RTJ 3 FINANTSINSTRUMENDID

Rahandusministri määruse 22. detsembri 2017

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 3 396

AS Karu süda bilansis on 200 tuhat 1-eurose nimiväärtusega eelisaktsiat, mis tagavad aktsionäridele garanteeritud dividendi 12% aastas. Eelisaktsia annab aktsionärile õiguse osaleda üldkoosolekul piiratud arvu küsimuste otsustamisel. Seisuga 31.12.20X0 koostatud bilansis kajastatakse nimetatud eelisaktsiad:

A) ülekursina;

B) aktsiakapitali koosseisus;

C) kohustisena;

D) omaaktsiatena.

kohustisena

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 768

Millised väited on õiged finantsinstrumentide kajastamise kohta kohustise või omakapitalina vastavalt RTJ-le 3 „Finantsinstrumendid“? Märgi vastus, mis sisaldab ammendavat loetelu õigetest väidetest.
1. Kui eelisaktsia garanteerib valdajale fikseeritud iga-aastase dividendi, liigitatakse see eelisaktsia finantskohustiseks ning sellelt makstav dividend kajastatakse kasumiaruandes kuluna.
2. Kui eelisaktsia garanteerib valdajale 10% suurema dividendi kui lihtaktsionäridele jagatav dividend ning dividendi
jagamine või mitte-jagamine ning selle summa otsustatakse igakordselt aktsionäride koosoleku poolt, liigitatakse see eelisaktsia omakapitaliinstrumendiks.
3. Ettevõtte poolt aktsiate emiteerimiseks tehtud kulutused kajastatakse kuluna kasumiaruandes.
4. Ettevõtte poolt tagasiostetud aktsiad kajastatakse bilansis finantsinvesteeringuna.

1 ja 2

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 3 389

27.12.20X0 sai ettevõte emaettevõttelt intressivaba laenu 25 mln eurot tähtajaga 8 aastat. Laen tuleb lepingu kohaselt maksta tagasi ühe maksena 27.12.20X8. Samalaadse laenu saamiseks kontsolideerimisgrupiväliselt laenajalt oleks intressimääraks olnud 10%. Seisuga 31.12.20X0 on bilansis laenuna kajastatav summa lähim järgmisele summale:

A) 25 mln eurot;

B) 22 mln eurot;

C) 12 mln eurot.

D) 17 mln eurot

12 mln eurot

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 3 381

AS Hunt bilansis oli põhivarana kajastatud hoone Y soetusmaksumusega 300 tuhat eurot, akumuleeritud kulum hoonele Y 200 tuhat eurot.

AS Hunt otsustas luua 100%-ilise osalusega tütarettevõtte, mille aktsiakapitali tehti sissemakse hoonega Y.

Kinnisvarabüroo hinnangul oli hoone Y väärtuseks 200 tuhat eurot.

AS Hunt omanikud ei olnud kinnisvarabüroo hinnanguga nõus, kuna nende arvates oli hoone Y väärtuseks 250 tuhat eurot. Kui suur on AS Hunt bilansis kajastatav investeeringu väärtus pärast investeeringu tegemist?

A) 300 tuhat eurot

B) 250 tuhat eurot

C) 200 tuhat eurot

D) 100 tuhat eurot

100 tuhat eurot

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 754

Mida loetakse tehingukulutusteks vastavalt RTJ-le 3 „Finantsinstrumendid“?

A) tehingu finantseerimisega seotud kulutused

B) ettevõtte sisemised halduskulud

C) tehinguga kaasnevad mittetagastatavad maksud

D) ettevõtte töötaja igakuine töötasu

tehinguga kaasnevad mittetagastatavad maksud

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 3 405

Millised alljärgnevatest on oma majanduslikult olemuselt finantsinstrumendid?

A) Tähtajaline deposiit

B) Tulevaste perioodide tulu

C) Ettemakse materiaalse põhivara eest

D) Garantiiremondi reserv

Tähtajaline deposiit

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 753

Millised alljärgnevatest on finantsvara vastavalt RTJ-le 3 „Finantsinstrumendid“? Märgi vastus, mis sisaldab ammendavat loetelu õigetest väidetest.

1. Lepinguline õigus saada teistelt osapooltelt raha või muud finantsvara.

2. Investeering teise ettevõtte omakapitaliinstrumentidesse.

3. Lepinguline kohustus vahetada teise osapoolega finantsvara potentsiaalselt kahjulikel tingimustel.

4. Lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvara potentsiaalselt kasulikel tingimustel.

1, 2 ja 4

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 766

Millistel alljärgnevatel juhtudel eemaldatakse finantskohustis bilansist vastavalt RTJ-le 3 „Finantsinstrumendid“?

A) kui finantskohustis on üle antud mõnele teisele osapoolele

B) kui finantskohustise vastaspool on loobunud oma nõudest

C) kui finantskohustis on aegunud seadusandluses sätestatud tähtaegadel

D) kui finantskohustise korrigeeritud soetusmaksumus langeb alla tema õiglase väärtuse

A, B ja C

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 764

Milline alljärgnevatest väidetest on vale finantsvara eemaldamise kohta bilansist vastavalt RTJ-le 3 „Finantsinstrumendid“?

A) Finantsvara eemaldatakse bilansist, kui ettevõte kaotab õiguse sellest finantsvarast tulenevatele rahavoogudele.

B) Finantsvara eemaldamisel bilansist kajastatakse saadud tasu ja finantsvara bilansilise väärtuse vahe muus koondkasumiaruandes.

C) Finantsvara eemaldatakse bilansist, kui ettevõte annab kolmandale osapoolele üle finantsvarast tulenevad rahavood ja enamiku sellega seotud riskidest ja hüvedest.

D) Nõue eemaldatakse bilansist kui tegu on regressiõiguseta faktooringuga.

Finantsvara eemaldamisel bilansist kajastatakse saadud tasu ja finantsvara bilansilise väärtuse vahe muus koondkasumiaruandes.

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 3 404

RTJ 3 soovitab riskimaandamise eesmärgil soetatud derivatiivsete finantsinstrumentide kajastamisel järgida SME IFRS paragrahvides 12.15-12.25 väljatoodu erireegleid.

tõene või väär?

tõene

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 3 402

RTJ 3 lubab tuletisinstrumentidega seotud riskimaandamisarvestuse puhul järgida SME IFRS § 12.15-12.25 esitatud reegleid. Antud väide on:

tõene või väär?

tõene

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 774

Ettevõte sõlmib 1.07.20X0 12-kuulise valuutaforvard lepingu, mis kohustab teda 30.06.20X1 ostma 1 miljon USD kursiga 1 USD=1,5 EUR. 31.12.20X0 on USD/EUR kursid järgmised:

- spot kurss 1 USD= 1,0 EUR

- 6-kuu forvard kurss 1 USD= 1,2 EUR

- 12-kuu forvard kurss 1 USD= 1,5 EUR

Kui suure kahjumi kajastab ettevõte 20X0. aasta kasumiaruandes?

0 eurot

0,2 miljonit eurot

0,3 miljonit eurot

0,5 miljonit eurot

0,3 miljonit eurot

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 3 390

Ebaaus ostja pettis võltsitud isiku- ja maksedokumente kasutades kauba hulgimüüjalt välja ca 100 tuhande euro väärtuses kaupa. Politseiuurimise tulemusena veendus hulgimüüja juhtkond, et lootust nimetatud kaupa tagasi või selle eest hüvitust saada ei ole ning otsustas seetõttu kajastatud müügitehingu tulemusel tekkinud nõudesumma kui lootusetu kulusse kanda. Kas kirjeldusest tulenevalt võib väita, et ettevõtte raamatupidamises on tehing korrektselt kajastatud?

Jah või ei?

Ei

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 773

Ettevõte A annab ettevõttele B viieks aastaks laenu summas 1 000 000 eurot intressimääraga 10% aastas. Tehing toimub turutingimustel ja laenu intressimäär vastab samalaadsete tingimustega ja samalaadse krediidireitinguga ettevõtete turuintressimäärale. Milline on antud laenu saadaoleva tasu õiglane väärtus?

620 900 eurot

900 000 eurot

909 090 eurot

1 000 000 eurot

1 000 000 eurot

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 772

Ettevõttel on majandusaasta lõpu seisuga kajastatud bilansis nõudeid ostjate vastu kokku summas 100 000 eurot, mis koosneb omakorda ligi viiesajast individuaalsest nõudest. Üks nõue summas 8 000 eurot on kliendi vastu, kellel on tekkinud makseraskused ning juhtkond on hinnanud, et tõenäoliselt laekuvate summa nüüdisväärtus on 4 000 eurot.

Ühegi ülejäänud nõude puhul ei ole otseselt alust arvata, et need võiksid olla ebatõenäoliselt laekuvad. Samas näitab ettevõtte senine kogemus, et ka n.ö. “headest nõuetest” jääb keskmiselt siiski 5% laekumata. Millises summas kajastatakse nõuete allahindluse kulu, eeldusel, et ebatõenäoliselt laekuvate nõuete algsaldo oli null?

4 000 eurot

8 600 eurot (4 000 + 5% * 92 000)

8 800 eurot (4 000 + 5% * 96 000)

9 000 eurot (4 000 + 5% * 100 000)

8 600 eurot (4 000 + 5% * 92 000)

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 761

Millised väited on õiged nõuete kajastamise kohta vastavalt RTJ-le 3 „Finantsinstrumendid“? Märgi vastus, mis sisaldab ammendavat loetelu õigetest väidetest.

1. Lühiajalisi nõudeid kajastatakse arvel või lepingus näidatud summas, kuna üldjuhul on nende korrigeeritud soetusmaksumus võrdne nominaalväärtusega.

2. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses.

3. Õiglases väärtuses võib kajastada ainult selliseid nõudeid, mis on omandatud edasimüügi eesmärgil.

4. Juhul, kui pikaajalise nõude sisemine intressimäär erineb lepingus fikseeritud intressimäärast, tuleb nõue võtta arvele tema nüüdisväärtuses, diskonteerituna turu intressimääraga samalaadsete tingimustega instrumentidele.

1, 2 ja 4

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 759

Ettevõte võtab üheks aastaks laenu summas 1 000 000 eurot, intressiga 10%, laenu põhiosa- ja intressimakse toimub aasta pärast ühes osas.

Ettevõte maksab pangale laenulepingu sõlmimise tasu 10 000 eurot. Laenu tagatiseks seatakse hüpoteek ettevõttele kuuluvale kinnistule, mille eest makstakse notaritasu 5 000 eurot ning riigilõivu 15 000 eurot.

Milline on laenu soetusmaksumus ning sisemine intressimäär?

909 000; 10%

970 000; 13,4%

990 000; 11,1%

1 000 000; 10%

990 000; 11,1%

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 3 403

Juhul, kui ettevõte on investeerinud aktsiatesse, mida börsil ei noteerita, siis ei ole praktiliselt kunagi võimalik selliste aktsiate õiglast väärtust usaldusväärselt hinnata ning neid tuleb kajastada soetusmaksumuses. Antud väide on:

tõene või väär?

väär

Ettevõte ostab 31.03.20X0 kauplemiseesmärgil 100 euro eest aktsiaid, makstes lisaks tehingutasudena 2 eurot. 31.12.20X0 on aktsiate turuväärtus 105 eurot.

Ettevõte müüb aktsiad 31.03.20X1 72 euro eest (lisaks makstakse 2 eurot vahendustasu). Milline on kasum või kahjum aktsiatelt 20X1 aruandeaasta kasumiaruandes, lähtudes RTJ 3-st?

35 eurot

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 763

Millised väited on õiged tuletisinstrumentide kajastamise kohta vastavalt RTJ-le 3 „Finantsinstrumendid“? Märgi vastus, mis sisaldab ammendavat loetelu õigetest väidetest.

1. Eesti finantsaruandluse standardi järgi koostatud raamatupidamise aastaaruandes võib rakendada SME IFRS-s kirjeldatud riskimaandamisarvestuse erireegleid (hedge accounting), eeldusel et instrument vastab standardis välja toodud tingimustele.

2. Laenuandja ja laenuvõtja sõlmitud laenuleping, mille osas laenuvõtja ei ole veel laenusummasid kasutusse võtnud, on laenuandja poolt vaadatuna tuletisinstrument (forvard-leping).

3. Ettevõtte poolt väljastatud eelisaktsiad, mis konverteeritakse ettevõtte enda aktsiateks 1 aasta pärast, on tuletisinstrument (forvard-leping).

4. Tuletisinstrumente kajastatakse bilansis nende õiglases väärtuses.

5. Kõik tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutusest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse muus koondkasumiaruandes.

1 ja 4

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 762

Milline alljärgnevatest väidetest on vale finantsinvesteeringute kajastamise kohta vastavalt RTJ-le 3 „Finantsinstrumendid“?

A) Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav.

B) Ettevõte otsustab võlakirjainvesteeringu arvestuspõhimõtte instrumendipõhiselt, vastavalt oma kavatsusele hoida investeeringut lunastustähtajani.

C) Investeeringud võlakirjadesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kui ettevõttel ei ole plaanis hoida investeeringut lunastustähtajani; igal aruandekuupäeval hinnatakse, milline on tõenäoline tähtaeg, milleni investeeringut hoitakse ning vajadusel muudetakse investeeringu korrigeeritud soetusmaksumust.

D) Kui aktsiainvesteeringut, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja mida seetõttu kajastatakse soetusmaksumuses, hinnatakse alla väärtuse languse tõttu, siis sellist allahindlust ei tohi hiljem tühistada.

C) Investeeringud võlakirjadesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kui ettevõttel ei ole plaanis hoida investeeringut lunastustähtajani; igal aruandekuupäeval hinnatakse, milline on tõenäoline tähtaeg, milleni investeeringut hoitakse ning vajadusel muudetakse investeeringu korrigeeritud soetusmaksumust.

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 757

Vastavalt RTJ-le 3 „Finantsinstrumendid“ kajastatakse kõiki finantskohustisi bilansis ____________________ , välja arvatud edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ja negatiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse ________________________.

Millised sõnad sobivad õigesti eespool toodud lausesse?

A) õiglases väärtuses, korrigeeritud soetusmaksumuses

B) korrigeeritud soetusmaksumuses, netorealiseerimisväärtuses

C) soetusmaksumuses, õiglases väärtuses

D) korrigeeritud soetusmaksumuses, õiglases väärtuses

korrigeeritud soetusmaksumuses, õiglases väärtuses

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 3 414

Käibevaradena arvestatud aktsiad kajastatakse bilansis:

A) soetusmaksumuses;

B) õiglases väärtuses;

C) korrigeeritud soetusmaksumuses

D) õiglases väärtuses või soetusmaksumuses.

õiglases väärtuses või soetusmaksumuses

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 770

Ettevõte sõlmib 30.12.20X0 tehingu aktsiate soetamiseks 100 euro eest. 31.12.20X0 on aktsiate turuväärtus 102 eurot.

Aktsiad saavad ettevõtte omaks 02.01.20X1, mil nende turuväärtus on 103 eurot.

Millises summas kajastub tehing 31.12.20X0 bilansis?

0

2

3

100

102

103

2

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 771

Ettevõte müüb 200 000 euro eest kinnisvarainvesteeringu (bilansiline väärtus 150 000 eurot), kusjuures 100 000 eurot kuulub tasumisele kohe ning 100 000 eurot kahe aasta pärast. On teada, et sarnase tähtaja ning riskitasemega ettevõtete keskmine laenuintressimäär on ligikaudu 10%. Lähtudes RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ reeglitest finantsinstrumendi esmase arvele võtmise kohta, millises summas kajastatakse müügikasum kinnisvarainvesteeringust?

32 645 eurot

40 000 eurot

43 547 eurot

50 000 eurot

32 645 eurot

Eksamiküsimuse vaatamine - nr 1 769

Millised alljärgnevatest väidetest on õiged finantskohustuste kajastamise kohta vastavalt RTJ 3-le „Finantsinstrumendid“?

Märgi vastus, mis sisaldab ammendavat loetelu õigetest vastustest.

1. Edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused (старая редакция, в новой приравнивается к деревативам) kajastatakse bilansis õiglases väärtuses.

2. Õiglases väärtuses kajastatavate finantskohustuste soetusmaksumuse hulka ei arvata tehingukulutusi.

3. Lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse maksmisele kuuluvas summas, mis on märgitud arvel või lepingus, kuna lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega.

4. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantskohustuste soetusmaksumusse kuuluvad tehingu finantseerimisega seotud kulutused.

5. Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumente kajastatakse bilansis soetusmaksumuses.

1, 2 ja 3

Eksamiülesande vaatamine - nr 1 478

Emaettevõte annab oma tütarettevõttele 2-aastase tagatiseta intressivaba laenu summas 500 000 eurot. Tütarettevõte saaks kolmandalt osapoolelt samaks perioodiks tagatiseta laenu intressimääraga 10%, emaettevõte saaks sarnase laenu intressimääraga 8%.

Kuidas kajastatakse antud laenu emaettevõtte ja tütarettevõtte raamatupidamises vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile? Esita raamatupidamiskanded.

Emaettevõtte raamatupidamiskanded:

1. Laenu andmine tütarettevõttele:

D Pikaajaline nõue tütarettevõtte vastu — 413 223
D Finantskulu — 86 777
K Raha — 500 000

2. Esimese aasta lõpus intressitulu arvestamine:

D Pikaajaline nõue tütarettevõtte vastu — 41 322
K Intressitulu — 41 322

3. Teise aasta lõpus intressitulu arvestamine:

D Pikaajaline nõue tütarettevõtte vastu — 45 455
K Intressitulu — 45 455

4. Laenu tagasimaksmine:

D Raha — 500 000
K Pikaajaline nõue tütarettevõtte vastu — 500 000

Tütarettevõtte raamatupidamiskanded:

1. Laenu saamine emaettevõttelt:

D Raha — 500 000
K Pikaajaline kohustis emaettevõtte ees — 413 223
K Finantstulu — 86 777

2. Esimese aasta lõpus intressikulu arvestamine:

D Intressikulu — 41 322
K Pikaajaline kohustis emaettevõtte ees — 41 322

3. Teise aasta lõpus intressikulu arvestamine:

D Intressikulu — 45 455
K Pikaajaline kohustis emaettevõtte ees — 45 455

4. Laenu tagasimaksmine:

D Pikaajaline kohustis emaettevõtte ees — 500 000
K Raha — 500 000

Eksamiülesande vaatamine - nr 1 480

Ettevõte A müüb 1.01.20X0 ettevõttele B 300 000 euro eest materiaalse põhivara objekti (bilansiline väärtus 250 000 eurot), kusjuures 250 000 kuulub tasumisele kohe ning 50 000 kahe aasta pärast (31.12.20X1). Ettevõte A saaks sarnaste tingimustega laenu pangast 8% intressimääraga, ettevõte B 10% intressimääraga. Kuidas kajastada tehingut ettevõtte A raamatupidamises vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile? Esita raamatupidamiskanded.

D Raha — 250 000
D Pikaajaline nõue ettevõtte B vastu — 41 322
K Materiaalne põhivara — 250 000
K Kasum materiaalse põhivara müügist — 41 322

D Pikaajaline nõue ettevõtte B vastu — 4 132
K Intressitulu — 4 132

Intressitulu arvestamine 31.12.20X1:

D Pikaajaline nõue ettevõtte B vastu — 4 546
K Intressitulu — 4 546

Nõude laekumine 31.12.20X1:

D Raha — 50 000
K Pikaajaline nõue ettevõtte B vastu — 50 000

Eksamiülesande vaatamine - nr 1 475

Ettevõte emiteeris 1.1.20X0 seotud osapoolele 3-aastaseid võlakirju nominaalväärtusega 100 000 eurot, intressiga 8% aastas (intressi makstakse üks kord aastas).

Turuintressimäär sarnastele võlakirjadele on 10%.

Kuidas kajastada neid võlakirju ettevõtte raamatupidamises vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile nende esmasel kajastamisel? Esita raamatupidamiskanded 1.1.20X0 ja 31.12.20X0.

D Raha 92 418

K Võlakiri 92 418

D Intressikulud 9 242

K Raha 8 000

K Võlakiri 1 242

D Intressikulud 9 366

K Raha 8 000

K Võlakiri 1 366

D Võlakiri 100 000

K Raha 100 000