Ajalugu IV: nimed

Nestor

Samanimelise kroonika autor; räägib kuidas Jaroslav Tark käis Tartut rüüstamas ning Vene riigi valmimisest

Bartholomäus Hoeneke

Saksa ordu Liivimaa haru ordumeistri kaplan; Liivimaa noorema riimkroonika (pole originaalis säilinud) autor

Johan Renner

?

Eduard Bornhöhe

Avaldas ,,Tasuja" (tähtsaim teos) 17-aastaselt, kirjutas ka "Villu võitlused" ja "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ("Viimse reliikvia" aluseks)

Baltazar Russow

"Liivimaa provintsi kroonika" autor, peamine Liivi sõja sündmuste kajastaja

Jogaila

Leedu paganlik suurvürst

Jadwiga

Poola kristlik printsess

Mindaugas

Leedu esimene (ja ainuke) kristlik kuningas. Ta võttis vastu ristiusu (1250/51), et lõpetada konflikt orduga. Paavst kroonis ta 1253 kuningaks. 1263 tapeti sugulaste poolt.

Ivan III

Moskoovia valitseja 1462-1505, tema ajal alistatakse Novgorod (1478), abielus Bütsantsi printsess Sofiaga, peale Bütsantsi langust saab Moskoviast ainuke õigeusklik riik.

Vassili III

Moskoovia valitseja 1505-1533, Ivan III poeg ja Ivan IV e Ivan Julma isa, tema ajal vallutatakse Pihkva (1510)

Wolter von Plettenberg

Ordumeister, kes juhtis Liivimaa vägesid 1502 Smolina lahingus. Tema juhtimise all saavutati ülekaalus olnud Moskovia vägede vastu hiilgav võit.

Sig-Alei/Šahh Ali

Juhtis 1558 a Tartu piiskopkonda tunginud Vene vägesid, mis koosnesid suuresti Kaasani ja Astrahani tatarlastest (eestlaste jaoks eksootilised)

Ivan IV e Ivan Julm

Elas 1533-1584 (tsaar alates 1547), isa sureb kui ta on 3-aastane, kasvab üles vägivaldse võimuvõitluse keskel, vihahoos tappis oma poja (Ilja Repini maal sellest), viimane Rjurikute dünastiast, 1558 alustab Liivi sõda

Ilja Repin

Vene maalikunstnik, kes maalis pildi sellest, kuidas Ivan Julm vihahoos oma poja tappis

Gustav Vasa

Rootsi kuningas 1523-1560, Vasade dünastia rajaja, viib Rootsis läbi reformatsiooni.

Gotthard Kettler

Viimane ordumeister, ta andis allesjäänud ordu alad Poolale ja sai vastutasuks valitseda Kuramaa hertsogiriigi (Poola vasallina)

Stefan Batory

1576-1586 Poola-Leedu kuningas, vallutas Moskoovialt Lõuna-Eesti Poolale (1582 Jam Zapolski vaherahu)

Peeter I

Vene tsaar põhjasõja ajal, valitses 1682-1725, võitis põhjasõja, sai sealt Liivimaa, Eesti alad ja Ingerimaa, 1703 rajas Peterburgi.

Ivo Schenkenberg

Tallinnas müntmeistri sell. Kui venelased Eesti aladele tungisid ja Tallinn ülerahvastuse all kannatama hakkas, lubati tal koostada talupoegadest väesalk, et venelaste kontrolli all olevatel aladel rüüstamas käia. Samuti oli tema väesalk linnas tuletõrjeks.

Katariina Jagellonika

Poola printsess, abiellus Johan III (sai Rootsi kuningannaks) ja oli Sigismund III Vasa ema

Erik XIV

Gustav Vasa vanim poeg valitses Rootsit 1560-1568, sekkub 1561 aastal Liivi sõtta, kuna Põhja-Eesti vandus Rootsile truudust.

Johan III

Gustav Vasa keskmine poeg, Rootsi kuningas 1568-1592, abiellus Katariina Jagellonikaga, Sigismund III isa

Karl IX

Gustav Vasa noorim poeg, pärast Johani surma oleks pidanud Johani poeg Sigismund kuningaks saama, kuid kuna Sigismund oli juba Poola kuningas ja ta oli katoliiklane, siis see ei meeldinud Rootslastele ja nad kroonisid Karl IX oma kuningaks, valitses 1604-1611

Sigismund III Vasa

Johan III poeg, valiti 1587 Poola kuningaks ja sai 1592 Rootsi kuningaks, 1598 tõusis Rootsi tema vastu üles ja kuulutas Karl IX kuningaks. Rootsi-Poola konfikt, mis lõppes 1629 Altmargi vaherahuga

Villem Reiman

?

Johan Skytte

Gustav II Adolfi õpetaja, Liivima kindralkuberner 1629-1634, Tartu ülikooli tegelik asutaja

Gustav II Adolf

Rootsi kuningas 1611-1632, hüüdnimi "põhjamaade lõvi", juhtis Rootsit 30-aastase sõja ajal ja asutas Tartu Ülikooli (andis allkirja)

Johan Gutslaff

Kirjutab eestlaste paganlikest tavadest (ka Pühajõe mässust), teos on saksakeelne, kuid Vihtla Jürgeni palve piksejumalale paneb kirja eesti keeles, koostab ka lõunaeesti keele grammatika (1648)

Vihtla Jürgen

Esitas palve piksejumalale, mille Gutslaff kirja pani

Käsu Hans

Puhja köster, kirjutas 1708 luuletuse venelaste hävitatud Tartust ("Oh, ma vaene Tarto liin")

Grotjan

Jaani kiriku õpetaja, 1708 küüditati Eestist minema (tuli tagasi), 1714 pani Käsu Hansu luuletuse kirikuraamatusse

Andres ja Andrian Virginius

?

Forselius

Pajur vist ei rääkinud palju Forseliusest: lihtsalt mainis teda

Heinrich Stahl

Pastor, kes 1637 avaldas põhjaeesti grammatika (liialt saksapärane)

Johannes von Münchhausen

Saare-Lääne piiskopkonna viimane piiskop, kes müüb ala ning ameti 1559 Taanile

hertsog Magnus

Taani kuninga vend, kes saabub 1560 endist Saare-Lääne piiskopkonda valitsema, sai endale ka Kuramaa piiskopi tiitli

Adam Olearius

Pani kirja, mida nägi oma reisil Saksamaalt? Pärsiasse (Iraani). Reisil läbis ka Eesti ala ning kirjeldas, nt kuidas Narvas naised ennast koos meestega täis jõid

Johann Hornung

1693 avaldab põhjaeesti keele grammatika: seda kasutatakse järgnevad ~150 a ja tuntakse vana kirjaviisina

Anton Thor Helle

Jüri kiriku õpetaja, 1739 avaldas piibli tõlke põhjaeesti keeles

Karl XI

Rootsi kuningas 1660-1697, viis läbi reduktsiooni

Karl XII

Rootsi kuningas 1697-1718, valtses enamus aega sõjaajal (pool oma elust sõdis), saavutas hiilgava võidu Narva lahingus 1700, siis sõdis poolas kuni 1706 aastani, 1709 aastal tungis Venemaale, kuid sai samal aastal Poltava lahingus lüüa ja põgenes türklaste (Osmanite impeeriumi aladele), 1714 kutsuti Rootsi tagasi (20 päevaga jõudis kohale) ja 1718 lasti Fedrikshaldi Norras piiramisel maha (ei tea kas rootslaste või taanlaste poolt)

Ronga Tehvan

Rootsivastase propaganda poolt väljamõeldud tegelane: olevat olnud talupoeg, kes aitas Karl XII väel tungida teel Narva ette juhtunud Vene väe tagalasse - selja tagant pole auväärt rünnata. Teda näidati kui kuradi kehastust.

Ivan Mazepa

Ukraina alal kasakate üle valitsenud ataman, läks üle Rootsi poolele, põgenes Poltava lahingust koos Karl XII Moldovasse (Osmanite impeeriumi ala), kus ka suri, sest oli juba vanemaealine

Katariina II e Katariina Suur

Saksa printsess, kes abiellus Peeter III ning lükkas pool aastat peale tema võimule saamist ta troonilt. Vene keisrinna 1762-1796. Üüritab kaotada Balti kubermangude eripära.

Peeter III

Vene keiser 1762, Katariina II lükkab ta troonilt (pidavat olema liiga lapsik ja totter)

vürst Potjomkin

Mingil hetkel Katariina II suur toetaja, lasi püstitada jõe äärde majade fassaade, et vallutatud alad näiks väärtuslikumad (sellest ka väljend "Potjomkini küla")

Paul I

Vene keiser 1796-1801, Katariina II poeg, tühistas asehalduskorra, viis Eestimaal sisse nekrutikohustuse

Karl Ernst von Baer

?

Eduard Ahrens

Loob 19. sajandi keskel uue kirjaviisi, mida näiteks Jakobson kasutab Sakalas (Janseni Postimees on vanas kirjaviisis)

Friedrich I August, hiljem August II Tugev

?

Johan Reinhold von Patkul

?

Ulrika Eleonora

?

George von Browne

Iirlane, Tallinna ja Riia kubermangu ühine asehaldur

munk Filofei

Pihkva munk, kes kirjutas, et kaks Roomat on juba olnud, kolmas on praegu (Moskoovia) ja neljandat enam ei tule