eesti lähiajalugu -- omariikluse taastamine 1991. aastal

sisepoliitiline kriis ja selle põhjused nsv liidus 1991. aasta alguses

• kõigis kolmes balti liiduvabariigis tegutsesid impeeriumimeelsed streigikomiteed, kelle tegevus aktiveerus 1991 alguses

• eriti aktiivselt asusid tegutsema sõjavägi ja julgeolek

1991. aasta jaanuarikriis baltikumis – impeeriumimeelsete jõudude katsed tasalülitada balti riikide iseseisvuspüüdlused

• kõigis kolmes balti liiduvabariigis tegutsesid impeeriumimeelsed streigikomiteed, kelle tegevus aktiveerus 1991 alguses. eriti aktiivselt asusid tegutsema sõjavägi ja julgeolek

• jaanuari esimestel päevadel võeti kontrolli alla lkp hoone vilniuses ja ajakirjandusmaja riias, viimases omon abil

• tallinnase saadeti dessantväelaste polk eesmärgiga alustada operatsiooni sõjaväest kõrvalehoidjate püüdmiseks. suudeti siiski vältida seda aktsiooni

• lääne pingutustele vaatamata jätkas moskva baltimaade iseseisvuspüüdluste summutamist. sõjaväe ja julgeoleku tegevuskava nägi ette alustada baltikumi rahustamist leeduga ja lõpetada eestiga. kgb, luureüksused, sõjavägi. 10.01 nõudis gorbatšov nl ja leedu nsv põhiseaduse taastamist, ähvardades kasutada presidendivõimu. leedu keeldus

• balti riikides valmistus moskva võimu ülevõtmiseks, lubati 15.01 korraldada moskvat toetavad meeleavaldused ja vajadusel alustada üldstreiki

• samal ajal valmistus keskvõim sõjalisteks aktsioonideks. jõuametkondadel isepäine tegevus, gorbatšov oli kahevahel kas tarvitada vägivalda v mitte, pigem soodustas ametkondi. 13.01 vallutas dessant ja kgb rahvast ümbritsetud vilniuse teletorni ning raadio- ja telemaja. hukkus 14 kaitsjat, mitusada vigastatud. leedukad eirasid kutseid moodustada uus valitsus jms

• vilniuse veretöö mõisteti maailmas hukka, selline asi ei saanud toimuda kremli teadmiseta. 18.01 üritasid interrindlased läbi viia streiki eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. toompea kaitseks hakati vedama kivimürakaid. 20.01 uus verevalamine riias, kus “nl konstitutsiooni kaitseks” tapeti viis inimest. eestis asjad õnneks nii kaugele ei arenenud

boriss jeltsini visiit eestisse ja selle tähtsus

• boriss jeltsin vene nfsv ülemnõukogu esimees, 12.01.1991 kirjutati moskvas alla vene nfsv ja eesti suhete aluslepingule, tunnustati üksteise suveräänsust ja õigust iseseisvusele

• jeltsin saabus moskvast tallinna 13.01 õhtul

• osapooled kirjutasid alla ühisavaldusele, millega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust ja valitud riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel

• ühisläkitus üro peasekretärile, paludes tal leidmaks lahenduse balti kriisile kokku kutsuda rahvusvaheline konverents

• jeltsin pöördus ka baltikumis viibivate vene sõjaväelaste poole ja teatas, et relvade kasutamine oma demokraatlikke vabadusi kaitsva tsiviilelanikkonna vastu on ebaseaduslik

• jeltsini avaldused baltimaadele oluliseks toeks, aidates kaasa toimuva stabiliseerimisele

iseseisvusreferendumi läbiviimine

• gorbatšov oli ikkagi kinni liidulepingu idees. püüdluste elluviimisel kavatses tugineda rahvahääletusele: kas pooldatakse nl säilitamist? kremlis eeldati, et enamikes liiduvabariikides on vastus jaatav ehk see seoks ka mässumeelsed vabariigid nl-ga.

• baltimaad välistasid taolise referendumi läbiviimise ja korraldasid ise ennetavad rahvahääletused

• ideega tulid lagedale omavalitsusjuhid, pärast vaidlusi ülemnõukogus otsustati, et referendum viiakse läbi 03.03.1991. läbiviimise eest vastutas eesti komitee. siiski seisis kahe esinduskogu ehk ülemnõukogu ja eesti komitee vastasseis, mida ei suutnud tasandada ka eksiilvalitsuse peaminister heinrich mark, kes oli referendumi poolt

• 1991 veebruaris-märtsis viidi läbi baltimaade referendumid. leedus pooldas iseseisvust 90,5%, lätis 73,5% hääletanutest. eestis vastas küsimusele “kas teie tahate eesti vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?” jaatavalt vastas 77,8%. ka ligikaudu 1/3 muulastest toetas iseseisvust, kõige vähem pooldajaid oli kirde-eesti suurtes tööstuskeskustes

• nl-i pooldavad sõjaväeosad said ka eestis hääletada. ent see enam ei lugenud, referendumi tulemused näitasid maailmale, et balti riigid soovivad iseseisvust. tulemused välistasid igasuguse liidulepingu. eesmärk vaid iseseisvuse taastamine

omandireformi seaduse vastuvõtmine ja selle tähtsus

• ülemnõukogu võttis vastu “omandireformi aluste seaduse” 13.06.1991

• õigusvastaselt võõrandatud omand tuleb tagastada

• seaduse alusel hakati endistelt omanikelt ebaseaduslikult ära võetud vara tagasi andma, et kunagi tehtud ülekohut heastada ja luua eeldused turumajandusele üleminekuks. tagastati ca 1,5 mln ha maad ja 12 000 ehitist

vastuolud erinevate poliitiliste jõudude vahel (ülemnõukogu, eesti komitee jt)

keskvõimu püüdlused nsv liitu koos hoida – liidulepingu kava

• gorbatšovi eestvedamisel hakati pärast referendumit koostama uut liidulepingut

• 1991 märtsi lõpus avaldati keskajalehtedes ühisavaldus (nn 9+1 avaldus), millega teavitati avalikkust sõlmitud kokkulepetest ja uue liidulepingu põhimõtetest

• kavas oli sõlmida suveräänsete riikide liidu leping, mis ei kujutanud endast enam föderatsiooni, vaid pigem konföderatsiooni

• uuel liidul pidi olema ühtne majandusruum, sõjavägi, rahasüsteem ja välispiir

• katse impeeriumit uuendatud kujul säilitada. 02.08 teatas gorbatšov tv vahendusel, et uus liiduleping on valmis ja avatakse allakirjutamiseks 20.08

• 16.08 kutsus gorbatšov balti riike sellele alla kirjutama, jäi vastuseta

riigipöördekatse moskvas ja selle läbikukkumise põhjused

• tagurlikud ringkonnad (nlkp, armee, julgeolekuorganite ladvik ja sõjatööstuskompleksi juhid) nägid liidulepingu jõustumises impeeriumi kokkuvarisemise ohtu ja püüdsid seda protsessi takistada

• 1991 augusti esimesel poolel viidi lahinguvalmidusse mitmed sõjaväeringkondade väeosad, staabiõppused, karmistati piirirežiimi. 17.08 kgb ülema residentsis nõupidamine, kus lepiti kokku riigipöörde üksikasjades. kinnitati resk-i personaalne koosseis, võimuhaaramise kava

• 19.08.1991 (päev enne liidulepingu allakirjutamist) üritas resk võimule tulla. augustiputš. gorbatšov krimmis koduaresti, rahvale öeldi, et ta haigestus. teda pidi asendama resk-i esimees. ette valmistatud hulk seaduse- ja määrusprojekte võimuaparaadi lammutamiseks ja kohaliku režiimi kehtestamiseks. uued kinnipidamiskohad, vabaduspüüete lämmatamine, arveteõiendamine vene demokraatidega.

• demokraadid eesotsas jeltsiniga astusid riigipöörde katse vastu välja, anti välja seadused, millega resk-i tegevus tunnistati seadusevastaseks ja riigipöörajad kurjategijateks. jeltsin teatas, et venemaa territooriumil kehtib vene nfsv presidendi ja ülemnõukogu valitsuse võim.

• mõne päevaga poliitiline segadus likvideeriti, mitmes liiduvabariigis suhtuti putši äraootavalt või lausa poolehoiuga

augustiputš eestis ja eesti võimude reageeringud

• balti riigid tegutsesid augustiputši ajal resoluutselt

• ev ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid resk-i korraldused ebaseaduslikeks

• 19.08 hommikul teatas balti sõjaväeringkonna ülem resk-i nimel, et nüüdsest teostab võimu baltimaades tema. nõudis nl põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, täitevvõimu tegevuse kooskõlastamist isiklikult temaga ning miitingute keelustamist. eestisse tulid mitmed nõukogude sõjaüksused jne

• putši toetasid moskvameelne ekp, ensv töökollektiivide ühendnõukogu ja liidutehased. eesti juhtkond ja kohalik võim riigipöörajatele ei allunud. erakorralised volitused ev kaitsenõukogule, mis tegi riigipööret hukkamõistva avalduse ja kutsus elanikkonda üles kodanikuallumatusele. kaitsenõukogu pöördus ka maailma parlamentide ja valitsuse poole

• moskva riigipöörajate toetajad eestis võimu haarata ei suutnud. oluline ka rahva vastuseis riigipöörajatele: tallinnas asusid tuhanded inimesed oluliste objektide (teletorn, toompea, raadiomaja) kaitsele

erinevate poliitiliste jõudude kokkulepe iseseisvuse taastamiseks ja selle elluviimine

• võimuvaakum moskvas võimaldas iseseisvuse välja kuulutada

• ülemnõukogu otsusega anti erakorralised volitused ev erakorralisele kaitsenõukogule, mis tegi riigipööret hukkamõistva avalduse ja kutsus elanikkonda üles kodanikuallumatusele

• 19. augusti õhtul jõudis stockholmist eestisse valitsusjuht edgar savisaar, välisminister lennart meri jäi helsingisse, et vajadusel juhtida valitsuse tegevust eksiilis

• erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20.08.1991 hilisõhtul vastu “otsuse eesti riiklikust iseseisvusest”

• päev hiljem taastati läti iseseisvus ning ka leedu deklareeris veelkord riikliku iseseisvuse taastamist

• riigipöördekatse moskvas oli läbikukkunud. gorbatšov saabus tagasi moskvasse 22.08, ta oli endiselt president, ent võimupiirid miinimumil. putš muutis võimuvahekordi nl-is kardinaalselt ja see viis ka selle lõpliku lagunemiseni 06.12.1991

taastatud eesti vabariigi tunnustamine

• balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse

• esimesena tunnustas eesti iseseisvust island <3

• 06.09.1991 tunnustas baltimaade iseseisvust ka nõukogude liidu riiginõukogu

• septembri keskel võeti baltimaad üro-sse

eriotstarbeline miilitsarühm (omon)

nsvl-i ja venemaa föderatsiooni miilitsa posti-patrullteenistuse eriettevalmistusega pantvangide vabastamise, õiguskaitseorganite töötajate turva- ja massiürituste valveüksused

riikliku erakorralise seisukorra komitee (resk)

võimuorgan, kes tegi riigipöördekatse (augustiputš) augustis 1991. tahtsid lammutada olemasolevat võimuaparaati ja kehtestada sõjalis-bürokraatliku režiimi

streigikomitee

venemeelsed jõud. eestis asutati vabariiklik streigikomitee 1989. aastal, selle tegevus oli tihedalt seotud töökollektiivide ühendnõukogu ja interliikumisega. streigikomitee tegevus aktiviseerus 1991. aastal. näiteks läti streigikomitee esitas enne 1991. aasta jaanuarikriisi ultimatiivseid nõudmisi hindade alandamiseks ning valitsuse ja ülemnõukogu erruminekuks.

omandireform

ametlikumalt "omandireformi aluste seadus", selle põhisisuks oli õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine. otsus võeti vastu juunis 1991, kuigi ülemnõukogu oli põhimõttelise otsuse õigusjärgse omandi tagastamiseks teinud juba 1990. aasta detsembris.

narva erimajanduspiirkond

ka narva vabamajanduspiirkond, seisneb selles, et narval oleksid olnud teistsugused majandusliku suhtluse tingimused, kui eesti teistel piirkondadel

liiduleping

uus nõukogude vabariike üheks suureks liiduks ühendav lepe, mille eesmärgiks oli tõmmata piir moskva ülemvõimu ja kohaliku otsustamise vahele. leping oleks muutnud õigustühiseks igasugused jutud okupatsioonist, annektsioonist ja inkorporeerimisest. samas ei olnud arusaadav, kas uuest liidus oleks saanud föderatsioon või konföderatsioon ning kas uuest liidust on võimalik välja astuda. liidulepingu kõnelustest ja hääletamisest jäid vastuseisu tõttu välja eesti, läti, leedu, gruusia, armeenia ja moldova liiduvabariigid, ülejäänud olid sellega nõus.

iseseisvusreferendum

toimus 3. märtsil 1991. kuna nsvl plaanis korraldada referendumit nõukogude liidu säilitamise küsimuses, siis vastukaaluks korraldasid balti liiduvabariigid iseseisvusreferendumeid. eesti referendumil oli küsimus formuleeritud järgmiselt: "kas teie tahate eesti vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?". 77,8% vastas jaatavalt

eesti vabariigi kodaniku isikutunnistus

oli eesti vabariigi kodaniku isikutunnistus, mille kasutuselevõtt otsustati 16. märtsil 1991 eesti kongressi iv istungjärgul tallinnas. üleminekuaja valitsuse arvates hakkas dokument kehtima eesti vabariigi ülemnõukogu presiidiumi otsusega 21. novembrist 1991 ja kaotas kehtivuse 8. aprillil 1992. selle said need, keda liigitati kodakondsusseaduse põhjal kodanikeks (ilmselt esimese ev kodanikuseaduse alusel)

põhiseaduslik assamblee

oli eesti vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille moodustasid 1991. aasta 20. augustil eesti komitee ja ev ülemnõukogu. assamblee tegutses kuni 10. aprillini 1992, pidas 30 istungit ning töötas välja uue põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõud. assamblee juhatajaks valiti tõnu anton, asejuhatajateks lauri vahtre ja ülo uluots.

tähtsad nimed

• boriss jeltsin -- vene nfsv ja seejärel vene föderatsiooni esimene president, tunnustas balti riikide iseseisvust, mängis tähtsat rolli augustiputši mahasurumisel

• edgar savisaar -- eesti valitsusjuht, rahvarinde üks asutajaid, peaminister 1990--92. kutsus rahvast raadio teel toompeale valitsushoonet Interliikumise eest kaitsma.

• ülo nugis -- poliitik ja majandustegelane. ev ülemnõukogu saadik ja juhataja ajavahemikus 1990-1992. samuti eesti kongressi, komitee ja 20. augusti klubi liige

• lennart meri -- eesti välisminister savisaare valitsuses, rajas pmst uue institutsiooni, mis tugines tartu rahule. esimene president 1992--2001, tegi väga palju ära eesti tutvustamiseks välismaal ning aitas luua stabiilset demokraatiat. 1998 la vie aasta eurooplane, kuulus ka eesti kongressi ja põhiseaduse assambleesse

• marju lauristin -- sotsiaalteadlane ja poliitik. 1992--94 sotsiaalminister mart laari valitsuses. üks "40 kirjale" allakirjutanu, samuti oli ta eesti kongressi ja põhiseaduse assamblee liige ning kuulub 20. augusti klubisse