enamasti magnetism ja elektromagnetsim äkki

ma näen valgust....kas see on õige valgus.....see selleks...esitlen luuletust "distrack (keedan supiks)" ou ou ou; mu mainet rikud sa; lähen kohtusse kaebama; sind kirikurotiks teen; ei saa sinust õnneseen; hoopis supi sees keed; mina teen teed; sina keed; mina joon; ja raha majja toon; ayyyyyyy

MÕISTED (common sense gng)

lowk igatsen mehaanikat….

emj = elektromotoorjõud

mv = magnetväli

E = energia

F = jõud

vooluallikas

seade, mis muundab mitteelektrilist E elektriE

kõrvaljõud

vooluallikas toimivad F, panevad vooluringis laengu liikuma

kõrvallaengute liigid

keemilised

mehaanilised

elektomotoorjõud (emj)

näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev + ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi

Oomi seadus kogu vooluringi kohta

voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega

vooluallika klemmipinge

pinge välistakistusel, üldjuhul ei võrdu emj-ga

tühi jooks

lüliti on avatud, vooluallikat ei kasutata

lühis

välistakistus on lähedane 0-le

lühisvool

lühisest tekkinud vool

elektrolüüt

aine, mis vedeliku molekulide toimel laguneb + ja - ioonideks

elektrolüüs

aine eraldamine pingestatud elektroodidel

kuidas teha gaas (mittejuht) juhiks?

iooniseerimine kõrge pinge/T

sõltuv gaaslahendus

ioonisaatorit on vaja kogu aeg

sõltumatu gaaslahendus

ioonisaatorit on vaja ainult lahenduse alustamiseks

plasma

tugevalt iooniseeritud gaas

gaaslahenduse liigid

huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus

magnetväli

liikuva laetud keha poolt tekitatud väli

püsimagnet

keha, mida alati ümbritseb magnetväli

aine magneteerumine

nähtus, mille korral mv paigutamise tulemusena tekitab aine ise ka mv

Ampere jõu 3 seaduspärasust

1) kui 2 juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid samal keskristsirgel, siis juhtmelõikude vahel mõjuv F sõltub nurgast nende vahel (180 = Fmax, 90 = ei mõju F)

2) kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjuvad juhtmete vahel tõmbeF, vastassuunalistel tõukeF

3) F on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub

1 amper

kui 2 paralleelse lõpmata pika ja lõpmata peenikese ringjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1 m ja, mille vool on ühesuguse tugevusega mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta 2×10^-7 N

seadus, mille alusel töötab elektrimootor (mv induktsiooni seadus?)

juhtmelõigule mõjuv F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I juhtmelõigule pikkusega l ja sin nurgast a voolu suuna ning mv suuna vahel

vasaku käe reegel (otsid F suunda)

kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja mv on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva F suunda

magnetinduktsioon

näitab F, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas mv-s

magnetvälja jõujoon

mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat

parema käe reegel/kruvireegel (vooluga juht ja mv)

pöial näitab voolu suunda, sõrmed mv suunda

magnetvälja kohta kehtib superpositsiooniprintsiip

kehade süsteemi poolt tekitatud magnetinduktsiooni vektor on üksikute P-vektorite vektoriaalne summa

ringvool

ringikujuline juhe, milles on vool

solenoid

palju vooluga juhtmeid kõrvuti

pool

palju vooluga juhtmeid kõrvuti ja üksteise peal

mis on ringvoolu, solenoidi ja pooli voolu ja mv suuna määramise eripära?

suund määratakse PKR järgi, AGA sõrmed näitavad VOOLU suunda, pöial MV suunda

püsimagnet

väljaspool magnetit jõujooned lähevad N>S, magneti sees S>N

Lorentzi jõud ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ

laetud osakesele mv-s mõjuv F

vasaku käe reegel (Lorentzi F leidmiseks)

kui vasku käe väljasirutatud sürmed näitavad + laetud osakese liikumise suunda ja mv jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakestele mõjuva Lorentzi F suunda

Lorentzi jõu (FL) 3 juhtu vms

kiirus ja mv on paralleelsed > FL = 0

osake liigub risti mv jõujoontega > q/m=v/(r*B)

osake siseneb mv mingi nurga all > tekib kruvijoon

diamagneetik nt kuld, hõbe, vask

nõrgendab veidi talle mõjuvat mv

paramagneetik nt õhk, alumiinuim

tugevdab veidi mv

ferromagneetik nt raud, nikkel

tugevdab oluliselt mv (10²-10^4 korda)

elektromagnetism

käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi, vaatleb eelkõige laengute mitteühtlast liikumist

tagaside

nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust

elektromagneetilise induktsiooni nähtus

muutuv mv tekitab muutuva elektrivälja

elektromagnetväli

koos eksisteerivad elektri- ja magnetväli, ei saa eraldi vaadelda

elektromagnetlaine

elektromagneti võnkumiste (elektromagnetvälja) levimine ruumis

pööriselektriväli

muutuva mv poolt tekitatud elektriväli

induktsiooni elektromotoorjõud

pinge, mis tekib mv-s liikuva juhtme otstele kui seal puudub elektrivool / emj, mis tekib elektromagneetilise induktsiooni tagajärjel

magnetinduktsioon

iseloomustab mv mingis punktis

magnetvoog

näitab, millisel määral läbivad mv jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu mv-s

1 Wb

magnetvoog, mis 1 m2 suurust mv suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 T

Faraday induktsiooniseadus

muutuva magnetvooga ahelas indutseeritakse emj, mis on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega

Lenzi reegel (kolm sõnastust, siin kõige lühem, sest ma ei viitsi enam)

induktsioonivool toimub alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele

endainduktsioon

elektromagneetiline induktsioon, mis on põhjustatud voolu muutumisest juhtmes endas / emj, mille pool hakkab voolu muutumisel toimuma vooluallikana

juhi induktsiivus (L = 1H)

kui suur endainduktsioon emj tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul