Geograafia - Pinnamood ja pinnavormid

Pinnamood ehk reljeef

Maa pealispinna kuju, mille moodustavad erinevad pinnavormid, peamiselt mäed ja mäestikud, tasandikud, nõod ja orud

Pinnamoe koostis

Pinnavormid ehk maapinna osad, millel on ümbritsevast alast erinev kuju ka kõrgus, ehitus ja tekkeviis

• kuju

• kõrgus

• kallakus

• kivimiline koostis

• teke

Nt mägi, küngas, org, nõgu

Igal pinnavormi tekkel on oma protsess

• mandrijää kulutamine

• laamade lahknemine

• tuule kuhjav toime

• inimtegevus

Pinnamoode kujutatakse ka kaartidel

Samakõrgusjooned / horisontaalid - Neid kujutatakse kaartidel võrdse vahega ehk lõikevahed

Reljeefi varjutamine

Profiilijoon

Näitab maapinna kõrgussuhete muutust külje pealt vaadates

Maakera suurimad pinnavormid

Mandrid, ookeaninõod

Ümbritsevat maastiku vaadeldes on näha…

Maapinnal endal on näha…

Küngas, jõeorg

Vihmauure, mutimullahunnik

Need kõik on üksikpinnavormid

Kuidas mõjutab pinnamood inimesi ja loodust?

Pinnamood on maakera esipaigus iselaadne:

• Annab ilme mandritele, riikidele

Pinnamoe vaheldusrikkust tunneme igapäevaelus ka füüsiliselt:

• Nt suusatamine

Pinnamood on vaheldusrikas

Pinnamoega peab arvestama asulate ja teede ehitamisel, samuti maaharimisel

Pinnamood mõjutab ilmastikku, veekogude paiknemist, muldade kujunemist ja taimestikku

Mida tähendab, et mingi piirkonna pinnamood on vaheldusrikas?

Seal paikneb tihedalt koos eri kõrguse ja kujuga pinnavorme

Absoluutne kõrgus

Millegi kõrgus merepinnast

Suhteline kõrgus

Kõrgus kahe vaadeldava punkti vahel

Millise lahe keskmist kõrgust kasutatakse kokkuleppelise algkõrgusena?

Soome laht

Maailmamere põhja pinnamood

Merepõhja uurimine algas vajadusest saada parem ettekujutus mere sügavusest, eriti tähtsates laevasõidu piiriindades

Loomulikult uuriti merepõhja ka seoses uppunud laevade otsimisega

Uue tõuke merepõhja uuringuteks andsid allveelaevade laiem kasutuselevõtt 19. saj lõpul

Maailmamere sügavamate kohtade otsimine batüskaafide abil

Veel on kasutuses ka sonar

Laamad, põhi

Laamade pidev liikumine üksteise suhtes kujundab ookeanipõhja

Enamik maailmamere põhjast on suhteliselt tasane

Seal lasub mitmekilomeetri paksune settekiht

Vulkaane on meres rohkem kui maismaal, üle 10000

Meri

Maailmamere üksikute osade pinnamoes on selge korrapära

Kõrgemale kui 2 km jääb mandreid ääristav, kuni 200m sügavuseni ulatuv mandrilava ja üleminekuline mandrinõlv

Maailmamere põhja liigestavad eri kõrgused mäestikud, nn ookeanide keskmäestik

Väga hästi on ookeanide keskmäestik eristatav Atlandi ookeanis

Süvikud on üle 6 km sügavused, enamasti järsud ja kitsa kanjoni laadsed vagumused maailmamere põhjas

Marianni süvik

11 km sügav

Kõige sügavam süvik?

Titanic

3,8 km sügavusel

Maa

99% vesi

Uss triton 1960

Vaalad 1640 jalga

2400 jalga on danger zone

9816 jalga loom ujub kunagi yldse

Jacques Piccard - Madalamale merepunkti 35797 jalga