1/32
Sõnavara kaardid Vana-Kreeka, Vana-Rooma, Bütsantsi, Islami ning keskaja feodaalsüsteemi peamiste mõistete ja sündmuste kohta.
Polis
Linnriik Vana-Kreekas, mis hõlmas linna koos ümbritseva maa-alaga.
Hopliidid
Raskerelvastuses jalavägi ja Kreeka sõjaväe põhijõud, kes olid pärit keskmise ja kõrgema jõukusega kodanike hulgast.
Peltastid, lingumehed ja vibukütid
Kreeka sõjaväe kergerelvastus, kuhu kuulusid vaesemad kodanikud.
Maratoni lahing
Lahing, kus ateenlased saavutasid üllatusrünnakuga suure võidu Pärsia üle, mis pani aluse kuulsale maratonijooksu legendile.
Termopüülide lahing
Lahing, kus 300 spartalast võitlesid kitsas mäekurus lõpuni tohutu Pärsia armee vastu, saades kangelasliku eneseohverduse sümboliks.
Filosoofia
Tegelemine filosoofiliste küsimustega olemise ning selle põhjuste ja tähenduse kohta (põhilised filosoofid Vana-Kreekas olid Sokrates, Platon ja Aristoteles).
Hellenismiperiood
Ajajärk Vana-Kreeka ajaloos, mis algas pärast Aleksander Suure vallutusi ning mille tulemusel levis kreeka kultuur, keel ja mõtteviis üle kogu Vahemere idaosa ja Lähis-Ida.
Magistraadid
Täidesaatev võim Vana-Rooma riigis, mille ülesandeks oli riigi juhtimine ja sõjavägi.
Senat
Vana-Rooma mõjukaim poliitiline organ, mille pädevuses olid välispoliitika, rahandus ja nõuanded.
Rahvakoosolekud (Rooma)
Rooma riigi organid, mille ülesandeks oli seadusandlus ja ametnike valimine (rahvaõigus).
„Jaga ja valitse”
Poliitiline taktika, mille järgi valitseja hoiab allutatud rahvaid ja rühmi omavahel tülis või nõrgana, et nad ei saaks ühineda tema vastu.
Legionaar
Vana-Rooma sõjamees.
Leegion
Rooma armee põhiüksus, kuhu kuulus ligikaudu 4000-6000 sõdurit.
„Leiba ja tsirkust”
Väljend, mis tähendab rahva rahuliku ja lojaalsena hoidmist, pakkudes talle tasuta toitu (leiba) ja meelelahutust (gladiaatorivõitlusi).
Rooma õigus
Tänapäeva Euroopa õigussüsteemide alus, mille kohaselt olid kõik Rooma kodanikud seaduse kaitse all ja kedagi ei tohtinud süüdi mõista ilma kohtuta.
XII tahvli seadused
Rooma esimene kirjalik seadustekogu.
Corpus Juris Civilis
Hiljem Bütsantsis kokku pandud Rooma õiguse kogumik.
Akvedukt
Roomlaste kasutusele võetud rajatis, mille abil juhiti kaugematest allikatest vett linna.
Bütsants
Lääne-Rooma languse järel tekkinud Ida-Rooma riik, mis pidas end Rooma järglaseks.
Sunniidid
Islami usuvool, mille kohaselt võib kogukonna juht olla valitud valitu poolt.
Šiiidid
Islami usuvool, mille kohaselt võib kogukonna juht olla ainult Muhamedi sugulane Ali.
Kalifaat
Islami riik, mida juhib kaliif.
Džihaad
Püha pingutus usu levitamise nimel.
Koraan
Islami püharaamat.
Poitiers'i lahing (732)
Lahing, mis kaitses Euroopa kristlikku identiteeti ja määras mandri kultuuri arengusuuna järgnevateks sajanditeks.
Karl Suur
Frangi riigi kuningas ja hiljem esimene Saksa-Rooma keiser, kes ühendas suure osa Lääne-Euroopast, tugevdas kristlust ja pani aluse Püha Rooma keisririigile.
Karolingite renessanss
Karl Suure ajal tekkinud hariduse, teaduse ja kultuuri elavnemine, mis aitas säilitada antiikset pärandit ja pani aluse Euroopa keskaja kultuurilisele arengule.
Feodaalkord
Ühiskonnakorraldus, mis põhines maale ja ustavusele.
Senjöör
Maaomanik ja kaitse andja feodaalkorras.
Vasall
Aadlik feodaalkorras, kes sai maa vastutasuks sõjalise teenistuse eest.
Talupoeg (feodaalkorras)
Isik, kes töötas maad ja pidas ülal kogu feodaalsüsteemi.
Teokohustus
Talupoja kohustus teha tasuta tööd senjööri maadel.
Naturaalandam
Maksuraha asemel toidu või toodete andmine.