FÜSIOTERAAPIA ÜLDPRINTSIIBID LUUMURDUDE JA PEHMETE VIGASTUSTE KORRAL

Luumurru immobilisatsiooni periood:

• Luumurru immobilisatsiooni perioodil on füsioteraapia eesmärk intensiivistada luumurru piirkonna verevarustust teiste kehaosade kaudu. 

• Individuaalselt valitud harjutused võimaldavad luumurru kvaliteetsemat paranemist ning paremat funktsionaalsust immobilisatsiooni järgselt.

Kalluse tekke ja luu stabiliseerumise faas luumurru korral:

• Kalluse tekke faasis areneb luumurru pindade vahele luuotsi ühendav sidekude, millest areneb kõhr- ja luukude. Kalluse tekke faasis on röntgenoloogiliselt nähtav luumurru joon. 

• Luu stabiliseerumise arenenud faasis pole röntgenoloogiliselt luumurru joon nähtav, sest luurakud ületavad murru piirkonna ning luuotse liikumine pole enam võimalik.

• Tavaliselt tekib kallus pärast luumurdu keskmiselt 3-10. nädala jooksul, luu stabiliseerumise faas on kalluse tekke faasist kaks korda pikem. 

• Laste luumurrud paranevad oluliselt kiiremini võrreldes täiskasvanutega, luu kallus tekib tavaliselt juba esimese luumurru järgse nädala jooksul.

Komplikatsioonid luumurru ravis:

• Mida pikem luumurru paranemise periood, seda tõsisemad funktsioonihäired.

• Aeglane kalluse tekke protsess, luuotste mitte ühinemine, infektsioon, avaskulaarne nekroos, ebaliigese teke, luustuv müosiit on osa luumurru paranemise komplikatsioonidest.

  • Avaskulaarne nekroos -  luu verevarustuse häirest tingitud luukoe kärbus

  • Luustuv müosiit - seisund, kus lihaskoes tekib luukude 

Luumurru füsioteraapia:

• Ümbritsevate liigeste aktiveerimine 

  • sekundaarsete liigeskontraktuuride vältimine

  • parandab verevarustust - vähendab turset

• Ebastabiilse murru korral tuleb kalluse faasis vältida lihaskontraktsiooni, mis võib põhjustada otste nihkumist

• Luumurrupiirkonnas ei või avaldada liigset vastupanu lihasjõu hindamiseks enne paranemist. 

  • Murrust distaalse ei asetata raskust ja ei tehta avatud ahelas harjutusi

• Kalluse tekke faasis isomeetrilised harjutused

  • vähendada lihasatroofiat, toetada närvi-lihasaparaadi koostööd

• Peale kalluse teket ka isokineetilised jõuharjutused

• Kõnnimustri korrigeerimine

• Abivahendite kasutamine

• Ergonoomilised asendid

Pehmete kudede kahjustus:

• Füsioteraapia peamised etapid pehmete kudede akuutse vigastuse korral on pehmekoe paranemine, vigastusjärgne varajane mobiliseerimine, progresseeruv koormuste lisamine eesmärgiga saavutada vigastuseelne funktsioonitase. 

• Füsioteraapia eesmärk on valu leevendamine ja turse alandamine, normaalse liigesliikuvuse taastamine, lihasjõu ja lihasvastupidavuse ning neuromuskulaarse kontrolli saavutamine

• Lihaste, kõõluste, liigessideteme - venitus, põrutus, kõõluspõletik, bursiit

  • akuutne või ülekoormuslik

Pehmete kudede füsioteraapia:

• PRICE 2-3päeva, vajadusel kauem (protection, rest, ice, compression, elevation)

• Mobiliseerivad harjutused

  • korrektne armkoe formeerumine

• Vajadusel abivahendite, ortooside või sidemete kasutamine

• transkutaanse elektrilise närvistimulatsiooni (TENS) ja passiivse jäsememobilisatsiooni aparaadi (CPM) kasutamine

• Ägedas etapis ka sügav ristkiudude massaaž valu ja põletiku alandamiseks

• Kõige parem pehmete kudede vigastuste ravi on ennetamine!!!