutada ka selili lamaval teadvuseta inimesel: asetu põlvili üle kannatanu jalgade, hoia käsivarred sirged ja aseta teineteise peal olevad käelabad kannatanu ülakõhu keskkohta, suru järsult ja jõuliselt sisse üles keskjoonesuunas. Tee seda mitu korda. Heimlichi võtet ei tohi kasutada rasedatel naistel ja imikutel. 

Lämbumine, uppumine, elektritrauma ja tegutsemine nende korral:

• LÄMBUMINE: Kõriturse; Larüngiidi korral vajalik soe aur: minna dušširuumi, keerata lahti tuline vesi ja istuda auru sees (mitte kuumas vees); Epiglotiidi puhul anda kannatanule kõhuliasend, jälgides, et nägu oleks vaba

• UPPUMINE: Kui näed kedagi uppumas, kutsu kohe 112, (/vetelpääste); Kui Sul pole inimese veest väljatoomiseks vajalikke oskusi, ära mine teda päästma, sest võid ka ise ohvriks sattuda. Jäta meelde uppumise koht, kasuta meeldejätmiseks ümbruskaudseid hooneid, puid, veemärgistusi jne. Kui otsustad päästa: lähene uppujale tagantpoolt, kaugemalt, kui tema kätehaarde ulatus.  Võta uppujalt kaenla alt või juursest kinni ja too ta kaldale, hoides tema pead veest väljas. Veest välja toodud kannatanu pannakse kaldale lamama, suuõõs puhastada võõrkehadest, aseta kannatanu esialgu külili. Väikeste lapse puhul tõsta ta hetkeks jalgadest üles. Proovi kannatanut äratada kõnetamisega, raputamisega. Kui teadvus ei taastu, kuid pulss ja hingamine olemas, jälgi kannatanut, keerata ta külili asendisse. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi pole tunda, tuleb koheselt alustada elustamist. Kui pulss ja südametegevus ei taastu, jätkata kunstlikku elustamist kuni kiirabi saabumiseni. Hingamise ja südametegevuse taastumisel võtta kannatanul seljast ära märjad riided ja asetada ta külili kuivale riidele ning katta soojalt kiirabi saabumiseni. 

• ELEKTRITRAUMA: Elektrilöök võib põhjustada südame seiskuse, luumurru, verejooksusid, põletust, shokki. Helistada koheselt 112 ja lasta vool alajaamast välja lülitada. Kui pole teadvusel ja pole pulssi, hingamist - alusta elustamist. Nahakahjustus katta puhta sidemega, millele aseta külm kott. Toimeta kannatanu alati haiglasse, sest mõne tunni möödudes võib ta seisund järsku halveneda, võivad tekkida südame eluohtlikud rütmihäired – ohtlik aeg 24 tundi.

Valud rinnus, infarkt, abistamine nende korral:

• Rinnaangiin: pigistav valu rindkere keskosas, levib sageli vasakusse kätte või abaluu piirkonda. Valu on provotseeritud närvipingest või füüsilisest koormusest, esineb nõrkus ja õhupuudus. Rinnaangiini korral aitame kannatanu istuma, vabastame suruvad riided, abistame ravimite võtmisel, vajadusel kutsume kiirabi. 

• Kaebab suruvat valu rinnus, rindkere nagu jääks väikseks. Valu levib vasakusse kätte või abaluu piirkonda, ka puhkus ei leevenda valu. ole rahulik ja rahusta kannatanut. Anna kannatanule mugav asend. Taga värske õhu juurdepääs. Aita võtta ravimit. Ole valmis elustamiseks. Teata olukorrast häirekeskusesse 112. Kui hingamine ja südametegevus kaob ära, alusta elustamist

Valud kõhus ja abistamine nende korral:

• Haavandi mulgustus: Esinenud on kõrvetisi eelnevalt; “tühja kõhu” valu; niisutada huuli + Lamav asend kõverdunud jalgadega; Kõhule võib teha külma mähise. Ravimid pole soovitavad! Helistada päästeteenistusse

• Kivide liikumine sapiteedes, kuseteedes: valu paremal pool roidekaare all, valu kiirgub paremasse õlga; helistada päästeteenistusse, ei tohi anda süüa ega juua ega ravimeid, külm kott kõhu piirkonda, toimetada haiglasse

• Äge sapipõie või ussripiku põletik: Valu seljas ristluude piirkonnas, kiirgub alakõhtu. helistada häirekeskusesse, soojenduskott lahkliha piirkonda, juua klaas külma vett, kuseteede reflektoorset spasmi aitab kõrvaldada ka voolava vee helin. 

• Munajuha lõhkemine; Äge põiepõletik; Südameinfarkt (valu kiirgub ka kõhtu)

Krambid ja epilepsia ja tegutsemine nende korral

Krampide põhjused: Epilepsia; Palavik (lastel); Alkohol, krambid teisel või kolmandal päeval; Ravimid, narkootikumid; Diabeet; Trauma; Meningiit; Ajukasvaja; Ajuinfarkt hilisperioodis; raseduskrambid.

Esmaabi: Ära takista haige liigutusi, jälgi, et ta ei vigastaks end, vabasta kaelus; hoo möödudes keera haige külili + jälgi. Helista 112 kui: väikelapsel esineb krambihoog; epilepsiahaigel esineb 2 ja enam krambihoogu ühe tunni jooksul; alkoholi tarvitamise järgselt esineb kaks ja enam krambihoogu; krambihoog esineb esmakordselt elus (kui te ei tea inimese kohta varasemast ajast midagi – st. teie jaoks on see esmakordne sündmus) ja alkoholi kuritarvitamine on välistatud; krambihoog esineb traumajärgselt

Epilepsia on närvisüsteemi haigus, mille korral iseenesest tekivad ja korduvad epileptilised hood; kutsuda kiirabi kui: kannatanu ei tule teadvusele peale krampi 10 minuti jooksul; krambihoog kestab kauem kui 5 minutit; esinevad korduvad krambihood; on tegemist esimese krambihooga (võõras inimene ja te ei tea, mitmes krambihoog); on tekkinud kukkumisega  peavigastuse tunnused; on tekkinud suust verejooks; kannatanu on krambihoo ajal oksendanud

Suhkruhaigus, hüpoglükeemiline kooma ja tegutsemine nende korral

I tüüpi diabeet – nooreealistel esinev. Veresuhkru näitajad on väga kõrged või siis langevad ohtlikult madalaks. Esinevad sagedased teadvusehäired. Raviks – insuliinisüstid. 

II tüüpi diabeet – vanemaealistel. Veresuhkru tase muutub aeglaselt, püsides pikka aega veidi kõrgemalt normist. Raviks kas dieet- või tablettravimid. Teadvuse häired tekivad harva, üksnes juhul, kui haige eirab kategooriliselt ravisoovitusi või tarbib sageli alkoholi

Suhkruhaiguse tunnuseid: suust tunda atsetooni lõhna; Teadvuse häired, kõrge veresuhkur.

Hüpoglükeemia oht on väga suur, kui kannatanu tarvitab alkoholi. Alkohoolne joove võib sujuvalt üle minna hüpoglükeemiseks koomaks.

Esmaabi: Anna haigele kiiresti juua suhkruvett; teadvuse kaotanud, keerata külili; 112

Nina- ja kõrvaverejooks ja vastav tegutsemine.

nina: Pange kannatanud istuma, pea ettepoole kallutatud, suruge sõrmedega kinni ninatiivad; pange külm mähis otsmiku või kukla piirkonda; paluge kannatanul hingata läbi suu

kõrv: Tõsine vigastus, helista kohe 112; pea kallutatud selles suunas, kust jookseb verd

Haavad, verenakkused ja nende vältimine, tegutsemine haavade korral

• Lõikehaav, rebimishaav, marrastused, põrutus (verevalum ehk hematoom), torkehaav, noahaav, kuulihaav

• raske haav: ei tohi veega pesta, rõhkside, arst/112; ese haavas - ei eemaldata

• verenakkused: Verega kokkupuutumist välistada, kui puutud kokku, siis arstile!; pese hoolikalt käsi + kummikindad; ära köhi/aevasta haava kohal, mask

Põletused ja vastav tegutsemine

Põletus kahjustab nahka ja nahaaluseid kudesid ning organeid.

I aste – naha punetus, kuumuse ja valu tunne, vähene turse; 

II aste: naha punetus, kuumuse ja valu tunne, villid, tugev turse; 

III aste – sügaval põletusel kahjustub ka nahaalune kude, tekib valget või musta värvi kude – paraneb armiga. Sügav põletus võib olla eluohtlik. 

Lahtise tule korral: päästa inimene ja kustuta põlevad riided, anna esmaabi.

Jahuta, side, poolistuv/lamav asend (vältida šokki), kiirabi, ära lõhu ville, ära määri mingit jama peale.

Kuuma- ja külmakahjustused (sh kuumakrambid, alajahtumine) ja nende korral tegutsemine

Kuumarabandus on organismi liigsoojenemisest tekkiv raske elutegevuse häire, mis võib saada eluohtlikuks. Kuumakramp - Esineb kindlates lihasrühmades: sääremarja-, käe- ja kõhulihastes: soolane vesi, mahl, haigla.

Külmakahjustused: üles soojendamine; Ära hõõru; Vanemaealist kannatanut ei või soojendada vannis. 

allergia, (anafülaktiline) šokk, vastav tegutsemine

Aeglast tüüpi allergia – tekib tundide-päevade jooksul: mitteohtlikud tunnused- nahalööve, nahasügelus, silmade ja nina vesisus ja punetus, köha tekkimine, esmaabiks allergiavastased ravid

Kiiret tüüpi allergia, tekib sekundite ja minutite jooksul – anafülaktiline šokk, kõriturse

Esmaabi: 112, adrenaliinisüst (epipen)

Traumad (liigese-, luumurrud, sh pea, lülisamba; silmavigastused) ja vastav tegutsemine

aseta kahjustatud liigese piirkonda midagi külma; tõsta kahjustatud jäse üles. Kui hoiad kahjustatud jäset kehast madalamal, võib see turset oluliselt suurendada; seo kahjustatud liiges elastiksidemega kinni; ära pane värskelt traumeeritud kohale soojendavaid geele, soojenduskotti jne – turse süveneb. Ära anna haigele süüa ega juua. Ära paigalda ise liigest.

Mürgistused: sööbivad ained, gaasi-, rästiku- ja puugihammustuse mürgistus, ravimimürgistus ja vastav tegutsemine

• haige kiiresti toimetada haiglasse, kus saab takistada mürgi edasist imendumist ja soodustada selle eritumist

• teadvusel (sõi sisse): pane sõrmed kannatanule kurku ja kutsu esile oksendamine – eemaldab mürgi maost AGA sööbivat ainet (hapet või leelist) sisse võetud, lambiõli, parafiinõli (lahustid), siis ei või oksendada+juua; kiirabi asap

• rästik: hoia soojas, liikumatuna, eemalda pitsitavad riided, ehted, võimalusel jahuta, ära anna süüa-juua, 112

Alkohol, uimastid, uimastisõltuvus ja tegutsemine nende (üledoosi/mürgistuse) korral.

Enese ohutus!!!; Värske õhu juurdepääs; Teadvuse kontroll; Vabade hingamisteede tagamine; Helista 112; Ebaadekvaatse kannatanu rahustamine; Teadvuseta kannatanu asetada külgasendisse; Vajadusel elustamisvõtted

alkomürgistus: Aseta kannatanu külili, vältida oksemasside sattumist hingamisteedesse; oksendamise esilekutsumine, 112