Ühiskonnaõpetus KT I

Kuidas jaguneb ajalugu?

Nüüdisühiskond, demokraatia, diktatuur, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, heaoluriik, modernsus, postmodernsus

Mis iseloomustavad nüüdisühiskonda? (5)

Ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus

Tööstuslik kauba tootmine

Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises

Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus

Inimõiguste tunnustamine

Kaua kestis tööstusühiskonna areng?

Üle 100 aasta

Kumb oli tähtsam tööstusühiskonnas: manufaktuur või tehas?

Manufaktuur

Mis iseloomustavad tööstusühiskonda? (4)

Ratsionaalsus

Bürokraatia

Töörutiin, millele hakatakse otsima asendustegevusi

kasiinod, loteriid, kabareed

Kuidas muutus tööstuühiskonna sotsiaalne jaotus?

Tööhõive majanduse põlvkondades

Linna- ja maarahvastiku suhtarv

Leibkonnamudelid

Milleks muutub linn 19/20. sajandi vahetusel?

Progressi sümboliks

Mida tõi tööstusühiskond?

Suuremad sissetulekud

Suur kaubavalik

Moodsad side- ja transpordivahendid

Mitmekülgsed puhkevõimalused

Postindustriaalse ühiskonna erinevus industriaalühiskonnast

Teenindussektori osatähtsuse kasv

Oluliseks muutub teaduse ja tehnoloogia osa majanduses

Tuleb kasutusele termin postindustriaalneühiskond

Kes on pildid?

Daniel Bell (1919-2011)

Kõrgelt arenenud töölisühiskonna tunnused (3)

Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine

Kirju klassikultuur

Mitmekesised väärtushinnangud

Postindustriaalse ühiskonna erinevus industriaalühiskonnast (5)

Postindustriaalühiskond vajab haritud spetsialiste

“Teadmistepõhine majandus”

Belli järgi pidi suurenema riigi roll

Postindustriaalses ühiskonnas ühtlustuvad elustiilid

Varem suured erinevused

Mis on keskklass

kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria

Teadmusühiskonna kujunemine (3)

Oluliseks muutus toimetulek infohulgaga

Info muutub relvaks

Poliitika ja majandus hakkasid tuginema teadusele

Mis muutused tulid teadusühiskonnaga (4)

Muutub töö iseloom

Konveiertöö asendub rohkem loovama tegevusega

Varem nõuti töötajalt pigem tugevat füüsist

Nüüd muutub oluliseks võimalikult laiapõhjaline ettevalmistus

Mida kujutletakse pildil?

Dolly, esimene kloonitud imetaja

Heaolu riigi algus

Inimesed linnas ja naised tööl

Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja haridus muutuvad riigi alalisteks ülesanneteks

Kehtestati demokraatia

Kuidas kujunes heaolu riik?

Pikk ja vaevaline protsess

Kestis aastakümneid

19.saj lõpp/20.saj algus

Heaoluriik ehk

Sotsiaalriik

Heaoluriigi tunnused

Ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega

Võrdne võimalus, ükskõik kui rikas või vaene

Elatustaseme tõus

Vaesuse leevendamine

Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine

Aktiivne kodanikuühiskond

Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel

Tasuta igale indiiviidile võimetekohase hariduse tagamine

Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse

Esimene heaoluriik

Suurbritannia 1945.a

Ühetaoline tulumaks ehk

Üksikisiku tulumaks

Astmeline tulumaks ehk

Sissetuleku maksustamine riigi poolt, mida suurem sissetulek seda suurem tulumaks

Majanduse ja demokraatia vahekord 1950-1960

Kõik peaksid pürgima

Demokraatia = majanduslik progress

Arengumaadele laialdane abi, ei saa “hüppega” demokraatiasse hakkama

Vaeses ühiskonnas demokraatiat ei ole

Üritati peale suruda läänelikku demokraatiat

Ei arvestatud eripäradega

Majanduse ja demokraatia vahekord 1960 lõpus

Ülioptimism kõikjal

Arengumaade puhul ei töötanud, korruptsioon + võlad

Kiirelt arenevad piirkonnad ei kujunenud tingimata demokraatlikeks

Majanduse ja demokraatia vahekord 1970-1980

Kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem

Oluline on kas ühiskond on demokraatiaks valmis

On rikkaid autokraatiaid ja vaeseid demokraatiaid

Demokratiseerumise lained

Viimased diktatuurid Lääne-Euroopas ja Külma-Sõja lõpp tõid uued küsimused

Seaduspärasuste otsimine

Samuel Huntingtoni lained

Demokratiseerumine 20. sajandi võimsaim sündmus

Tänapäeval 40% maailmast demokraatlik

~120 riiki ~192st

Viimasel kümnendil pole uusi demokraatiaid lisandunud

Demokraatia kindlustub, aga edasi ei levi

1972

2023

Siirdeühiskond

Demokraatia juurdumine pikk ja vaevaline protsess

Siirdeperiood – aeg mil ühiskond liigub ühest valitsemiskorrast teise

Algus – põhiseadus, valimised

Lõppu määrata keeruline

Siirdeühiskond – ümberkorraldused rohkem kui reformid, vähem kui revolutsioon

Rahvas on aktiivne

Kõik toimub seaduspäraselt

Ohuks on see, et demokraatia kui selline on aeglane

Soov autoritaarsuse ja “kindla käe” poliitika järele

Valitsuse dilemma – kas šokk või populism

Põhiseadus ja vabad valimised toimuvad kiiresti

Poliitiline kultuur tuleb aeglaselt

Deokraatia tunnusjooned

Konkurents, hääle- ja kodanikuõigus

Vabad valimised

Kodanikuõiguste tunnustamine

Õigusriik

Võimude lahusus ja kohtu sõltumatus

Pluralistlik kodanikuühiskond ja ajakirjandusvabadus

Vähemuste õigused

Tsiviilkontroll relvajõudude üle

Polüarhia ehk

pluralistlik valitsemine

Polüarhia tunnusjooned

Arvamuste ja organisatsioonide paljusus e. pluralism

Robert Dahl

Ühelgi grupil monopoli pole

Kokkulepete olemasolu

Ühiskonna jätkusuutlikus

Rohelised esimesed

1970. aastad

Rooma klubi

Oluline on looduse ja ühiskonna harmoonia

Lisaks loodusele on aktuaalseks muutunud ühiskonna enese tasakaal

Probleeme ei tohi lahendada teiste arvelt

Võimendatud majandusareng ei tohi ohtu seada teisi valdkondi

Ehk siis midagi ei sünni teiste arvelt

Jätkusuutlik valitsemine

Rahvas peab täitma võimu kehtestatud reegleid ja seadusi

Võim on siis legitiimne, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas

Pigem tunded kui mõistus

Erinevad diktaatorid ja ajupesu

Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanike kaasav

Valitsus efektiivne - suudab rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide vajadusi

Tasakaal

Otsused tehakse arvestades huvigruppide seisukohti

Kaasamine vähendab käremeelsust

“Rohelised”

Heaolu kasv

Õhukese riigi teema

Juba alates 19. saj

Kagu-Aasia – Aasia tiigrid, õhukese riigi näide

Maailmapanga ja IMF-i seisukoht – sotsiaalsed kulutused pigem investeering

Kõrgelt haritud spetsialistide taastootmine

Eesti ei saa jääda lihtsa allhanke maaks!!!

Liialt ka ei saa arengut pärssida

Palju raha – suured investeeringud

Majanduslikult kindlustatu usaldab rohkem institutsioone

Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus

Charles de Montesquieu – demokraatlikuks teeb riigi meetod, kuidas ta varandust jagab

Majanduslik heaolu saavutatud

Rahvastikutaaste probleemid

Rahvastik vananeb ja väheneb

Võõrtööjõud

Vanurite osakaal pidevalt suureneb

Eestis samuti jääb sündivus alla suremusele kuni viimase ajani

1940-1950. aastatel toodud võõrtööjõud

Keskmine eestlane on 2050. aastal 53. aastat vana

Sisserände soosimine

Peredes laste hulga suurendamine

Lisaks rahvaarvule on oluline ka kvaliteet

Haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda

Palju näitajaid, mida arvutatakse inimarengu arvutamisel

Kasvukeskkond peab olema hea

Eesti jätkusuutlikkus on ohus

Kuidas jätkusuutlikkust tagada?

1992.a. Rio de Janeiro

ÜRO arengu- ja keskkonnakonverents

Ülemaailmne keskkonnastrateegia

“Agenda 21”

20-30 aasta arenguteed

Hetkeolukorra analüüs

Valdkonnastrateegiad ~10 aastaks

Strateegiate koostamisel kasutatakse spetsialiste ja ühendusi

Kooskõlastamine võtab kaua aega

Strateegiaga peaks kaasnema tegevuskava