Kriminoloogia arvestus

Arvestuse kordamisküsimused 2024/25

Eesti kuritegevuse dünaamika aastatel 1987 – 2023 ja selle võimalikud seletamisviisid

Eesti kuritegevuse dünaamika aastatel 1987 – 2023 ja selle võimalikud seletamisviisid

Kuritegevuse andmete puhul tuleb silmas pidada seda, et absoluutandmed ei pruugi anda täiesti õiget pilti. Tuleb arvestada ka seda, mis parasjagu ühiskonnas toimus. Nt 90ndatel sündimus langes ja seetõttu on mingi aja pärast alaealiste kuritegude hulk ka väiksem.

Kuritegevust on võimalik mõõta erinevate näitajatega. Kõige sagedamini mõõdetakse seda politsei poolt registreeritud kuritegude arvuga. Sellel on siiski üks puudus. Politsei registratsioonist jäävad välja need kuriteod, mis registratsiooni alla ei satu. Tuleb silmas pidada ka seda, et kui selle näitaja alusel võrrelda erinevate riikide kuritegevust, siis ei saa arvesse võtta üldsummat, sest kõik riigid ei võta täpselt samu kuritegusid arvesse.

(Nõukogude perioodil (1944-1991) registratsiooni tase oli madalam, sest võimud ei soovinud kõiki kuritegusid hakata registreerima. Tõenäoliselt tegelik kuritegevus oli madalam kui praegune, sest kuritegevuse kontroll oli suurem ja praegu on ühiskond vabam, mis annab võimalusi kuritegusid toime panna rohkem.)

1987 - 1992 (vabaduse taastamise perioodil) oli kuritegeliku käitumise väga tugev tõus. Arvatavasti paranes kuritegevuse registratsioon. Tõenäoliselt ka kuritegevus kasvas väga kiiresti. Ühiskonnas kasvab kuritegevus väga suurte muutuste ajal, olenemata sellest, kas tegemist on positiivse või negatiivse muutusega (NSVL liidu lagunemine). Sotsiaalne ja majanduslik üleminek tõi esialgu kaasa kuritegevuse kasvu.

Pane tähele aastat 1989. Kuritegevus hakkas kontrolli alt väljuma. Tuvastatud kahtlustatavate arv vähenes ning samal ajal kuritegude arv kasvas. Pandi tähele, et vahele jäämise tõenäosus on väike ning see ergutas kuritegusid enam toime panema.

90ndate alguses tapmiste arv kasvas ja tapmiste tipp oli aastal 1994. Seletatav sellega, et 90ndate alguses toimusid väga suured muudatused organiseeritud kuritegevuses. Mafia gruppide vahel hakkas võimujaotus paika loksuma alles 90ndate aastate lõpuks. Praegu on tapmiste osas isegi madalam tase kui nõuka ajal. Muudes kuritegudes on tase kõrgem kui nõuka ajal. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on meil tapmiste arv ikkagi 100 000 elaniku kohta kõrgem, s.o 2,2.

1993 - 1996 oli kuritegevusel teatav languse tendents. See näitab seda, et ühiskonnas tekkisid alternatiivsed võimalused eesmärkide saavutamiseks. Ükskõik, mis äri keegi arendama hakkas, oli selline tühi mänguruum. Alustada oli kerge, aga mänguväli hakkas mingi hetk täis saama.

Aastatel 1997 - 2001 on järgmine kuritegevuse selge ja oluline kasvuperiood. Seda saab seletada sellega, et esimene turumajandusliku ühiskonna ülesehitamise rõõmufaas sai läbi. Siin oli samuti ka globaalse majanduse külmenemise probleem.

(Aastatel 1985 - 1995 võrreldes Eestiga Ungari ja Poola kuritegevus ei kasvanud nii jõudsalt. See on seletatav sellega, et neis riikides olid mingid turumajanduse alged juba olemas.)

2000ndate alguses oli enamus kuritegudest vargused. Praegu on varguste osakaal tugevalt langenud. 2023. aastal hakkas kuritegude hulk Eestis pärast kümneaastast vähenemist taas suurenema. Seotud sotsiaalmajanduslike olude halvenemisega.

Ajalooline kristlik-religioosne kuritegevuse põhjuste mudel

1.Inimene on patu kandja

2.Normid on religioossed käsud

3.Hälbe olemuseks on patt

4.Normi rikkumise põhjuseks on mõju väljastpoolt

5.Hälvik on patune

6.Inimene normaliseerub pattude lunastamisega läbi kannatuste

7.Eesmärgiks on kahetsus ja hinge puhastamine

Sellist mudelit praegu keegi tõsimeeli välja ei paku, kuid samas ei tohi unustada, et see teooria oli Euroopas valitsev sajandeid.

Valgustusfilosoofiast lähtuv kuritegevuse põhjuste mudel

1. Inimene on vaba ja mõistlik

2. Normiks on mõistlik ja otstarbekohane käitumine

3. Hälve on mõistliku ja loomuliku korra rikkumine

4. Hälbe põhjuseks on teabe puudumine

5. Hälvikusse suhtutakse kui harimatusse ja ebateadlikku inimesse

6. Normaliseerimise vahenditeks oleksid õpetamine ja teadmiste levitamine

7. Eesmärk on valgustatud ja haritud isiku kujundamine

Ühiskonda on võimalik parandada sellega, et anda ühiskonnaliikmetele teavet, milline käitumine ühiskonna jaoks kõige ratsionaalsem on.

Isiku vabast tahtest lähtuv kuritegevuse põhjuste mudel

1.Inimene on vaba tahtega isik, kes püüab koguda naudinguid ja vältida kannatusi

2.Normid tulenevad ühiskondlikust lepingust

3.Hälve on ühiskondliku lepingu rikkumine

4.Rikkumine tuleneb inimese otsusest nautida teiste arvel

5.Hälvikusse suhtutakse kui inimesse, kes oma eesmärkide nimel on otsustanud teiste õigusi rikkuda

6.Inimene normaliseerub kui tekitada talle kannatusi proportsioonis saadud naudinguga

7.Eesmärgiks on süüdlases teiste huvide arvestamise motiivi tugevdamine

Tekkivad küsimused: Millises proportsioonis tuleb kannatusi tekitada? Kuidas mõõta? Aga latentsus ja madal avastamisprotsent ning veel madalam karistamise protsent? Aga erinevused riski talumisel (nautimisel)? Aga aja kulg enne karistust, ettearvestamisvõime? Aga situatsioon? Aga tuleviku arvesse võtmise võime?

Karistus kujuneb vastuvõtmatult suureks:

a) moraalselt;

b) materiaalselt.

Bioloogilis-psühholoogiline kuritegevuse põhjuste mudel

1. Inimene on eelkõige bioloogiline, psüühikaga olend

2. Norm on füüsiliselt ja psüühiliselt normaalse isiku käitumine

3. Hälve on füüsiliselt või psüühiliselt defektse isiku käitumine

4. Hälbe põhjuseks on kas kaasasündinud või omandatud füüsiline või psüühiline defekt

5. Hälvik on füüsiliselt või psüühiliselt defektne isik

6. Normaliseerimise vahenditena pakutakse psüühilist (psüühiliste hälvete puhul) või somaatilist (füüsiliste hälvete puhul) ravi või kahjutuks tegemist

7. Eesmärgiks on psüühiliselt ja füüsiliselt terve või kahjutu isik.

Cesare Lombroso koht kriminoloogias

Põhiidee: "Sündinud kurjategijate" teooria; füsioloogilised ja näo omadused ennustavad kuritegelikku kalduvust. Lombroso arvates olid kurjategijad kriminaalsele teele määratud juba sündimisest saadik. Järelikult tuleks nad – ennetamiseks – kas tappa või määrata eluks ajaks kinnipidamisasutusse.

Lombroso väitis, et kriminaale saab normaalsetest inimestest eristada füüsiliste anomaaliate järgi.

1. Nina:

• varastel lame, kõver;

• tapjatel kongus või nokataoline

2. Pea suurus ja kuju (erinev rassil tüüpilisest)

3. Näo asümmeetria

4. Silmade defektid ja iseärasused

5. Lõualuu ja põsesarnade liigne suurus

6. Sõrnade ebaharilik suurus, vahel väga väiksed või peast eemale hoiduvad

7. Jne

• meteoroloogilised, klimaatilised tingimused;

• orograafilised tingimused;

• tsivilisatsiooni ja barbaarsuse tase;

• elanikkonna tihedus;

• toitumus;

• alkoholi ja narkootikumide kasutamine;

• haridus;

• majandus;

• religioon;

• perekonnaseis

Enrico Ferri skeem: isiku ühiskonnaohtlik seisund – sotsiaalse kaitse vahendid

Kuritegevuse põhjused: füüsikalised faktorid (vastava piirkonna välised faktorid, nagu kliima, temperatuur jne);

antropoloogilised faktorid (indiviidi iseloomustavad faktorid);

sotsiaalsed faktorid.

Ferri leidis, et meile ei peaks huvi pakkuma mitte see, et kas oli nüüd tegemist kuriteoga, vaid see, et kas antud isik on ühiskonnale ohtlik st., kas ta võib käituda nii, et tekitab ühiskonnale mingeid kahjulikke tagajärgi või mitte. Samas ei saa sellistel juhtudel rääkida enam karistusest kuna karistamine ei ole loogiline vahend ohule reageerimiseks.

• sotsiaalse kaitse vahendid (social defence);

• isiku ühiskonnaohtlik seisund- kui on ühiskonnale ohtlik isik, siis kasutatakse sotsiaalse kaitse vahendeid: nt vaimuhaiged, nakkushaiged pannakse sundravile; tingimisi karistus, kui ei ole ühiskonnaohtlik seisund.

• millal tuvastada?

• pärast kuritegu

• enne kuritegu

• mida teha?

Enrico Ferri, karistuse ekvivalendid

Tähistamaks vahendeid, mida on võimalik kasutada vältimaks sotsiaalsete faktorite negatiivset mõju, pakkus Ferri välja uue mõiste - karistuse ekvivalendid.

Karistuse ekvivalente (suunatud ühiskonnale, mitte indiviidile ja nende eesmärk on saavutada sama mis läbi karistuse) grupeeris Ferri ühiskondliku tegevuse sfääride kaupa:

• majanduse sfääris (vaba kaubandus, emigreerumisvabadus, tollimaksude vähendamine, alkoholi aktsiis jne);

• poliitika sfääris (mõttevabadus, vabad valimised, jne);

• teaduse sfääris (kuritegude avastamise vahendite areng, raamatupidamissüsteemi areng jne);

• seadusandluse ja riigi juhtimise sfääris (pärimisõigus mõrva vastu, kohtusse pöördumise võimaluse tagamine jne);

• hariduse sfääris (õpetajate olukorra parandamine)

Kaksikute uuringud kriminoloogias

Identsetel kaksikutel on kokkulangev kuritegelik käitumine suurem, kui kahemunarakukaksikutel. Eeldatakse, et kaksikute paari liikmed elavad omavahel võrreldes võrdsetes sotsiaalsetes tingimustes. Bioloogiline sarnasus on aga ühemunarakukaksikutel ja kahemunarakukaksikutel erinev - esimesed on geneetiliselt praktiliselt identsed, teised erinevad geneetiliselt teineteisest sama palju kui tavalised vennad.

Kromosoom-anomaaliate uuringud kriminoloogias

• Uuringud: XYY kromosoomiga (tavaliselt naine xx, mees xy, taolise anomaaliaga mehel xyy) isikud seostatud suurema kuritegeliku käitumisega.

Kriitika: Seosed pole selged ja enamik kuritegelikust käitumisest on keskkonna ja kasvatuse mõjutatud.

Lapsendatute uuringud kriminoloogias

Bioloogilise vanema kuritegelik käitumine mõjutas last rohkem, kui lapsendaja kuritegelik käitumine. Erinevad uuringud on andnud küll erinevaid tulemusi, kuid kõigil juhtudel on bioloogilise vanema kuritegelik käitumine olnud oluliseks lapsendatu kuritegeliku käitumise tõenäosust mõjutavaks teguriks.

Autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimise erisuste uuringud kriminoloogias

Keskmisel kurjategijal on naha elektrijuhtivus  väiksem  kui normikuulekatel. Kurjategijatel esineb harvemini spontaanseid naha elektrijuhtivuse tõuse. Väliste ärritajate mõjul hakkab kurjategijatel naha elektrijuhtivus tõusma, kuid tõuseb aeglasemalt kui normikuulekatel. Erutuse raugemine toimub kurjategijatel pikema ajavahemiku vältel, normikuulekatel kiirelt.

Serotoniini ja kuritegevuse vaheline seos

• Kurjategijatel serotoniini tase ajus keskmiselt madalam kui normikuulekatel.

• Serotoniini tootmise võime seotud DNH-s konkreetsete geenide variantidega.

Neutraliseerimise teooria

Seisukoht on, et ei ole põhjapanevat erinevust normikuulekate isikute ja kurjategijate poolt tunnustatavate normisüsteemide vahel. Kurjategijad õigustavad oma tegevust läbi vabanduste ja neutraliseerimise.

Neutraliseerimise meetodid:

Vastutuse eitamine.

Kurjategija püüab end vaadelda isikuna, kes ei vastuta oma hälbivate tegude eest. Nad sisendavad endale, et õigusrikkumised on põhjustatud väljaspoolsetest ja temast sõltumatutest jõududest, näiteks lapsepõlves armastusest ilmajäämisest, halbadest kaaslastest või naabruskonnast. Kurjategija vaatleb ennast kui "piljardikuuli„, mis liigub vastavalt välisele mõjule ja, mis ise ei saa mõjutada oma liikumise suunda.

Kahju eitamine.

Teine oluline neutraliseerimise tehnika keskendub rikkumisega seotud vigastustele või kahjustustele. Kriminaalseaduses on juba ammu tehtud vahet kuritegude vahel, mis on:

a) mala in se; ning

b) mala prohibita.

S.t. kuritegudel, mis on iseenesest ühiskonnas vastuvõtmatud ning tegudel, mis on lihtsalt seadusega keelatuks tunnistatud. Hälvik võib näha kampadevahelist kaklust nt eratülina/ vandalismi lihtsalt vallatusena.

Kannatanu eitamine.

Isegi kui kurjategija nõustub, et just tema on hälbivate tegude eest vastutav ning on valmis tunnistama, et need teod on toonud kaasa ka negatiivseid tagajärgi kellelegi, on võimalik, et kurjategija leiab, et seda negatiivse tagajärje tekitamist ei ole vaja hukka mõista.

a) Kahju on saanud juriidiline isik – abstraktsioon.

b) Kahju saaja vääriski kahjustamist (Robin Hoodi vabandus).

Hukkamõistjate hukkamõistmine.

Kurjategija suunab tähelepanu fookuse enda hälbivatelt tegudelt nende käitumisele ja motiividele, kes tema rikkumisi hukka mõistavad (õpetajad, politsei jne). Hukkamõistjad on silmakirjatsejad, normidest varjatult kõrvalekaldujad või isiklikult pahatahtlikud. 

Kõrgemate kohustuste poole pöördumine

Nii sisemist kui välist sotsiaalset kontrolli saab neutraliseerida, ohverdades suurema ühiskonna nõudmised väiksemate sotsiaalsete rühmade, kuhu kuuluvad õigusrikkujad, näiteks õdede-vendade, jõukude või sõprade nõudmistele. Oluline on märkida, et kurjategija ei pea domineeriva normatiivse süsteemi imperatiive tingimata ümber lükkama, hoolimata sellest, et ta neid ei järgi. Pigem võib kurjategija end tabada dilemmast, mis tuleb paraku lahendada seaduse rikkumise hinnaga.

Diferentseeritud assotsiatsioonide teooria

1. Kuritegelik käitumine õpitakse.

2. Kuritegelikku käitumist õpitakse suhtlemisel teiste inimestega.

3. Kriminaalse käitumise õppimise peamine osa toimub väikestes isiklikes rühmades.

4. Õppimine hõlmab (a) kuriteo toimepanemise tehnikaid, b) motiive, ajendeid, hoiakuid.

5. Motiivide ja tõukejõudude konkreetne suund õpitakse ümbritsevate inimeste soodsast või ebasoodsast suhtumisest õigusnormidesse.

6. Isik saab õigusrikkujaks kui ülekaalus on ebasoodne suhtumine õigusnormide järgimisse.

7. Assotsiatsioonid erinevad sageduse, kestuse, prioriteedi ja intensiivsuse poolest.

8. Kuritegeliku käitumise õppimine hõlmab kõiki mehhanisme, mis on seotud mis tahes muu õppimisega.

9. Kuigi kuritegelik käitumine on üldiste vajaduste ja väärtushinnangute väljendus, ei saa kuritegevust nendega seletada, kuna mittekuritegelik käitumine on samade vajaduste ja väärtuste väljendus (vargad varastavad, et raha saada; ausad inimesed käivad tööl, et raha saada)

Stigmatiseerimise (märgistamise) teooria

1. ükski tegu pole iseenesest kuritegu, vaid ta saab selleks kriminaalseaduse järgi;

2. kuritegelikuks käitumiseks tunnistatavate tegude piirid määratakse politsei poolt, selle aktiivse tegevuse läbi;

3. inimene saab kurjategijaks mitte sellega, et ta rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis, mille kaudu võimud annavad talle sellise staatuse;

   4inimeste jagunemine kahte kategooriasse -

• kurjategija;

• mittekurjategija,

on vastuolus terve mõistuse ja silmnähtavate faktidega. Kõik katsed moodustada teist gruppi on tulutud kuna mittekurjategijate hulgas on alati ka kurjategijaid. Kõik isikud on toime pannud üht või teist laadi hälbeid, aga ainult osadele tahetakse (suudetakse) märk külge panna;

5. seaduse rikkujatest paljastatakse väheseid, samas võivad paljud olla süüdi ja mitte väiksemal määral;

6. kuna sanktsiooni rakendatakse inimese, mitte aga kuritegeliku käitumise suhtes, siis kurjategijat iseloomustavad jooned mõjutavad karistust ja selle tagajärge;

7. sanktsioonid sõltuvad kuuluvusest vähemusse, kindla elukoha olemasolust, haridusest, elukohast jne.;

8. õigusemõistmine lähtub stereotüüpsest ettekujutusest kurjategijast, kui madala moraali ja paha sooviga hukkamõistu väärivast isikust;

9. kui isik on kord märgistatud, siis on tal sellest märgist raske vabaneda.
   

Kultuurikonflikti teooria

Erinevate kultuuride kokkupuuted järjest sagenevad. Igal kultuuril on oma käitumisnormid ja osa tegusid, mis on ühtede normide puhul lubatud, on teiste järgi keelatud. Kui isik, kes on omandanud ühed normid, satub teiste normide mõjupiirkonda, siis võib ta panna toime kuriteo.

Kultuurikonfliktid tekivad sagedamini:

1. eri kultuuride piiril;

2. ühe kultuuri normide kehtestamisel teise kultuuri territooriumil (näiteks Aafrika koloniseerimine);

3. migratsiooni puhul.

Kultuurikonflikt võib realiseeruda kuriteos:

a) isik ei tea teise kultuuri norme;

b) isik on frustreeritud kultuurikonfliktis olemisest;

c) järgneva põlvkonna sotsialiseerumine võib olla häiritud kultuurikonflikti tõttu. (kodus on ühed ja väljaspool kodu teised normid, isik ei võta kumbagi normistikku omaks)

(Taani ema New Yorki kohvikus)

Jaapani kultuuris naiste enesetapu puhul on ette nähtud, et ta peab oma väiksed lapsed kaasa võtma. (kultuurinorm)

(Näide: Üks sitsiillasest isa tapab oma 16aastase tütre poissõbra, sest poiss on tüdruku võrgutanud ja rasedaks teinud; ta usub, et sellega kaitseb ta traditsioonilises Sitsiilia laadis oma perekonna au.)

Rutiinsete tegevuste teooria

Kuritegu pannakse toime siis kui kokku saavad:

1. atraktiivne sihtmärk; - väärtus on oluline ja kuivõrd on sihtmärk realiseeritav (raha vs maal)

2. ärahoidjate puudumine; ja

3. motiveeritud kurjategija - phm alati olemas

3 komponendi koosesimene sõltub meie rutiinsetest tegevustest.

Emile Durkheimi anoomia-kontseptsioon

Durkheim defineeris anoomiat kui ühiskonna seisundit, mida iseloomustab sotsiaalse tasakaalu puudumine ehk sotsiaalne organiseerimatus ning see on kuritegevuse peamine põhjus. Sotsiaalsete normide lagunemise tõttu ei suuda ühiskond anda indiviididele moraalset kindlasuunalist tuge sotsiaalsetes institutsioonides ning kaob tulemuseks side indiviidide ja ühiskonna vahel. Normide ja väärtuste nõrgenemine viib ühiskonna sidususe vähenemiseni ja suurendab kuritegevust. Tema järgi tähendab anoomia teatud moraalset tühjustunnet, normide puudumise seisundit, mis tekib siis, kui inimeste taotlused ületavad nende täitumise reaalsed võimalused.

Durkheim vaatles anoomia teket ühiskonnas toimuvate muutuste ajal. Kiired muutused (nii negatiivsed kui positiivsed) tekitavad anoomia, kuna ühiskond ei suuda siis uusi norme kõigi oma liikmeteni viia.

Emile Durkheimi seisukoht kuritegevusest, kui ühiskonnas vajalikust nähtusest

Kuritegevus on ühiskonnas paratamatu, aga ka kasulik nähtus:

a) kuritegevuse täielikul likvideerimisel kaoks ära ühiskonna arenemise võimalus, kuna 100% reeglipärase käitumise puhul ühiskond ei saaks muutuda; kuulutaksime kuritegudeks väiksemad asjad.

b) mõned konkreetsed kuriteod on ka iga kuritegu eraldi ühiskonnale kasulikud, kuna ühiskonnad eksivad kriminaliseerimisel (Socrates ei tunnistanud neid norme, mis valitsus oli omaks võtnud jne);

c) kuritegevusevastane võitlus suurendab ühiskonna kokkukuuluvuse tunnet.

Robert Mertoni anoomia-kontseptsioon

Merton defineeris anoomiat kui seisundit, kus puuduvad efektiivsed ja legaalsed vahendid soovitud eesmärgi saavutamiseks. Anoomia tekib ühiskonnas suure vastuolu tõttu:

a) ühiskonna poolt ette kirjutatud eesmärkide; ja

b) ühiskonna poolt isikule kättesaadvaks ja lubatavaks tehtud vahendite vahel.

Sobivate vahendite valikut piiravad normid.

Anoomiateooria lähtub sellest, et igas ühiskonnas on mingid kõiki liikmeid siduvad eesmärgid, nagu on lääne industriaalühiskonnas selleks näiteks materiaalse heaolu saavutamine. Senikaua, kui kodanikel on piisavalt legaalseid vahendeid selle eesmärgi saavutamiseks, on süsteem stabiilne, st kõrvalekaldelist, illegaalset käitumist kohtab harva; kui kodanikel pole piisavalt legaalseid vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks, läheb tasakaal kaotsi. Mertoni järgi ei ole enamus indiviidide soove mitte loomulikud, vaid ühiskonna poolt tekitatud ja “kuntslikud”.

Kohanemistüübid:

1. Konformse käitumisega inimesed võtavad omaks nii ühiskonna poolt pakutavad heakskiidetud eesmärgid kui ka normidele vastavad vahendid. (kõige levinum)

2. Innovatsiooni gruppi kuuluvad inimesed, kes võtavad omaks ühiskonna eesmärgid, kuid eitavad normidele vastavaid vahendeid.

3. Ritualismi iseloomustab eesmärkide eitamine, kuid vahendite omaksvõtt (ei püüelda materiaalse heaolu poole, aga ollakse seaduskuulekad)

4. Retritism on käitumine, kus indiviidid loobuvad täielikult ühiskonna eesmärkidest ja normidest. (eraklikud)

5. Mässu iseloomustab nii eesmärkide kui vahendite eitamine ja uutega asendamine.

Kuritegevuse latentsuse põhjused

• Keegi ei tea, et kuritegu on toime pandud.

• Kuriteol ei ole kannatanut.

• Kannatanu ei tea, et kuritegu on toime pandud.

• Kannatanu ei teata politseile:

  • kannatanu ei pea võimalikku kahju hüvitamist nii oluliseks, et kulutada oma aega ja energiat;

  • kannatanu ei taha, et keegi saaks teada, et ta on kannatanu;

  • kannatanu ei taha politsei tähelepanu;

  • kannatanu ei taha, et kurjategija vastutusele võetaks.

• Politsei ei registreeri teatatud kuritegu.

Latentse kuritegevuse uurimise meetodid

• Elanike küsitlemine nende poolt toime pandud kuritegude kohta. (tunnistatakse väiksemaid rikkumisi)

• Elanike küsitlemine nende poolt kuriteo ohvriks langemise kohta.

• Hinnangud teiste parameetrite järgi:

  • tapmiste v. surma põhjuste statistika;

  • suhkru läbimüügi kõikumise järgi puskariajamise leviku hindamine;

  • lendude puhul kahjunõuete esitamise sagedus;

• Vaatlus (nt liiklusväärteod)

Kuritegevuse preventsiooni vahendid

• Eripreventsioon - Eripreventsiooni kohaselt on karistuse eesmärk konkreetse õigusrikkuja selline mõjutamine, mis hoiaks ära uute õigusrikkumiste toimepanemise tema poolt. (ümberkasvatamine, eluaegne vangistus)

• Üldpreventsioon:

• negatiivne üldpreventsioon; - isikuid tuleb ähvardada sellise karistusega, mis hoiaks ära karistatavate tegude toimepanemise tulevikus. (hirm)

• positiivne üldpreventsioon - pole niivõrd hirmutamine kuivõrd motivatsiooni tekitamine ühiskonnaliikmetes normipäraselt käituda. Normide järgimine on mõistlik ja normipäraselt eesmärgi saavutamine on tõenäosem ja kui mitte järgida, siis mingeid eeliseid sellest ei saa. 

• Esmane preventsioon - suunatud elanikkonnale tervikuna

• Teisene preventsioon - suunatud riskirühmadele

• Kolmandane preventsioon - konkreetsele isikule, kes on juba kuritegusid toime pannud

• Sotsiaalne preventsioon: perekond, kool, sõbrad, töökollektiiv, sport, huvitegevus jne

• Situatsiooniline preventsioon: objekti ründamise raskendamine (ukse lukustamine, ei jäta asju autoistmele); vahelejäämise riski suurendamine; potentsiaalse kasu vähendamine; provokatsiooni vähendamine; õigustamise võimaluse vältimine. 

Objekti ründamise raskendamine

• Jõupingutuse suurendamine:

• roolilukk;

• trellid;

• rauduksed.

• Sissepääsu kontroll:

• fonolukud;

• kiibiga sisenemine;

• pagasi läbivalgustamine.

• Väljapääsu jälgimine:

• piletit vaja ka väljumisel;

• ekspordi dokumentatsioon;

• kauba elektroonilised tähised.

• Ründajate kõrvalesuunamine:

• tänavasulg;

• eraldi tualettruumid naistele;

• Ründevahendite kontroll:

• relvaload;

• omanikku äratundvad relvad

Vahelejäämise riski suurendamine

• Kaitsjate hulga laiendamine:

• naabrivalve;

• telefon kaasa;

• kodusoleku märgi jätmine.

• Loomuliku jälgimise toetamine:

• tänavavalgustuse parandamine;

• vilepuhujate toetamine.

• Anonüümsuse vähendamine:

• taksol juhi dokumendi nõue;

• koolivormid.

• Tavapersonali kaasamine:

• videokaamera kahekordse bussi ülakorrusel;

• mitu müüjat kaupluses;

• Formaalse kontrolli tugevdamine.

• kiiruskaamerad;

• sissemurdmisalarmid.

Potentsiaalse kasu vähendamine

• Sihtmärkide varjamine:

• parkimine eraldatud hoovis;

• tähistamata väärismetalliveokid.

• Sihtmärkide eemaldamine:

• autost raadio kaasavõtmine;

• pangakaardid sularaha asemel.

• Vara identifitseerimine:

• vara registrid;

• vara märgistamine.

• Edasimüügi tõkestamine:

• pandimajade kontrollimine;

• kuulutuste kontrollimine;

• tänavamüüjate litsentseerimine.

• Kasu saamise välistamine:

• määrivad kaubamärgistused;

• graffiti eemaldamine.

Provokatsiooni vähendamine

• Frustratsiooni ja stressi vähendamine:

• korrastatud järjekorrad ja viisakas teenindus;

• piisav istumisvõimalus;

• sume muusika ja valgus.

• Konfrontatsioonide vältimine:

• eraldi istumis-sektorid eri klubide fännidele;

• taksodes avalikud hinnakirjad.

• Emotsionaalsete ärrituste vähendamine:

• spordiplatsil viisaka käitumise tagamine;

• halvustava kõnepruugi vältimine.

• Eakaaslaste surve vähendamine:

• silt „OK on öelda „ei“!“;

• silt „Eesel juhib joobes“;

• koolis probleemsete õpilaste eraldi paigutamine.

• Imiteerimise ärahoidmine:

• purunenud akende kiire parandamine;

• laste televaatamise kontroll;

• kurjategijate tehnoloogia mitte-eksponeerimine.

Õigustamise võimaluse vältimine

• Reeglites eelnev kokkuleppimine:

• üürilepingud;

• hotelli sisse registreerimine;

• töökohtades ahistamisevastased reeglid.

• Reeglite väljapanek:

• „Parkimine keelatud“;

• „Eramaa“;

• „Pane prügi prügikasti“.

• Südametunnistuse äratamine:

• kiirusemõõdutablood;

• silt poes „Näppamine on vargus“;

• allkiri tollideklaratsioonil.

• Reeglitest kinnipidamise kergemaks tegemine;

• avalikud käimlad;

• prügikastid.

• Alkoholi ja narkootikumide tarbimise kontroll:

• teenindaja kontroll

Kontrolliteooria

Otsib põhjust, miks mõned isikud ei pane kuritegusid toime.

Kontrolli edukus sõltub:

a) palju on isikul seoseid normikuulekate struktuuridega (perekond, kool, töö, hobid jne.);

b) kuivõrd on pühendunud normikuulekate eesmärkide saavutamisele;

c) kui palju isik kulutab aega normikuulekale või kasvõi neutraalsele käitumisel;

d) kuivõrd isik usub normide järgimise mõttekusse.