Lähisajalugu I

Jubejubejube

Imperialism

periood ajaloos, millele iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma // suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada

Riigid, mis domineerisid maailma 20. saj algul

Euroopa + Ameerika ja Jaapan

Suurimad kolooniariigid 20. saj algul

Suurbritannia(Kanada, Austraalia)

Prantsusmaa(Vietnam, Madagaskar)

Venemaa

Miks vajati kolooniaid?

Briti impeerium: Vajadus uute toorainete(uue tehnika jaoks) ja turgude järele, investorite surve.

Inglise-Buuria sõja põhjus:  teemandi ja kullaleiukohad

Põhiprobleem xx saj algul – võitlus maailma ümberjagamise pärast – eriti Saksamaa – kuna Saksamaa ühendus hiljem, kui juba jagatud oli

XIX saj tähtsaimad tehnilised saavutused

• Aurik

• Vedur - raudteed(esimene inglismaal)

• Patareid, elektrigeneraator, elektripirn

• Telegraaf, telefon

• Automobiil

Kuidas mõjutavad tehnika saavutused 19. saj lõpul - 20. saj algul ühiskonna arengut?(konveier, lennuk, raadiosaade)

1. Konveierid – autode tootmisaeg lühenes oluliselt ja autode tootmine suurenes plahvatuslikult – rohkem inimesi sõidavad autodega

2. Raadiosaade – sõjanduses, laevanduses ja ajakirjanduses oluline, tänu sellega sai teistega paremini sidet pidada

3. Lennuk – tõestati, et raskemad masinad suudavad siiski lennata, oluline sõjanduses. 

19. saj lõpul - 20. saj tähtsamad avastused.

plastik, avastati radioaktiivsus, kaisukaru, hamburger, raadio, konditsioneer

Monopol(mõiste)

tootmise ja kapitali kontsentreerumise tulemusena kujunenud ettevõte, mis koondas suure osa teatud majandusharust ühtse juhtimise all.//tootmist ja turustamist valitsev üksainus hiigelettevõte või ettevõtete ühendus

Monopol + ja -

- Ei toimu arengut, hinnad on kõrged – konkurents puudub

+ Suured ettevõtted olid võimelised uusi tehnika arendusi üle võtma; tootmine odavam – kasum suurem

Maailmamajandusele iseloomulikud jooned

• Monopol

• Kapitali väljavedu:

1. Kolooniatesse

2. Laenudena – teiste riikide valitsusele

3. Investeeringud teistesse riikidesse

• majanduse kasvu soodustas raudteedevõrgu tihenemine, sadamate areng, kanalite ehitamine (Kiili, Panama)

• Arengu ebaühtlus – majanduse ebaühtlane areng viis suurriikide vaheliste suhete teravnemiseni, lõpuks maailmasõda

• Tööstustoodangu kogumahus 3 esimest riiki: Ameerika ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa

Miks kujunes proletariaat(palgatööliste klass kapitalistlikus ühiskonnas) 20. sajandi algul suurimaks poliitiliseks jõuks?

Paljud proletariaadid olid saanud jõukamaks(lähenesid keskklassile), neid oli arvuliselt väga palju.

Revisionism iseloomustus

Olid arvamusel, et sotsialismini võib jõuda ka järk-järguliste reformidega.

Leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada e. revideerida

Bolševism e enamlased iseloomustus

ainus tee sotsialismini vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur

Anarhism iseloomustus

Kodanlik kord tuleb kukutada ja klassivastuolud likvideerida, eesmärgid taheti saavutada suurriikide valitsejate atendaatidega

Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused

• Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis, põhjuseks: 

1. Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele

2. Suurbritannia  püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas

Kolmikiit

1879 Saksamaa ja Austria-Ungari liit, ühines 1882 Itaalia, 20. saj algus Itaalia lahkus, nimeks sai keskriikide liit, hakkas lähenema Türgi

Antant/antante 8kuupäevi pole vist vaja meelde jätta)

• 1893.a. sõlmiti Prantsuse-Venemaa liit

• 1904.a. sõlmiti liit Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel nn “südamlik kokkulepe” (Entente Cordiale)

• 1907.a. sõlmiti liit Suurbritannia ja Venemaa vahel

Nende 3 lepingu tulemusena kujunes välja Antant (Triple Entente)

Kuidas sekkus USA maailmapoliitikasse? 20. saj algul

Ameerika-Hispaania sõda (1898), USA rajas Panama kanali (alad algselt Kolumbial, kuid eraldus Panama riik), USA nõudis Ladina-Ameerikas kahuripaatide diplomaatiat

Miks teravnesid suhted Austria-Ungari ja Serbia vahel?

Austria-Ungari ja Serbia suhted teravnesid, kuna Serbia toimus riigipööre ja kuningas asendati venemeelse valitsejaga. Konflikt Serbiaga tähendas konflikti Venemaaga.

Austria-Ungariga liideti Bosnia ja Hertsegoviina, aga Serbia soovis samuti oma maid laiendada.

Balkani sõjadade tulemused

1912-1913.a. toimusid 2 Balkani sõda, kus oma vahe sõdisid Balkani riigid; tulemuseks Serbia tugevnemine, Türgi nõrgenemine ja Bulgaaria lähenemine Keskriikide liidule. Bulgaarialt võeti ka vastuomandatud alad ära

I maailmasõja toimus

1914-1918

I maailmasõja põhjused

• Vastuolud maailma suurvõimude vahel – Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja arvas, et selle saavutamiseks on vaja purustada Prantsusmaa.

• Balkanil põrkusid kokku Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Mõlemad soovisid teise arvelt oma maaalasi laiendada.

• Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid, mis oleks saanud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi.

• Olid loodud riikidevahelised sõjalised liidud: Antant ja Keskriigid, psühholoogiline hirm kaotada liitlased.

• Elsass-Lotringi ja koloniaalvaldused omamise Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.

• Ohu tugev alahindamine

• Sõja romantiseerimine, tagajärgede alahindamine

• Võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane

• Sõjaplaanid vs diplomaatia

I maailmasõja ajend ehk ettekääne

Austria-Ungari troonipärija erstherstog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liikme Gavrilo Principi poolt.

I maailmasõja algus

28.07.1914 Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja.

01.08.1914 kuulutas Saksamaa Venemaale ja ka Prantsusmaale sõja – I maailmasõja algus.

Jaapan ja Itaalia liituvad Antantiga

Türgi ja Bulgaaria liituvad Keskriikidega

I maailmasõda läänerinne

• Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaa vastu

• Sõjategevus valdavalt Kirde-Prantsusmaa ja Belgia territooriumil

• 1915.a. kasutasid sakslased Ypres’i all gaasi

Positsioonisõda(mis on, miks sai võimalikuks)

ehk kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavatel positsioonidel.

Algas 1914.a. septembris.

Sai võimalikuks sest:

• tänu industriaalühiskonna arengule suudeti varustada miljonimehelisi armeesid 

• okastraadi ja betooni kasutuselevõtt

• kaitserelvad olid paremini arenenud

Läänerinde tähtsamas lahingud

• Marne’i lahingus sakslaste edasitung peatati

• 1916.a. 11 kuud kestnud Verduni lahing – tohutud kaotused pea miljon meest

• 1916.a. Somme’i lahing – esimest korda kasutati tanke

I maailmasõja idarinne

• Saksamaa ja Austria-Ungari Venemaa vastu

• Manööversõda

• 1915.a. sakslaste läbimurre, rinne seiskus Riia-Pinsk joonel, kus kujuneb samuti välja positsioonisõda 

Idarinde lahingud

Tannenbergi lahing – Venemaa edukas Austria-Ungari vastu, aga ebaedu saatis võitlustes Saksamaa vastu

Uuendused sõjas

• Gaasi kasutamine

• Kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsitulirelvad, kauglaske suurtükid

• leegiheitjad

• Tankid

• Lennukid ja tsepeliinid

• Allveelaevad – Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja, uputati ka kauba ja reisilaevu – “Lusitania”, tõi kaasa USA sõttaastumise

Eluolu ja majandus I maailmasõja ajal

• 50 miljonit mobiliseeritud – vajasid relvi, riietust, jalanõusid, toitu

• Tootmine korraldati ümber vastavalt sõja vajadustele – tööjõupuudus, kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd, palk väiksem, streikimine keelati

• Traditsiooniline peremudel murenes

• Suured piirkonaad sõja tallermaaks, põletatud külad, hävitatud ja sööti jäänud põllud, saagikuse langus

• Elatustaseme järsk langus – inflatsioon, toiduainete ja esmatarbekaupade puudus linnades, mitmes riigis          

• Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu.

• Väikeriikide rahvuslik meelsus tõusis

• Riigi roll tugevnes - seati sisse majanduselu range kontroll

• Sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA, kes andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene ja kelle kaupadele avanes Euroopas piiramatu turg

Sõjalõpp Idarindel

• 1917.a. veebruarirevolutsiooni tulemusena kukutati Venemaal tsaarivõim, kasvasid sõjavastased meeleolud, deserteerumine rindelt

• 1917.a. sügisel alustasid sakslased uut pealetungi, vallutati Põhja-Läti ja Eesti saared, novembris sõlmiti Bresti vaherahu

• Veebruaris 1918.a. katkestasid sakslased vaherahu ja alustasid uut pealetungi, mille käigus vallutati Eesti ja suured alad Lääne-Venemaal

• 3.märtsil 1918.a. sõlmiti Bresti separaatrahu Venemaa ja Saksamaa vahel, lõppes sõjategevus Idarindel

Sõja lõpp läänerindel

• 1917.a. astus sõtta USA

• Keskriigid võtsid ette suured pealetungid, aga edu ei suudetud saavutada

• 1918.a. puhkes Saksamaal novembrirevolutsioon, keiser kukutati ja kuulutati välja vabariik

• 11. novembril 1918.a. sõlmiti Compiegne`i vaherahu, Saksamaa pidi väed välja viima okupeeritud aladelt ja vabastama sõjavangid

I maailmasõja tagajärjed

• Seninägemata suured tapatalgud: hukkus ~10 miljonit inimest, haavata sai ~20 miljonit

• Suured materiaalsed kahjud: hooned, põllud, karjad jne.

• Sõjas ei tehtud enam vahet võitlejate ja tsivilistide vahel

• Kujunes nn "kadunud põlvkond” - noored, kes olid näinud ja kogenud sõja õudusi, kes olid sõjast vaimselt ja moraalselt laastatud, kaotanud usu traditsioonilistesse väärtustesse nagu patriotism, religioon ja progressiusk

• Rahulepingutes süsteemi poliitikas peitus uue maailmasõja alge, kaotanud riikides kujunesid diktatuurid

• Sõja aastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea)

• USA osatähtsuse kasv – Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks

• Tehnika ja teaduse areng: lennundus, meditsiin (vereülekanded, liikuvad röntgenimasinad, antiseptikute kasutamine, kanderaamikandjad, sidumispunktid, mobiilsed haiglad)

• Lagunes 4 suurt impeeriumi – Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa, Türgi

• Muutus Euroopa poliitiline kaart – tekkis rida uusi riike,

-sealhulgas Eesti Vabariik, teostuse leidis rahvaste enesemääramise idee

• Hakkas kujunema sotsialistlik maailmasüsteem

Pariisi rahukonverents toimumisaeg

18. jaanuar 1919 - 21. jaanuar 1920

Pariisi rahukonverentsi osalejad

• Saksamaa sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riigi esindajad

• Kõrvale jäi Nõukogude Venemaa, kuna see oli rikkunud Saksamaaga lepingut

Pariisi rahukonverents eesmärgid

rahulepingute koostamine Saksamaa, Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi jaoks

Pariisi rahunkoverentsi peamised otsustajad

1. Suurbritannia peaminister (D. Lloyd Georges)

2. Prantsusmaa peaminister (G. Clemenceau)

3. USA president (W. Wilson)

Pariisi rahukonverentsi otsustajate riikide taotlused

• Prantsusmaa – hegemoonia saavutamine Euroopa mandril Saksamaa nõrgestamise abil

• Suurbritannia – soovis Saksamaa asumaid, kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle, jõudude tasakaalu Euroopa mandril

• USA – asutada rahvusvaheline organisatsioon, mis suudaks tulevikus sõdu ära hoida

Versailles’i rahulepingu I osa rahvasteliidu põhikiri(ülesanded, põhiorganid)

• Rahvasteliit – rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesanded:

1. rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine

2. majandusliku ja kultuurilise koostöö korraldamine riikide vahel

• Põhiorganid:

1. Täiskogu – kõikide riikide delegatsioonid

2. Nõukogu – 5 alalist liiget (GB, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia), 4 vahelduvat liiget

Versailles’i rahulepingu II osa rahutingimused Saksamaaga

1. Territoriaalsed muudatused:

• Prantsusmaale tagastati Elsass-Lotringi alad

• loovutada tuli alasid Taanile, Belgiale, Tšehhoslovakkiale(sudeedisakslased), Leedule(Klaipeda), Poolale nn. “Poola koridor”, mis eraldas muust Saksamaast Ida-Preisimaa

• Gdansk kuulutati vabalinnaks

• Saksamaal võeti ära kolooniad, anti Rahvasteliidu mandaadi alusel põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa haldusesse

2. Relvastusalased piirangud(ainult Saksamaale):

• sõjaväe suuruseks(vabatahtlikkuse alusel) 100000 meest, neist 4000 võisid olla ohvitserid, kindralstaap saadeti laiali

• ei tohtinud omada tanke, allveelaevu, sõjalennuväge, sõjaväelaevade hulka piirati

• Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km ulatuses kuulutati demilitariseeritud tsooniks

3. Muud kohustused:

• tuli tunnustada Austria, Luksemburgi, Poola ja Tšehhoslovakkia iseseisvust

• Saarimaa 15 aastaks RL kontrolli alla, siis referendum

• Saksamaa pidi end tunnistama sõjasüüdlaseks ning tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest

Keda ja miks saab lugeda I maaillmasõja kaotajateks?

Saksamaa(reparatsioonid, aladest ilma jäämine), Türgi(samuti kaotas maaalasid, naftavarud, impeeriumi lagunes), kõik hukkunud

Keda ja miks saab lugeda I maaillmasõja võitjateks?

Prantsusmaa(sai Elsass-Lotringi ja Saksamaa kolooniad), Inglismaa (sai samuti kolooniad ja Saksamaa oli nõrgem), Eesti ja muud riigid(ISESEISVUS), teadus ja tehnoloogia(lennundus)

Diktaktuuride tekkimise põhjused

• majanduslikud raskused, milles süüdistati demokraatiat, diktaatorid lubasid võimule pääsedes need lahendada

• pettumine demokraatiasse, süsteem ei töötanud piisavalt hästi ja oli ebastabiilne, sai halva maine

• uued valimisgrupid, keda oli lihtne manipuleerida

• tööliskonna etteotsa asusid võimukad ja võimekad demagoogidest juhid

• Pettumine Versailles’ süsteemi

Autoritaarse diktatuuri tunnused

• Võimu koondumine ühe isiku või isikute grupi kätte revolutsiooni või riigpöörde teel

• Sõjaväe oluline roll

• Poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud

• Tsensuur

• Rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada

• Tähtsaks peetakse konservatiivseid väärtusi

• Ei propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena

Totalitaarse diktatuuri tunnused

• Ühe partei süsteem

• Üks valitsev ideoloogia

• Isikukultus

• Hirmuvalitsemine – sala- ja julgeolekuteenistused

• Demokraatlike vabaduste puudumine(sõnavabadus, õigus elule, valimisõigus)

• Riigi tugev sekkumine majandusellu

• Riigi kontrolli kehtestamine inimeste meelsuse üle

• Eelneva seadustiku hävitamine

• Sõjaks valmistumine

• “Vaenlastega” võitlemine                

Miks kujunes fašistlik diktaktuur Itaalias?

1. Kaotusega võrdne võit I maailmasõjas

2. rahva pettumine valitsuses – demokraatlike traditsioonide nõrkus

3. majanduslikud raskused

Fašistide põhiideed

1. indiviidi huvide allutamine riigi huvidele

2. rahvusühtsuse rõhutamine

3. antiparlamentarism – tugeva juhi vajadus

4. riigis tuleb taastada kord, muuta Itaalia sama võimsaks nagu oli Rooma impeerium

Millised olid veebruarirevolutsiooni 3 peamist põhjust?

1. Rahutused sõjaväes, 1917.a veebruariks oli kaotatud üle 6 milj sõduri, lisaks vilets varustamine

2. Rahulolematus tsaarivalitsusega

3. Raske majanduslik seis, tööjõu- ja toorainepuudus, nälg, transpordi- ja kütusekriis

4. Vähemrahvuste iseseisvumispüüded

 Selgitage Veebruarirevolutsiooni 3 olulisemat tagajärge?

1. Langes keisrivõim

2. Võim läks Ajutisele Valitsusele, mis lubas demokraatlikke reforme, Valitsus lubas kokku kutsuda rahvaesindusliku Asutava Kogu.

3. Vabadus luua erakondi

Tooge välja Ajutise tegevusest 2 positiivset ja 2 negatiivset näidet

1) positiivne - lubati demokraatlikke vabadusi, näiteks Asutava kogu kokku kutsumist

2) positiivne - Hakati looma erakondi

3) negatiivne - Sõda Saksamaaga jätkus, rahva pettumus

4) negatiivne - hoolimata rahva soovist ei jagatud maad

Miks hakkas bolševikide populaarsus Venemaal kasvama?

Nad lubasid rahvale kõike, mis nad soovisid: rahu, leiba, maad.

Nad soovisid sõja lõpetamist.

Teistega võrreldes oli erakond stabiilne ja organiseeritud.

dekreet

riigipea või kõrgema riigivõimu määrus, otsus vm akt

dekreet võimust: sisu ja tähendus Venemaa rahvale

 moodustati esimene üheparteiline nõukogude valitsus. Kõik otsused võtab vastu vaid üks parteid, sekkumine või teiste erakondade loomine keelatud.

rahudekreet: sisu ja tähendus Venemaa rahvale

rahudekreet - pöörduti maailma riikide poole, et alustada rahuläbirääkimisi. Sõduritele suur kergendus

maadekreet: sisu ja tähendus Venemaa rahvale

kuulutati välja mõisamaa natsionaliseerimine, võrdsustava maajaotuse põhimõte, likvideeriti mõisnike suurmaaomand

Kodusõda

sõda ühes riigis kahe vaenuliku leeri vahel

interventsioon

välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse

Selgitage 3 peamist Venemaa kodusõja põhjust 1918-1920

• Sooviti tõelist demokraatiat: taheti mitmeparteilist valitsust ja demokraatlikke vabadusi

• Bolševike vägivaldne võimuhaaramine

• Asutava Kogu laialisaatmine

• Rahvas ei pooldanud natsionaliseerimist

Millised ühiskonnakihtide esindajad toetasid punakaartlasi ja miks?

töölised, kehviktalupojad. Talupojad lootsid saada maad, töölised lootsid saada paremaid töö ja elutingumisi, arvasid et enamlased toetavad neid.

Millised ühiskonnakihtide esindajad toetasid valgekaartlasi ja miks?

Mõisnikud, suurkodanlus, kõrgem ametnikkond, vaimulikud, ohvitserid, intelligents, sotsialistlike parteide pooldajad. Sooviti kaitsed eraomandile, samuti demokraatlikku valitsust. “Ühtse ja jagamatu” Venemaa taastamine.

Millised riigid ja miks osalesid interventsioonis?

interventsioonis osalesid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Jaapan, sest:
soov taastada Tsaari-Venemaad,
hoida enda kontrolli all sadamaid, et need Saksamaa kätte ei läheks,

peatada bolševismi levikut euroopas

Selgitage 3 Teie meelest olulisemat joont, mis iseloomustasid kodusõda

-manööversõda - lahingutegevus suurtel territooriumitel
-valgete käes Venemaa äärealad - toiduaineid tootvad piirkonnad
-bolševike e punaste käes toiduaineid tarbivad piirkonnad - tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed

-Elanikkonna raske olukord, nälg, hukkus 8-12 miljonit inimest. 

Sõjakommunism

 majanduspoliitika, kus kogu majandus allutati riigi kontrollile

Sõjakommunismi iseloomulikud jooned

1. Toitlusdiktatuur – riigile toiduainete andmise kohustus, viljaga kauplemine keelati, toitlussalgad

2. Palk produktidena

3. Osa kaupu ja teenuseid jagati tasuta -  

   * tööliste lastele tasuta toit, riietus, jalanõud

   * tasuta korter

   * tasuta raudtee, tramm, post, teater, saun

Selgitage 3 tähtsamat põhjust, miks punased võitsid kodusõja!

-valged võitlesid killustatult
-venemaa elanike enamik ei toetanud valgete ideid Tsaari-Venemaa taastamisest
-valged keeldusid tunnustamast rahvusriike, neid ei toetatud äärealade elanike poolt
-kehviktalupojad toetasid bolsevikke, et jääda maaomanikeks

Miks nepi tulemusena majanduslik olukord NSVLiidus paranes?

• Põllumajanduse ülejääki võisid talupojad vabalt kasutada, maha müüa.

• Toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga.

• Rahareform, uus rahaühik tšervoonets, mis taastas raha väärtuse.

• Ennistati kauplemisvabadus ja eraettevõtlusel anti taas õigus tegutseda.

Kuidas kujundati Stalini isikukultust?

Kuulutati maailma töörahva “juhiks ja õpetajaks”, kõikjale ilmusid plakatid ja skulptuurid, kirjuati ümber kompartei ajalugu, võltsiti ajaloolisi fotosid

Kas industrialiseerimise poliitika täitis oma ülesanded? Põhjendage vastust. 

Pigem mitte. Rasketööstus tootmismahu poolest oli riik küll maailmas teine, aga kvaliteet oli madal ja tootlikkus hakkas varsti langema, mis tõi kaasa elanike vaesumise. Tööviljakus madal.

Miks oli vaja võidelda kulaklusega?

Kulak – küla jõukam rahvakiht

Et saada kätte nende vili ja oma võim kindlustada.

Miks kollektiviseerimine ei toonud kaasa majanduslikku kasvu?

Suur hulk talupoegi oli ära saadetud ja talupoegade motivatsioon oli madal.

 Miks oli vaja kasutada suurt terrorit?

saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile, vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna.

Fašistliku Itaalia ja kommunistliku Venemaa võrdlus.

Erinevused: Fašism/kommunism; põhiidee rahvusühtsuse rõhutamine/rahva ühtsus pole oluline; väiksem rõhk majanduse parandamisel/suur rõhk majanduse parandamisel. Venemaal eraomand kaotati. Venemaal vangilaagrid ja suurem terror.

Sarnasused: Ühe partei süsteem, riigi tugev sekkumine majandusellu, isikukultus

Miks arenes majandus 1920.aastatel kõige kiiremini USA-s, milles see avaldus?

Põhjused:

• USA ei kannatanud I maailmasõjas lahingute all → tööstus jäi terveks

• Euroopa riigid olid sõjast laastatud ja võlgades, USA oli nende võlausaldaja

• tarbijate kasv

Avaldus:

• Tööstustoodangu kiire kasv (autod, kodumasinad)

• Tarbimisühiskonna teke (ostmine järelmaksuga)

• Elatustaseme tõus ja aktsiaturu buum

Millised olid 1929 kuni 1933.a. majanduskriisi põhjused

Ületootmine (põllumajandustoodete hinna langus), väärtpaberite müümine (hinna kiire lang), inimesed ei suutnud oma laene tagasi maksta

Millised olid 1929-1933 aasta majanduskriisi tagajärjed?

Suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus, inimesed kaotasid kodud ja varad, inimesed kaotasid lootuse

mis abinõudega suudeti USA kriisist välja tuua?

 New Deali abil, mis hõlmas riigi aktiivset sekkumist majandusse: loodi töökohti suurte avalike tööde kaudu, riik hakkas hoolitsema abivajajate eest(pension, abirahad), kehtestati tootmispiirangud, kehtestati riigi kontroll panganduse üle.

Selgitage 4 olulise märksõna abil Suurbritannia ja Prantsusmaa arengut kahe maailmasõja vahelisel perioodil

Suurbritannia: Majanduskriis(põhjuseks aeglane ülemine  moodsale tehnoloogiale ja tööstusharudele), valimisõigus(suurendati isikute arvu pea kolmekordselt), liberaalid(moodustati 1. pahempoolne partei), suveräänsus(Kanada ja Austraalia Suurbritanniast sõltumatuks)

Prantsusmaa: Tööstusriik(varem industriaal-agraarmaa), parteirohke(20 aasta jooksul 41 parteid), demokraatlikkus(rahvas sai moodustada partei ja valitsuse), koostöö(NSV-Liiduga)

Natside võimuletuleku põhjused

-1929-1933.a. majanduskriis
-Rahva pettumus valitsuses - demokraatia nõrkus
-Vastasjõudude lõhestatus - Sotsialistlik ja Kommunistlik partei ei suutnud koostööd teha
-Punasele diktatuurile eelistati pruuni
-Karismaatiline juht ja rahva meeleoludele vastav natsipropaganda
-Rigi majanduslikud, sõjalised ja rahandusjõud uskusid, et suudavad panna Hitleri teenima oma huve

Natside põhiideed

• Natsiideoloogia aluseks " Mein Kampf"
> rohutati saksa erilist rassi, nn aaria rassi
> rahvusühtsuse idee - Kolmas Reich
> messianistlikud ideed
> tugeva korra nõue
> revanši ideed
Ühiskonna hädades süüdistati:
> juute
> kommuniste ja sotsialiste
> korrumpeerunud parlamentaarne korda

Totalitaarsele diktatuurile iseloomulike tunnuste avaldumine Saksamaal

1. Ühe partei süsteem – NSDAP

2. Üks valitsev ideoloogia – natsionaalsotsialism

3. Hirmuvalitsemine – SS(kaitsemalev), Gestapo(salajane riigipolitsei), koonduslaagrid(Buchenwald)

4. “Vaenlastega” võitlemine – antisemitism(juudid olid edukad, nende käes pangad, ettevõtted – neid majanduse languses lihtne süüdistada)

5. Isikukultus – Hitlerit rõhutati kui Saksamaa päästjat

6. Demokraatlike vabaduste piiramine – kehtestati seadused, mis keelasid juutidel töötamast erinevatel elualadel

7. Riigi tugev sekkumine majandusellu – arendato teedevõrku ja autotööstust – suudeti vähendada tööpuudust

8. Sõjaks valmistumine – sõjaväge laiendati, hakati oluliselt arendama ka sõjatööstust

9. Riigi kontrolli kehtestamine inimeste meelsuse üle – natsi-propaganda, raamatute põletamine

Eesti iseseisvumise eeldused(poliitilised 1, majanduslikud 3, kultuurilised 4)

• Eestikeelse ajakirjanduse levik – Pernu Postimees, Eesti postimees, Sakala K

• Oma haritlaskonna kujunemine K

• Rahvuslikud suurüritused – üldlaulupidu K

• Aktiivne seltsielu – Vanemuise Selts, Põllumeeste Selts K

• Talude päriseksostmine M

• Tööstusliku pöörde lõpule viimine M

• urbaniseerumine, linnaelanikonna eestistumine M

• Haritlaste osakaalu kasv maa- ja linnaomavalitustes P

Autonoomiaseadus

30. märts 1917 avaldati Vene Ajutise valituse määrus, mille alusel:

1) Ühendati Eestimaa kubermang (v.a. Narva linn) ja Liivimaa kubermangu põhjaosa (v.a Setumaa) üheks rahvuslikuks Eestimaa kubermanguks

2) kubermangu etteotsa kubermangu komissar

3) anti luba valida Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu – Maapäev

Millised ümberkorraldused viidi Eestis läbi lähtuvalt autonoomia seadusest?

• Eesti keel kubermangu asjaajamiskeeleks –> valmistuti üleminekuks eestikeelsele haridusele

• hakati looma Eesti rahvusväeosi

• korraldati munitsipaalvalimised linnades ja valdades

Miks hakkas kasvama enamlaste populaarsus Eestis?

Tänu vastutustundetule demagoogiale, mis ulatusliku propagandakampaaniaga vallutas rahvusmasside teadvuse. Lubati sõjalõpetamist, maa ümberjagamist, Bolševikud said rahalist toetust saksamaalt, kuna nad olid lubanud võimule saades sõja lõpetada.

Enamlaste võimuhaaramine

27. oktoober 1917 oktoobripöörde ajal

Enamlaste ümberkorraldused(poliitilised, majanduslikud)

Poliitilised:

• maakonna- linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste all seisvate töörahva saadikute nõukoguga

• miilitsa asemel alustas tegevust enamlik punakaart

• Eesti rahvusväeosad üritati asendada punaarmeega

• kohtute asemel revolutsioonilised tribunalid

• kuulutati ühepartei diktaktuur

Majanduslikud:

• riigistati pangad

• riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid, restoranid

• ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks

Miks bolševike populaarsus hakkas Eestis langema? 

Vägivaldne valitsemine, Eesti poliitikuid ja tähtsamaid isikuid hakati arreteerima. 

Natsionaliseerimispoliitka, eraomand, maad.

Vabad valimised keelustati, asutav kogu kokkutulemine keelustati. 

kolhoosid

Päästekomitee

19. veebruar 1918 K.Päts, K.Konik, J.Vilms

21. veebruar kiideti heaks “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele)

Manifesti 3 olulisemat põhimõtet

Eestimaa on demokraatlik vabariik.

Kõik kodanikud on võrdsed seaduse ja kohtu ees.

Ainsamaks kõrgemaks ja korraldavaks võimuks Eestimaa Päästmise komitee

Iseseisvumise elluviimine

• 23. veebruaril loeti manifest ette Pärnus

• 24. veebruar moodustati Tallinnas Eesti Vabariigi Ajutine valitsus, eesotsas K. Päts, asetäitja J. Vilms – päevakäsud

• 25. veebruar Tallinn piduehteis: loeti avalikult ette iseseisvusmanifest

Saksa okupatsioon

• 25. veebruari pärastlõunal saksa väed Tallinnas

• 3. märtsiks 1918.a. kogu Eesti okupeeritud

• Ei tunnistatud Eesti Vabariiki

• rahvusväeosad saadeti laiali

• Tsensuur

• Rahvuslike poliitikute vangistamine, J. Vilmsi hukkamine

• Mais 1918.a. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia tunnustasid Eesti Vabariiki de facto 

• Omavalitsustes asendati eestlased baltisakslastega 

• Asjaajamise keeleks saksa keel

Saksa okupatsiooni lõpp

ksa okupatsiooni lõpp

• 11. nov- 1918.a. Compiegne’i vaherahu

• Ajutise Valitsuse koosolek

• Saksa väed lahkusid

• K. Päts tuli tagasi sõjavangist Saksamaalt

• Alustas tegevust Kaitseliit

Eesti vabadussõja põhjused

• Nõukogude Venemaa soov saada tagasi Tsaari-Venemaa alasid, Balti sadamaid

• Venemaa soov jätkata maailmarevolutsiooni

• Eestlaste soov kaitsta oma riiklikku iseseisvust

Eesti vabadussõja algus

28.11.1918.a. ründas Punaarmee Narvat

Punaarmee edu põhjused

1. arvuline ülekaal, seda ülehinnati

2. eestlaste sundmobilisatsioon vaevaline – sõjatüdimus, võitlusvõimu vähesus 

3. suuri raskusi vägede varustamisega: puudust tunti kõigest – relvad, laskemoon, toiduained jne

Murrang vabadussõjas

• Jaanuaris 1919.a. toimus sõjas murrang, sest:

1. koolipoiste julge tegutsemine

2. sõjaväe ülemjuhatajaks määrati J. Laidoner – Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine

3. algas vabatahtlike väeüksuse loomine – J. Kuperjanov

4. soomusrongid – J. Pitka

5. välisabi – Suurbritannia laevastik, vabatahtlikud Soomest ja Taanist

Paju lahing

7. jan 1919 Rahvaväe vastupealetung
vabastati Tartu
Paju lahing (30-31 jan 1919)

Valga linn ja raudteesõlm eestlaste kätte

Hukkus J. Kuperjanov

Landeswehri sõda

• 1919.a. algul oli Läti aladel moodustatud Landeswehr – kohalikest vabatahtlikes baltisakslastest maakaitsevägi

• Landeswehri kõrval moodustati Rauddiviis – vabatahtlikest riigisakslastest ohvitseridest ja sõduritest

• Juhiks määrati kindraö Rüdiger v. Goltz

• Aprillis korraldati riigipööre, mille tulemusena kukutati K. Ulmanise valitsus

• Eesti väed olid tõrjunud enamlaste väed Lõuna-Eestist Põhja-Lätisse, siin kohtuti Landeswehriga

• Olulisemad lahingud Võnnu (Cesise) all

• Eestlaste sõjavaimustus

• 23. juunil 1919. marssisid Eesti väed Võnnu linna (eestlaste võidupüha)

• Taganevaid sakslasi jälitati Riiani

• Antanti survel sõlmiti 3. juulil vaherahu

Mis olid eestlaste võidu põhjused vabadussõjas?

koolipoiste julge tegutsemine
vabatahtlikud Skandinaaviast
Inglise laevastiku toetus
Punaarmee pidi jagama vägesid eri rinnete vahel