Teadusmaailm KT pt 22-26

Aine oleku muutumine

Aine olek muutub vastavalt tingimustele

Tahke olek

Tahkest ainest kehadel on kindel kuju ja ruumala

Tahkes aines on aineosakestel kindel koht

Aineosakeste vaheline side on tugev, osakesed ei saa üksteise suhtes liikuda

Miks on tahked ained erineva kõvadusega?

Erinevates tahketes ainetes on osakestevaheline tõmbejõud erineva tugevusega - ehk pms tugevamad ained NT teemant kriimustab klaasi

Soojusliikumine

Tahkes aines aineosakesed kergelt võnguvad.

Mida kiiremini võnguvad osakesed, seda kõrgem on aine temperatuur.

Soojusliikumine - aine temperatuur sõltub osakeste liikumisest

Vedel olek

Vedelikud on voolavad

Vedeliku ei saa peaaegu üldse kokku suruda - 1l anumasse ei mahu rohkem vett kui 1l

Vedelikud võtavad anuma kuju sest aineosakesed on nõrgalt seotud ja saavad üksteise suhtes liikuda

Ülemised tekstid on seotud sellega: Vedelikel on kindel ruumala, kuid puudub kindel kuju

---

Vedelike aineosakesed on nõrgemini seotud omavahel, kui tahkistes - side on nõrgem

Selletõttu on vesi voolav

Vedelikes on aineosakestel ajutine asukoht

---

Mõnedes vedelikes on osakeste side tugevam - NT mesi

Millest oleneb aineosakeste liikumine?

Aine temperatuurist (Soojem → Kiirem)

Gaasiline olek

Tuntumad gaasid: hapnik, lämmastik, süsihappegaas, vesinik, heelium

Gaas on lenduv, seepärast ei saa gaase hoida lahtises anumas.

Gaas on kokkusurutav

---

Gaasidel puudub kindel ruumala ja kuju

Gaasid on lenduvad

---

Gaasi aineosakesed pidevalt liiguvad ühest kohast teise

Gaasides puudub aineosakestel kindel asukoht ja side

---

Aineosakeste trajektoor gaasis on murdjoon

Tabel / Aine omadused

Ruumala ja kuju

Aineosakeste asukoht

Osakestevaheline side

Sulamine

Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks

NT jää (sulab) —> veeks

Tahke aine sulatamiseks tuleb seda soojendada - Soojus kulub aineosakeste sidemete nõrgestamiseks (et aine muutuks vedelaks)

Tahkumine

Tahkumine on vedela aine muutumine tahkeks

NT vesi (jäätub) —> jääks

Aineosakeste sidemed tugenevad (et võtta kindel kuju, suureneb ruumala)

Vedeliku tahenemiseks on vaja seda jahutada

Sulamistemperatuur

Ainetel on kindel sulamistemperatuur - Sulava aine temperatuur

NT vesi 0 kraadi celsius

Aurumine

Aurumine on vedeliku üleminek gaasilisse olekusse

NT vesi (aurub) —> veeauruks

Aurumisel väljuvad aineosakesed vedeliku pinnast

Vedelik aurub igasugusel temperatuuril, mida kõrgem on vedeliku temperatuur, seda kiiremini vedelik aurub

Kondenseerumine

Kondenseerumine ehk veeldumine on gaasilise aine üleminek vedelasse

NT veeaur (kondenseerub) —> veeks

Sublimeerumine

Sublimeerumine on tahke aine aurumine

NT riided mida sa jätsid õue kuivama külma õuega jäätusid, aga see jää aurustus ning need on kuivemad (aurumine toimub igal temperatuuril)

Härmatumine

Härmatumine on gaasilise aine tahkumine

NT veeaur jäätub puude peal jääkristallideks

Skeem

Keemine

Igal vedelikul on oma kindel keemistemperatuur

NT vesi (aurub kogu ulatuses, ehk nt 100 kraadi celsius) veeauruks

Aurumine toimub koguaeg, aga keemine tähendab seda, et vedelik aurub kogu ulatuses

RATE 5

RATE 5