Esta eksami näite pagas

Artiklid, filmid, raamatud - kõik, mida saab kasutada eksamil näidetena

“Maksusõjad” - film, ERR Jupiter

Ajalugu - 20. sajandil algul kirjutati nelja majandasteadlase poolt ülemaailmse maksustamise seaduse alus, mille põhjal maksustatakse igas riigis asuvat filiaali eraldi nende sissetuleku pealt jättes lühinägelikult ruumi maksuskeemide kasutusele.

Ühiskond - “Ilma maksudeta pole ühiskonda. Maksustamine on filosoofiline ja demokraatlik põhimõte. Ilma maksudest saadavate hüvedeta seisab iga mees vaid enda eest, puuduvad mis tahes sotsiaalsed sidemed ja ühiskond. Kõik riigid, kes on oma arengu õitsengule pööranud, on ehitanud maksusüsteemid kõrgete kohustuslike lõivude ja ambikatsioonikate ümberjagamise eesmärkidega.“ Tšiilis on riigi taganemine avalike teenuste katmisest avaldanud laastavad mõju riigi teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele, lõhkunud sotsiaalse ühtekuuluvuse ning õhutanud äärmuslust ja populismi.

Majandus/ebavõrdsus inimesed vs rahvusvahelised firmad - maksudest saab riik raha, mida kasutatakse avalike teenuste pakkumiseks ja vajaduste katmiseks. Eestis on maksud inimestele kõrged, mille ajendil riik pakub avalikke hüvesid - (emo, tasuta põhi-, kesk- ja kõrgharidus, vesi, kanalisatsioon, elektriühendused, avalikud teed, transport jne). Olenemata pidevast nurisemisest, on eestlaste elukvaliteet üle keskmise hea tänu riigi poolt tasustatud avalikele teenustele. Samas Tšiilis on alates 1970. aastast enamus avalikud teenused erasektori kanda (haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse, vesi jne) ning ainult juhul, kui erasektor ei suuda rahuldada vajadust sekkub riik. Majandus on küll arenenud kuid ebavõrdsus on kasvanud - jõukad on väga jõukad ning vaesed on väga vaesed. “If public services are only for the poor, they’re poor public services.” Vaesetesse linnaosadesse viidakse nädalas korra veoautoga vett, samas kui rikastel on majas jooksev vesi, passeinid jne. Rikkaimad 1% vastutavad 25% riigi käibe eest.

Majandus/ebavõrdsus BvsB - rahvusvahelised ettevõtted ei maksa oma makse ausalt, kasutades aegunud maksusüsteemi lünkasid omakasuks ära, samas, kui kohalikud ettevõtted ja väikefirmad peavad maksma oma maksud täies ulatuses. Riik kaotab miljonites raha, sest rahvusvahelised firmad kasutavad maksuskeeme tänu millele nad peavad maksma kõrgete maksudega riikides vähem makse ning enamuse sissetuleku maksu viivad üle maksuparadiisidesse, nagu Šveits või Bermuuda, kus maksud on pea olematud. Võimalus parandusteks - maksustada globaalseid ettevõtteid ühtse tervikuna üle kogu maailma kehtiva maksumääraga sissetulekule (kõik tütarfirmad ja peakontorid muutuvad üheks entiteediks maksustamise eesmärgil ning kogu globaalsest sissetulekust arvestatakse maha kokkulepitud ülemaailmne maksu %)

Majandus/ebavõrdsus inimene vs inimene - madala ja keskmise sissetulekuga inimesed maksvad makse tervel määral, samas rikkaimad inimesed ei maksa oma makse nii nagu peaks. (Elon must laenab oma aktsiate vastu raha ehk võtab võla ning elab sellest, samas võlgade pealt ei pea maksma makse ning aktsiate väärtus kasvab jättes võimaluse uuesti laenu võtta.)

Ebavõrdsus - maksuvõistlus, kelle maksud on madalamad, algas 1980-ndatel aastatel ning on kaasatoonud süvenenud ebavõrdsuse - firmad maksavad sissetuleku pealt järjest väiksemaid makse, sest riigid võistlevad maksusoodustustega, et rohkem suurfirmasid tegutseksid nende riigis, ning inimesed peavad seeläbi maksma järjest suuremaid makse (keegi peab ju kaotatud raha kinni maksma)

Riikidevaheline võistlus - 1980-ndad algas globaalne võistlus madalaimate maksudeni (väikeriik - switserland 20% income tax VS suurriik - usa riiklikud 37% + osariigiti erinevad maksu lisad

“Maksusõjad” - film, ERR Jupiter

Ajalugu
20. sajandi algul loodi rahvusvahelise maksustamise alus, mille järgi maksustatakse ettevõtete filiaale eraldi igas riigis nende sissetuleku pealt. See süsteem jättis lüngad, mida firmad saavad ära kasutada.

“Maksusõjad” - film, ERR Jupiter

Ühiskond (maksud ja riik)
Maksud on ühiskonna alus – need loovad sotsiaalsed sidemed ja võimaldavad avalikke teenuseid. Ilma maksudeta puudub toimiv ühiskond. Näide Tšiilist näitab, et riigi taandumine teenustest vähendab kvaliteeti, lõhub ühtekuuluvust ja suurendab äärmuslust.

“Maksusõjad” - film, ERR Jupiter

Majandus / ebavõrdsus (inimesed vs riik)
Maksudest rahastatakse avalikke teenuseid (haridus, tervishoid, infrastruktuur). Eestis on maksud suhteliselt kõrged, kuid vastutasuks on hea elukvaliteet. Tšiilis on teenused suuresti erasektori käes, mis on suurendanud ebavõrdsust.

“Maksusõjad” - film, ERR Jupiter

Majandus / ebavõrdsus (rikaste ja vaeste erinevus Tšiilis)
Tšiilis on suur lõhe rikaste ja vaeste vahel: rikastel on kõik teenused olemas, vaesed saavad vaid miinimumi (nt veevedu kord nädalas). Rikkaim 1% teenib 25% riigi tulust.

“Maksusõjad” - film, ERR Jupiter

Majandus / ebavõrdsus (ettevõtted vs ettevõtted)
Rahvusvahelised ettevõtted kasutavad maksulünki ja maksavad vähem makse, samas kui kohalikud firmad maksavad täies ulatuses. See põhjustab riigile suuri rahalisi kaotusi.

“Maksusõjad” - film, ERR Jupiter

Lahendus (rahvusvahelistele firmadele)
Üks lahendus on maksustada globaalseid ettevõtteid ühe tervikuna ülemaailmse maksumääraga, et vältida kasumi peitmist maksuparadiisidesse.

“Maksusõjad” - film, ERR Jupiter

Majandus / ebavõrdsus (inimene vs inimene)
Tavalised inimesed maksavad makse täiel määral, kuid väga rikkad saavad makse vältida (nt laenates aktsiate vastu ja elades laenurahast, mis pole maksustatud).

“Maksusõjad” - film, ERR Jupiter

Ebavõrdsus (maksuvõistlus)
Alates 1980. aastatest on riigid hakanud konkureerima madalamate maksudega, mis on vähendanud firmade maksukoormust ja suurendanud inimeste maksukoormust.

“Maksusõjad” - film, ERR Jupiter

Riikidevaheline võistlus
Globaalne maksukonkurents tähendab, et riigid pakuvad madalamaid makse, et meelitada ettevõtteid (nt Šveits madalam maks vs USA kõrgem maks), mis süvendab ebavõrdsust.

“Nimed marmortahvlil” - film/raamat

Manipulatsioon - eesti koolipoistele räägiti sõjast kui vägevast asjast, kus isamaa eest võideledes saadakse tõeliseks meheks ning sõjast naastakse kangelsastena, ei mainitud või pisendati surma saamise võimalust ning muid sõja traagilisi tagajärgi, nagu PTSD. Noored poisid marssisid sõtta pimeda julgusega, mistöttu enamus sõprusgrupist ka surid.

“Nimed marmortahvlil” - film/raamat

Ühiskondlike uskumuste mõju inimeste igapäeva elule - Eestlased uskusid 20. sajandi alguses tugevalt, et neil on õigus olla vabad ja omada oma riiki. See usk põhines armastusel oma keele, kultuuri ja traditsioonide vastu. Nad ei tahtnud elada võõra võimu all.

See usk ei olnud lihtsalt mõte – see mõjutas otseselt inimeste igapäevaelu, kujundades nende otsuseid, käitumist ja väärtusi. Paljud olid valmis selle nimel ohverdama väga palju, isegi oma elu. Kui algas Eesti Vabadussõda, läksid nii noored kui vanad vabatahtlikult võitlema. Inimesed töötasid, aitasid rindel ja kodus, kannatasid puudust ning kaotasid lähedasi.

Igapäevaelu oli raske ja ebakindel – puudus toit, turvalisus ja kindlus tuleviku suhtes. Kuid usk paremasse tulevikku andis inimestele jõudu edasi minna. Nad lootsid, et ühel päeval saab Eesti vabaks ning inimesed saavad elada rahus ja ise otsustada oma elu üle

“Nimed marmortahvlil” - film/raamat

Film näitab, et noored võivad olla otsustava tähtsusega riigi tuleviku kujundamisel, sest nende uskumused, julgus ja valmisolek tegutseda mõjutavad otseselt ühiskonnas toimuvat. Eesti Vabadussõda ajal otsustavad koolipoisid vabatahtlikult sõtta minna, kuigi nad on noored ja kogenematud. Näiteks peategelane Henn Ahas teeb otsuse liituda rindega, mis ei mõjuta ainult tema enda elu, vaid aitab kaasa ka laiemale sõjategevusele – iga vabatahtlik suurendab Eesti vägede võimekust oma riiki kaitsta. Seega näitab film, et üksikisiku otsus, eriti kriisiolukorras, mõjutab terve riigi käekäiku ja aidatab kaasa iseseisvuse saavutamisele.

“Kiibisõda” - raamat

Arvutite areng torustikest ja gaasiühendustest sülearvutini.

Ainus tehas, mis suudab valmistada tipptasemel protsessoried, mis seovad erinevad kiibid ja voolivõnked nutiseadmeks, on Taiwani Semiconductor Manufactoring Company

Ammerika Räniorg (originaal) vs Nõukogudeliidu Zelenograd (kehv koopia)

“Pearl Harbour” - film

Ajalugu/Ühiskond - Ameerika astus teise maailmasõtta selle rünnaku pärast ehk näitab kuidas üks sündmus võib mobiliseerda terve rahva pannes neid ümberhindama oma väärtusi ja prioriteete.

Inimene - äärmuslikud olukorrad toovad esile inimese tõelise olemuse

kultuur/meedia - kujundavad meie arusaama kangelaslikkusest, tihti lihtsustades keerulisi reaalsusi. Filmis rõhutati vaprust, ohverdust ja lojaalsust kui mehed läksid harjavartega varustatult Tokyot ründama DoLittle bommidega.

Meedia mõjutus - inimesed mäletavad pigem filmi stseene kui ajalooõpikut

Inimeste mõjutus - Meelelahutuslikel eesmärkidel lihtsustavad ja dramatiseerivad filmid ajalugu, jättes tahaplaanile selle tegeliku kaootilisuse ja traagilisuse, kujutades sündmusi sageli mustvalge “hea vs halb” vastandusena, mis ei pruugi olla tõene. (Konkreetset armukolmnurka ei eksisteerinud, kuid oli vajalik inimestele südamlikuna meelde jätmiseks)

“Nerve” - film

tehnoloogia - nimesed teevad ohtlikke väljakutseid, sest tehnoloogia võimaldab neil saada kohest tähelepanu ja tunnustust

ühiskond ja massikultuur - Anonüümsed vaatajad julgustavad osalejaid järjest ohtlikumatele tegudele, mis näitab, kuidas vastutus hajub ühiskonnas

inimene ja väärtused - Soov kuuluda ja silma paista paneb inimese tegema otsuseid, mida ta tavaolukorras ei teeks

eetika - kas teiste ohtlikesse olukordadesse surumine meelelahutuse nimel on õigustatud. Vaatajad naudivad mängu, isegi kui olukord muutub eluohtlikuks.

kuulsusekultuur - Tänapäeva kultuuris seostatakse edu ja väärtust sageli nähtavuse ja populaarsusega, mida film selgelt kritiseerib läbi anonüümse rahvahulga ehk vaatajate mentaliteedi, kus keegi ei vastuta, ning loojate populaarsuse hulluse, mille käigus kaovad arusaam iseendast ning moraalsetest/eetilistest piiridest.

“Ready player one” - film

tehnoloogia - Inimesed eelistavad virtuaalmaailma päriselule, sest see pakub rohkem võimalusi ja põgenemist reaalsuse probleemide eest.

ühiskond - Näitab kihistumist: vaesed elavad lagunenud maailmas ning peavad tegema orjaväärset tööd, et võlad ära maksta, rikkad kontrollivad tehnoloogiat ja orjastamist.

eetika - Korporatsioon IOI tahab OASIS-e muuta kasumimasinaks, ignoreerides kasutajate heaolu ning sunnib võlgu jäänud mängijaid tegema orjaväärset tööd.

keskkond - Kuna reaalses maailmas puudub usk paremasse tulevikku, põgenevad inimesed virtuaalmaailma, kus nad saavad unustada keskkonnaprobleemid ja elada illusioonis.

sotsiaalsus ja tehnoloogia - Tehnoloogia, mis algselt pidi elu parandama, muutub vahendiks, mis eraldab inimese reaalsusest ja tekitab sõltuvust

loodus - Film Ready Player One vihjab sellele, et kui ühiskond keskendub tehnoloogilisele arengule ja virtuaalsete maailmade loomisele, mis pakuvad inimestele võimaluse põgeneda pärismaailma raskuste eest ja tekitavad sõltuvust kunstlikust heaolutundest, võivad päris probleemid, nagu looduskeskkonna seisundi halvenemine, jääda tähelepanuta ning jätkuvalt süveneda, kuna nende lahendamist ei peeta piisavalt oluliseks ega tulusaks.

“Tehisaru teaduskeele kujundajana” - artikkel, Sirp

eesti keele tulevik - Tehisaru võib muuta eesti keele kasutust, sest tõlgetes eelistatakse sageli võõrapäraseid sõnu ja väljendeid, mis võivad keele loomulikku arengut moonutada.

haridus - Õpilased võivad hakata tehisaru liigselt kasutama, asendades iseseisva mõtlemise kiirete automaatsete vastustega. — Lahendus — koolis tuleb hakata õpetama kuidas kasutada tehisaru ning kohandada ülesanded nii, et siiski õpilane peaks arendama oma kriitilist mõtlemist.

inimesed - Kuna tehisaru genereerib kiiresti palju teksti, võib kasutaja usaldada saadud infot kriitikata, isegi kui see sisaldab vigu.

eetika - Tehisaru kasutamine tekitab küsimusi vastutuse, täpsuse ja andmekaitse kohta, eriti kui kasutajat ei hoiatata võimalike vigade eest.

“Klassikokkutulek” - film

ühiskondlikud normid - Peategelased on keskealised mehed, kellelt eeldatakse “edukat elu” – st stabiilset töökohta, pere, sotsiaalset staatust –, kuid tegelikkuses ei vasta nende elu alati sellele ideaalile. See loob pinge tegelikkuse ja ühiskondlike normide vahel.

stereotüübid mehelikkuse kohta - mees peab olema edukas, tugev, majanduslikult hakkama saav ja emotsionaalselt pigem vaoshoitud. Kui see ei õnnestu, tekib inimestel tunne, et nad on “läbi kukkunud”, kuigi objektiivselt ei pruugi see nii olla.

“Klass” - film

ühiskond - hierarhia, vägivald, ükskõiksus ja sotsiaalne surve. Kui süsteem ei märka või ei sekku, võivad probleemid eskaleeruda traagiliste tagajärgedeni. Vastutuse hajumine. Film Klass kujutab, kuidas pikaajaline tõrjutus või kiusamine võivad viia ohvri psühholoogilise murdumiseni, kus inimene kaotab usu enda väärtusesse ja võimalusse olukorda muuta, mistõttu muutub tema käitumine ja maailmapilt järk-järgult äärmuslikumaks ja ellujäämise keskseks.

Inimene ja grupimentaliteet - Inimene võib grupisurve ja hirmu tõttu teha moraalselt küsitavaid tegusid, sest soov kuuluda ja mitte ise ohvriks sattuda võib ületada tema eetilised tõekspidamised.

Eetika ja haridus - Film Klass kujutab, kuidas kiusamine ja ühiskonna passiivsus võivad viia vägivalla eskalatsioonini, näidates, et üksikisiku ja institutsioonide vastutus on oluline konfliktide ennetamisel.

Kohtla-Nõmme, kaevandus

“Kus on AI, mis seisab väikese inimese eest?” - artikkel, Eesti Ekspress

Kõik firmad ja ettevõtted on alustan ühel või teisel määral kasutama oma süsteemides AI-d, et vähendada tüütute tegevuste koormust töötajatel. Selleks kirjutavad AI-d kirju, loevad sisse tulnud kirju ning isegi koostavad raporteid või ettekandeid. Samas eraisikul ei ole oma AI-d, kes loeks ettevõtete AIde poolt saadetud kirju, organiseeriks neid ning vajadusel vastaks neile.

“Targem tehis, targem elu” - artikkel, Luisa Keelelahendused

tehnoloogia - Tehisaru areng, eriti suured keelemudelid, võimaldab automatiseerida keerukaid keele- ja andmetöötlusülesandeid, nagu tekstiloome, tõlkimine ja analüüs.

haridus - Tehisaru võimaldab kohandada õpet õppija tasemele ja anda personaalset tagasisidet, kuid võib samas vähendada õpilaste iseseisvat mõtlemist + treenib laiskust.

ühiskond - Tehisaru kasutamine tekitab küsimusi andmekaitsest, eelarvamustest ja õiglusest, mistõttu on vaja selgeid reegleid ja teadlikkuse tõstmist.

keskkond - Tehisaru mudelite arendamine ja kasutamine nõuab suurt arvutusvõimsust, mis omakorda tähendab märkimisväärset energiakulu.

kultuur - Tehisaru mõjutab kultuuri, muutes keelekasutust ja loomeprotsesse, rikastades ideede loomist, kuid samal ajal pärssides korrektset väljendust ja tõstatades küsimusi autorluse ning loomingulise isikupära kohta.

“Kes valis ChatGPT riigikokku?” - artikkel, ERR uudised

“Kuidas vanaema ära läks” - Toomas Haugi jutustus

“Kapten” - film

identiteet - Äärmuslikes olukordades võib inimene võtta üle uue identiteedi, mis aitab tal ellu jääda, kuid samas hägustab piiri tegeliku mina ja rolli vahel.

autoriteet - Film illustreerib, kuidas vorm ja autoriteet võivad kunstlikult anda inimesele võimu (kuigi ta ei ole seda välja teeninud), mida ilma moraalse vastutuseta kasutades võidakse hakata tegema üha julmemaid otsuseid.

eetika - Film tõstatab eetilise dilemma, kas inimene on oma tegude eest vastutav, kui ta järgib autoriteeti või süsteemi, mis õigustab vägivalda.

“1984” - raamat, George Orwell

“Loomade farm” - raamat, George Orwell

“Kõrged elektrihinnad peegeldavad konkurentsivõimelise elektritootmise puudust” - artikkel,

“Energiaeksperdid lasevad valitsusliidu energiaplaani sõelapõhjaks” - artikkel,

Kris Kärner - poliitik

Kris Kärneri intervjuu Vilja Kiisleriga - delfi

“Euroopa põllumajandustootjad protestivad komisjoni ohtlike plaanide vastu” - artikkel, agrobite

“Põllumehed avaldasid Brüsselis meelt Mercosuri vabakaubandusleppe vastu” - artikkel, ERR

“Noore võitleja teekond” - Combat ready publishing

“Captain Philips” - film

ühiskond - Film näitab, kuidas globaliseerumine mõjutab eri maailma osi ebavõrdselt. USA kaubalaevad liiguvad turvaliselt ja rikkalikult, samal ajal kui Somaalia rannikul valitseb vaesus ja seadusetus, kus vaesed piirkonnad pöörduvad piraatluse poole ellujäämiseks.

eetika - Film Captain Phillips kujutab, kuidas globaalsed majanduslikud ebavõrdsused ja äärmuslikud elutingimused võivad viia konfliktideni, kus inimeste moraalsed valikud sõltuvad pigem ellujäämisest kui eetilistest põhimõtetest.

turvalisus - Film toob esile, kui oluline on rahvusvaheline koostöö turvalisuse tagamisel, sest üksikud riigid ei suuda kaitsta globaalseid kaubateid.

“Deepwater Horizon” - film

keskkond - Film Deepwater Horizon näitab, kuidas tööstuslik kasum ja kiirustamine võivad viia keskkonnakatastroofini, mille tagajärjed loodusele on pikaajalised ja ulatuslikud. Firmad ei hooli esmajärgus töö- ega keskkonna ohutusest, mistõttu lõigatakse nurki turvalisuse ja säästlikkuse valdkonnas tuues endaga kaasa katastroofilisi tagajärgesid nii loodusele kui inimeludele. (reostus)

eetika - Film tõstatab eetilise küsimuse, kas majanduslik kasu võib õigustada ohutusnõuete eiramist, kui see seab ohtu inimelud ja keskkonna.

väärtused - Film näitab, kuidas suured korporatsioonid võivad seada kasumi esikohale, ignoreerides töötajate hoiatusi ja turvariske

tehnoloogia - Film näitab, et keerukas tehnoloogia ei ole turvaline, kui seda juhitakse hooletult või kiirustades.

“Thirteen lives” - film

isetus - Film Thirteen Lives näitab, kuidas inimeste grupp võib kriisiolukorras tegutseda erakordse julguse ja pühendumusega, seades teiste elud enda turvalisusest ettepoole.

riikidevahelised suhted - Keeruliste probleemide lahendamine nõuab rahvusvahelist koostööd, sest üksikisik või üks riik ei suuda alati üksi kriise lahendada.

Film Thirteen Lives kujutab, kuidas rahvusvaheline koostöö, inimlik julgus ja professionaalsed oskused võivad kriisiolukorras päästa elusid, rõhutades usalduse ja vastutuse tähtsust.

“Andrus Kivirähk: kuidas saada poliitikuks?” - artikkel, delfi

“Trumpi sõja tõttu jääb osa toiduviljast külvamata” - artikkel, Sakala Postimees

Iraani sõda takistab väetiste kättesaadavust ja tõstab nende hinda. Osaliselt on väetisetarned isegi katkenud, sest sõja tõttu on Hormuzi väin kinni. Kolmandik maailma peamistest väetisekemikaalidest läbis varem just seda kanalit. Eesti oludes tähendab see, et põllumehed ostavad vähem väetist ega külva ka kõiki neid kultuure, mida varem.

ühiskondlike väärtuste lühinägelikkus - võtame väga palju asju kui iseenesest mõistetavana, sest need on meil kogu elu käepärast olnud, mistõttu ei väärtusta me nende olemasolu… Mugavused igapäeva elus

Igapäevaelus oleme harjunud faktiga, et meil on külmkapis toitu, meil on katus peakohal, soe vesi jookseb kraanist, lapsed ei sure enam massiliselt esimese paari eluaasta jooksul, inimeste eluiga ulatub 80ndatesse eluaastatesse, saame toas vetsus käia jne.

100 aastat tagasi ei olnud kanalisatsioon, elektri-- ja nutiseadmed või meditsiini laialt kättesaadavad, rääkimata nende arengutasemetest.