HAPNIKU TRANSPORT JA SELLE HINDAMINE INTENSIIVRAVI PATSIENIDIL. ŠOKK

Hapniku tranasport ja selle hindamine:

Kudede hapnikuga varustatuse jaoks on olulised (ja seda peegeldavad):

• Arteriaalse vere hapnikusisaldus 

  • Hemoglobiini kontsentratsioon 

  • Hemoglobiini küllastus hapnikuga 

• Südame töö (pumbafunktsioon) 

  • Südame löögisagedus 

  • Arteriaalne vererõhk

Hgb küllastatus hapnikuga - pulssoksümeetria:

• Oksümeetria – Hgb hapnikuga küllastatuse mõõtmine veres või kudedes. SaO2 

• Pulssoksümeetria – registreeritakse punase ja infrapunase kiirguse (erinevad lainepikkused) neeldumist anduri vahel paiknevas koes (sõrmeots, kõrvalest, jm.). SpO2

• Hgb hapnikuga küllastatus 

• Lokaalne vereringe 

• SpO2 vs. PaO2 

• SpO2 > 95% (vähemalt > 90% !) 

• Hingamisseiskuse korral SpO2 ei lange kohe, vaid u. ühe minuti jooksul 

• Karboksühemoglobiini korral esineb valepositiivselt kõrge SpO2 , hüpoksiat ei tunne ära 

• SpO2 on kõige laiemalt kasutatud parameeter patsientide monitooringus 

Arteriaalse vererõhu mõõtmine/monitooring:

Kuidas hapniku transportI (seega ka kudede hapnikuvaegust) mõõta?

• Kudede verevarustus 

  • Arteriaalne vererõhk 

  • Südame löögisagedus 

  • Uriini produktsioon (diurees) 

  • …. 

• Arteriaalse vere hapniku sisaldus 

  • Hgb sisaldus 

  • Hgb küllastus hapnikuga (SpO2 ) 

  • Hapniku osarõhk (PaO2 , veregaaside analüüs)

• Hapniku vaegus – anaeroobne glükolüüs?

Laktaat:

• Norm vereseerumis 1…2 mmol/l 

• Stabiilsel haigel on laktaat normaalne ja vastupidi: kui laktaat , siis “there is some alterations in perfusion” 

• Hüperlakteemia neli tekkemehhanismi 

  • Anaeroobne glükolüüs, süsteemne/regionaalne hüpoksia 

  • Püruvaadi dehüdrogenaasi häire 

  • Valkude katabolism 

  • Maksa funktsiooni  

• Hüperlakteemia =/= laktatsidoos 

• A tüüpi laktatsidoos – süsteemsest hüpoksiast tingitud 

• B tüüpi laktatsidoos – esmasest koeainevahetushäirest tingitud

• Vereseerumi laktaadi tase > intensiivravi surevust prognoosiv faktor 

Šokk:

• Üks kliinilises praktikas sagedasemini esinevaid eluohtlikke sündroome 

• Puudub üldtunnustatud definitsioon, klassifikatsioon 

• Hetkeline peatus suremisprotsessis 

• Sündroom, mida iseloomustab kudedesse suunduva vere hulga pidev vähenemine, millest tuleneb koe hapnikutarbimise ja hapniku juurdevoolu mittevastavus koos happeliste metaboliitide mitteküllaldase eritusega 

• Seisund, mida iseloomustab kapillaaride mitteküllaldane perfusioon

• Hemodünaamika äge muutus, mis põhjustab suuri häireid elutähtsate organite kapillaarverevarustuses

• Sündroom, mida iseloomustab kudede hapnikutarbe ja hapnikuga varustatuse mittevastavus.

Šoki sümptomid:

• Šokki saab diagnoosida viie sümptomi olemasolul: 

  • Vererõhu langus e . arteriaalne hüpotensioon 

  • Teadvusehäired 

  • Uriinihulga vähenemine (st oliguuria või anuuria) 

  • Halba perifeerset verevarustust peegeldav jahe, kahvatu, tsüanootiline nahk 

  • Laktaadi kuhjumine veres

Šoki põhjused:

• Erinevatel põhjustel, näiteks 

  • Veremahu langus (äge verekaotus) 

  • Südametegevuse puudulikkus (südamelihase infarkt) 

  • Perifeersete veresoonte laienemine (sepsis) 

• tekkinud elutähtsate elundite verevarustuse vähenemine kriitilise piirini. 

• Hapnikuvaegusest tingituna tekivad kudede rasked häired, mis põhjustab rakkude hävimist

Šoki liigid:

• Patofüsioloogia alusel: 

  • Hüpovoleemiline šokk 

  • Kardiogeenne šokk 

  • Obstruktiivne šokk 

  • Distributiivne šokk

• Etioloogia alusel: 

  • Hüpovoleemiline šokk (sh. hemorraagiline šokk) 

  • Kardiogeenne šokk 

  • Septiline šokk 

  • Anafülaktiline šokk 

  • Põletusšokk