Füsa 11.klass I periood

Laeng (mida näitab)

Näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus.

Laengu liigid ja nende vastastikmõju

Laengud jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks. Laetud kehad tõmbavad enda poole laadimata kehasid, samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad.

Elementaarlaeng

Väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng.

Elementaarlaengu esinemine osakestel ja märgid

Esineb prootonitel (positiivne märk) ja elektronidel (negatiivne märk).

Laengu jäävuse seadus

Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on muutumatu ehk jääv.

Negatiivne ioon ja selle tekkimine

Negatiivselt laetud osake, mis tekib, kui aatom liidab väliskihile elektrone.

Positiivne ioon ja selle tekkimine

Positiivselt laetud osake, mis tekib, kui aatom loovutab väliskihilt elektrone.

Elektrivool ja selle suund

Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Voolusuund on kokkuleppeliselt selles suunas, kuhu liiguvad või liiguksid positiivselt laetud osakesed.

Juhid ja dielektrikud (võrdlus ja näited)

Juhid sisaldavad hulgaliselt vabu laengukandjaid, mistõttu juhivad väga hästi elektrivoolu (nt metallid nagu vask ja alumiinium, grafiit). Dielektrikutes puuduvad vabad laengukandjad, mistõttu nad ei juhi elektrivoolu (nt plastmass, kuiv puit, kumm, puhas destilleeritud vesi).

Voolutugevus (mida näitab, valem, ühik, tähis)

Näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. Tähis $I$, ühik $A$ (amper), valem $I = \frac{q}{t}$.

Coulombi seadus (sisu, valem, tähised)

Ütleb, et laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga: $F = k \frac{q_1 q_2}{r^2}$.

Elektrostaatika uurimisala

Füüsika haru, mis uurib paigalseisvaid elektrilaenguid ning nende vahel mõjuvaid püsivaid elektrivälju ja jõude.

Dielektriline läbitavus

Näitab, mitu korda on elektrijõud vaadeldavas keskkonnas väiksem kui vaakumis.

Püsimagnet

Keha, millel on pikaajalised magnetomadused.

Magnetpoolus

Magneti piirkonnad, kus magneti omadused on kõige tugevamad.

Neutraalne piirkond magnetil

Pooluste vahel olev magneti omadusteta ala.

Magnetite omavaheline mõju

Erinevad poolused tõmbuvad, samasugused tõukuvad.

Magnetvälja esinemiskohad

Esineb püsimagnetite ümbruses ja liikuvate laetud osakeste ümber.

Vooluga juhtmete vaheline vastastikmõju

Jõud on maksimaalne, kui juhtmed on paralleelsed, ja puudub, kui juhtmed on risti. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud, samasuunaliste voolude korral tõmbejõud.

Elektromagnet ja selle magnetomaduste sõltuvus

Seade, mille magnetomadused on sisse-välja lülitatavad. Koosneb raudsüdamikuga poolist; magnetomaduste tugevus sõltub pooli läbivast voolutugevusest ja poolis olevate juhtmekeerdude arvust.

Ampère'i seadus (sisu, valem, ühik, tähis)

Ütleb, et kahe vooluga juhtme vahel olev jõud on võrdeline voolutugevuse korrutisega ja juhtme pikkusega ning pöördvõrdeline nende vahelise kaugusega: $F = B I L \sin(\alpha)$. Tähis $F$, ühik $N$ (njuuton).

Vasaku käe reegel (juhtmele mõjuva jõu määramine)

Määrab juhtmele mõjuva jõu suuna: kui väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda ja magnetvälja jõujooned sisenevad peopesasse, siis pöial näitab jõu suunda.

Elektri- ja magnetvälja jõujoonte võrdlus

Elektrivälja jõujooned on laengutel algavad ja lõppevad avatud jooned, magnetvälja jõujooned aga alguse ja lõputa kinnised kontuurid (pöörisväli)

Parema käe reegel

Parema käe reegel: püsti olev pöial näitab voolusuunda ja kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte ringlemise suunda ümber juhtme

Elektrivälja tugevus (sisu, valem, ühikud, tähis)

Näitab, kui suur jõud mõjub $1\text{ C}$ laengule vaadeldavas elektrivälja punktis. Tähis $E$, ühik $N/C$ või $V/m$, valem $E = \frac{F}{q}$.

Elektrivälja potentsiaal

Näitab, kui suur on selles punktis asuva ühekulonilise keha potentsiaalne energia.

Pinge (sisu, valem, ühik, tähis)

Näitab, kui palju tehakse tööd, et ühekuloniline laeng viia ühest punktist teise. Tähis $U$, ühik $V$ (volt), valem $U = \frac{A}{q}$.

Lorentzi jõud ja juhtme otstel tekkiv pinge

Lorentzi jõud on jõud, mis mõjub magnetväljas liikuvale laetud osakesele. Pinge suurus sõltub magnetinduktsioonist, juhtme liikumiskiirusest, juhtme pikkusest ning liikumissuuna ja magnetvälja vahelisest nurgast.

Elektromotoorjõud

Vooluallika poolt tekitatud maksimaalne pinge. Näitab, kui palju tehakse tööd, et ühekuloniline laeng viia läbi kogu vooluringi.

Laengu jäävuse seadus

Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on muutumatu ehk jääv.

Negatiivne ioon ja selle tekkimine

Negatiivselt laetud osake, mis tekib, kui aatom liidab väliskihile elektrone.

Positiivne ioon ja selle tekkimine

Positiivselt laetud osake, mis tekib, kui aatom loovutab väliskihilt elektrone.

Elektrivool ja selle suund

Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Voolusuund on kokkuleppeliselt selles suunas, kuhu liiguvad või liiguksid positiivselt laetud osakesed.

Juhid ja dielektrikud (võrdlus ja näited)

Juhid sisaldavad hulgaliselt vabu laengukandjaid, mistõttu juhivad väga hästi elektrivoolu (nt metallid nagu vask ja alumiinium, grafiit). Dielektrikutes puuduvad vabad laengukandjad, mistõttu nad ei juhi elektrivoolu (nt plastmass, kuiv puit, kumm, puhas destilleeritud vesi).

Voolutugevus (mida näitab, valem, ühik, tähis)

Näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. Tähis $I$, ühik $A$ (amper), valem $I = \frac{q}{t}$.

Coulombi seadus (sisu, valem, tähised)

Ütleb, et laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga: $F = k \frac{q_1 q_2}{r^2}$.

Elektrostaatika uurimisala

Füüsika haru, mis uurib paigalseisvaid elektrilaenguid ning nende vahel mõjuvaid püsivaid elektrivälju ja jõude.

Dielektriline läbitavus

Näitab, mitu korda on elektrijõud vaadeldavas keskkonnas väiksem kui vaakumis.

Püsimagnet

Keha, millel on pikaajalised magnetomadused.

Magnetpoolus

Magneti piirkonnad, kus magneti omadused on kõige tugevamad.

Neutraalne piirkond magnetil

Pooluste vahel olev magneti omadusteta ala.

Magnetite omavaheline mõju

Erinevad poolused tõmbuvad, samasugused tõukuvad.

Magnetvälja esinemiskohad

Esineb püsimagnetite ümbruses ja liikuvate laetud osakeste ümber.

Vooluga juhtmete vaheline vastastikmõju

Jõud on maksimaalne, kui juhtmed on paralleelsed, ja puudub, kui juhtmed on risti. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud, samasuunaliste voolude korral tõmbejõud.

Elektromagnet ja selle magnetomaduste sõltuvus

Seade, mille magnetomadused on sisse-välja lülitatavad. Koosneb raudsüdamikuga poolist; magnetomaduste tugevus sõltub pooli läbivast voolutugevusest ja poolis olevate juhtmekeerdude arvust.

Ampère'i seadus (sisu, valem, ühik, tähis)

Ütleb, et kahe vooluga juhtme vahel olev jõud on võrdeline voolutugevuse korrutisega ja juhtme pikkusega ning pöördvõrdeline nende vahelise kaugusega: $F = B I L \sin(\alpha)$. Tähis $F$, ühik $N$ (njuuton).

Vasaku käe reegel

Määrab juhtmele mõjuva jõu suuna: kui väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda ja magnetvälja jõujooned sisenevad peopesasse, siis pöial näitab jõu suunda.

Elektri- ja magnetvälja jõujoonte võrdlus ning parema käe reegel

Elektrivälja jõujooned on laengutel algavad ja lõppevad avatud jooned, magnetvälja jõujooned aga alguse ja lõputa kinnised kontuurid (pöörisväli). Parema käe reegel: püsti olev pöial näitab voolusuunda ja kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte ringlemise suunda ümber juhtme.

Elektrivälja tugevus (sisu, valem, ühikud, tähis)

Näitab, kui suur jõud mõjub $1\text{ C}$ laengule vaadeldavas elektrivälja punktis. Tähis $E$, ühik $N/C$ või $V/m$, valem $E = \frac{F}{q}$.

Elektrivälja potentsiaal

Näitab, kui suur on selles punktis asuva ühekulonilise keha potentsiaalne energia.

Pinge (sisu, valem, ühik, tähis)

Näitab, kui palju tehakse tööd, et ühekuloniline laeng viia ühest punktist teise. Tähis $U$, ühik $V$ (volt), valem $U = \frac{A}{q}$.

Lorentzi jõud ja juhtme otstel tekkiv pinge

Lorentzi jõud on jõud, mis mõjub magnetväljas liikuvale laetud osakesele. Pinge suurus sõltub magnetinduktsioonist, juhtme liikumiskiirusest, juhtme pikkusest ning liikumissuuna ja magnetvälja vahelisest nurgast.

Elektromotoorjõud, mida näitab

Vooluallika poolt tekitatud maksimaalne pinge. Näitab, kui palju tehakse tööd, et ühekuloniline laeng viia läbi kogu vooluringi.

Elektromagnetiline induktsioon

Nähtus, kus muutuva magnetvälja tulemusena tekib elektriväli.

Magnetvoog (sisu, valem, ühik, tähis)

Näitab, mil määral magnetvälja jõujooned läbivad vaadeldavat pinda. Tähis $\Phi$, ühik $Wb$ (veeber), valem $\Phi = B S \cos(\beta)$.

Faraday seadus (sisu, valem, ühik, tähis)

Ütleb, et induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Tähis $E_i$, ühik $V$ (volt), valem $E_i = -\frac{\Delta \Phi}{\Delta t}$.

Generaator

Seade, mis muundab mehaanilise töö elektrienergiaks tänu elektromagnetilise induktsiooni nähtusele.

Elektrimootor

Seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks.

Elektrimahtuvus (sisu, valem, ühik, tähis)

Näitab, kui suure laengu salvestamisel tekib kehal $1\text{ V}$ pinge. Tähis $C$, ühik $F$ (farad), valem $C = \frac{q}{U}$.