Füüsika KT I

Sissejuhatus füüsikasse

Maailm

Maailmaks võib pidada kogu universumit

Mis on füüsika

Loodusteadus, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige lihtsamaid omadusi ja seaduspärasusi

Pikkus

Meeter, 1m

Aeg

sekund, 1s

Mass

kilogramm, 1kg

Temperatuur

kelvin, 1K

Voolutugevus

amper, 1A

Valgustugevus

kandela, 1cd

Ainehulk

mool, 1mol

Maailmapilt

Teadmiste süsteem, mille abil tunnetame ennast ümbritsevat maailma ja suhestume sellega

Milles seisneb füüsika erilisus

Eriline keelekasutus, kindla tähendusega sõnad ja märgid

Kolm füüsika peamist erinevust teistest loodusteadustest

1. Täppisteadluslike meetodite kõige ulatuslikum rakendamine

2. Füüsika tekitab looudse kõige üldisemaid mudeleid, kõik teised loodusteadused kasutavad neid

3. Tegeleb kõige suuremate ja väiksemate loodusobjektidega

Mikro- e. nanomaailm

Ei näe silmaga, mikroskoobitasandil uuritav maailm. Nt. bakterid, fotosüntees

Makromaailm

Maailm, kus toimetab inimene ja uurib nähtusi. Nt. inimene

Megamaailm

Jääb väljapoole Maad. Nt. planeedid, supernoovad.

Kolm füüsikalist uurimismeetodit

1. Vaatlus - info kogumine, ilma objekti mõjutamata

2. Hüpotees - oletus, vajab kontrollimist

3. Eksperiment - Objekti mõjutamine või kunstlik esile kutsumine

Otsene mõõtmine

Saame andmed mõõteriista skaalalt

Kaudne mõõtmine

Saame admed, tehes mitu katset ja saades keskmise väärtuse

Miks pole absoluutne täpne mõõtmine võimali?

Alati on mingid välised tegurid

Mõõtemääramatus

Suurus, mis kuulub mõõtetulemuste juurde ja iseloomustab tõenäosuslikult mõõtesuuruste võimalikke väärtuste vahemikku

Standardhälve

Suurus, mis kirjeldab üksikute mõõteväärtuste puhtjuhuslikku hajumist keskväärtuse ümber

A-tüüpi mõõtemääramatus

Juhuslikud tegurid, tulemus tuleb katse koramisest ja statistikast

B-tüüpi mõõtemääramatus

Tulemus loetakse mõõteriistalt

Miks peab mööteriistu taatlema

Omadused võivad ajapikku muutuda, tuleb kalibreerida, et vastaksid nõuetele

Histogramm

Statistiliste andmete graafiline kujutis, mis näitab andmete ülevaate sellest kui tihti need jaotuvad

Keha

Kindlad piirjooned, mass, mõõtmed, nt. inimene, õun

Väli

Mitteainelised objektid, mõjutavad kehasi enda ümber ja omavadenergiat, nt. gravitatsioon, tumeaine

Füüsikalised nähtused

Kehade omavaheline liikumine, peegeldumine, heli võnkumine

Füüsikaline vektoriaalne suurus

Ruumilist suunda omav füüsikaline suurus, nt. kiirendus, jõud

Absoluutkiiruse printsiip

alguse kui väljalise objekti jaoks on liikumine sabsoluutne

Inertsus

Keha omadus säilitada oma liikumisolekut

Kuidas liigub keha vastastikmõju puudumisel?

Ei saa muutuda liikumise kiirus ja suund

Millal on kiirendus ngatiivne

Kui keha pidurdab

Vaba langemine

Ühtlaselt muutuv liikumine, suunatud alati alla ehk Maa keskpunkti suunas

Gravitatsioon

Vastastikmõju, millele alluvad kõik kehad

Teepikkus

Mõõdetakse mööda trajektoori

Nihe

Kõige lühem sirgjooneline tee kahe punkti vahel

Punktmass

Keha mida vaadeltakse punktina