LVVS KT 1

Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiivsus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel ning missugustel võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel on lepinguvälist võlasuhet reguleeriv leping tühine?

1. Dispositiivsus

   1. Pm on võimalik sõlmida lepinguväliste võlasuhete osas lepinguid nii enne kui pärast lepinguvälise võlasuhte tekkimist

2. Imperatiivsus

   1. LVVS on ammendavalt reguleeritud seaduses, neid ei saa juurde mõelda

   2. Teatud juhtudel on ka nende sisu imperatiivselt etteantud (nt tootja vastutus, kus ei saa kannatanu kahjuks regulatsioonist erinevalt kokku leppida; ei saa välistada vastutust tahtlikult põhjustatud kahju puhul)

3. Tühine võib olla siis, kui

   1. on imperatiivne sisu ettenähtud (imperatiivsuse 2. variant)

   2. muud TsÜS-i tühisuse alused

Mis liiki lepingute esemeks võivad olla lepinguvälised võlasuhted?

1. Enne lepinguvälist võlasuhte tekkimist

   1. NT kui A tekitab B-le kahju, vastutab ta ainult tahtluse või raske hooletuse korral, piirang vastutuse ulatusele

2. Kui võlasuhe on juba tekkinud

   1. kompromissileping

   2. nõudest loobumise leping

   3. kohustuse ülevõtmise leping

   4. võlatunnistus

Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega?

1. NT: A müüb B-le koera. Pooled tegid kohustus- ja käsutustehingu. B maksab raha, A annab koera. Siis tuleb välja, et mõlemad tehingud on tühised. Mida saab A nõuda?

   1. A-l on B vastu vindikatsiooninõue - vindikatsioonihagi puhul peab A tõendama oma omandiõigust

   2. Lisaks on alusetust rikastumisest tulenev nõue - selle nõude puhul piisab, et A tõendab, et andis alusetu sooritusega koera B-le. Omandiõigus pole üks eeldustest.

2. Tihti võib kohustustehing olla tühine, aga käsutustehing kehtiv. NT A tühistab tehingu olulise eksimuse tõttu.

   1. Vindikatsiooninõuet sellises olukorras pole.

   2. Mh selliste puhkude jaoks on alusetu rikastumise õigus, mis lubab ka sellises olukorras omandi ja valduse tagasi nõuda.

3. Tasu avalik lubamine ja leiutasu

4. VÕS § 1044 lg 3 - kui põhjustatud on kannatanule kehavigastus või surm, on võimalik kohaldada lepinguvälist vastutust ka lepingu olemasolul.

   1. Kui lepingu rikkumisega põhjustatakse kannatanule kehavigastus, on kannatanul õigus valida, kas esitada nõue lepingu rikkumisest tulenevalt või deliktiõiguse alusel

Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust?

1. RVastS

   1. Kui avaliku võimu kandja tekitab kellelegi kahju, siis üldreeglina vastutavad RVastS alusel.

   2. Võib õelda, et on välja arenenud deliktiõigusest

   3. RVastS § 1 loetelu, mil avaliku võimu kandja vastutusele kohaldatakse VÕS-i

      NT kui avaliku võimu kandja vastutus tuleneb omanikuks olemisest. Naisele kukkus pargis puu peale, pargi omanik oli Tallinna linn. Kuna vastutus tulenes omanikuks olemisest kohaldati VÕS-i, mitte RVastS.

Mis on tasu avalikust lubamisest tuleneva tasunõude eeldused? Mis on TAL tehingu olulised tunnused, mis vormis see tehing tuleb teha ning mis aja jooksul tuleb tasustada lubatud tegu teha?

1. Eeldused VÕS § 1005

   1. Tasu avaliku lubamise tehing

   2. Tegu (mille eest tasu lubati)

2. Olulised tunnused

   1. Peab sisaldama tegu kirjeldavat ja tasu lubavat tahet

   2. Tahe tuleb avalikustada

3. Vorminõuet ei ole

4. Tegu tuleb teha

   1. pärast seda, kui tasu TAL tehing on tehtud

   2. enne selle tagasivõtmist

   3. Kui tähtaeg määratud, siis selle jooksul

   4. Kui tähtaega pole määratud, siis mõistliku aja jooksul

Kellele ja mil viisil tuleb TAL tehing teatavaks teha ning mis hetkest alates TAL tehing jõustub?

1. Kellele - määramata isikute ringile ehk avalikkusele

2. Mil viisil - üldsusel peab olema mõistlik võimalus tehingust teada saada

3. Jõustumine - kui tahteavaldus on avalikustatud

Mille poolest erineb TAL tehing tingimuslikust kinkelubadusest?

1. TAL tehing on suunatud avalikkusele

2. Kinkelubadus on suunatud konkreetsele isikule v isikutele

3. Kinkelubadusel on kirjaliku vormi nõue (võib olla abiks eristamisel)

Missuguse tehingu tõlgendamise reegli järgi otsustatakse, kas tasu nõudev isik on teinud tasustada lubatud teo ning kas ta on selle teo teinud õigeaegselt ja nõuetekohaselt?

1. Kui tehingus olev teo kirjeldus ei anna vastust kõigile küsimustele, tuleb tehingut tõlgendada

   1. TsÜS § 75 lg 2 ls 2 - lähtutakse mõistliku isiku arusaamast

Mille alusel otsustatakse, milles seisneb lubatud tasu ja kui suurt tasu lubati?

1. Üldiselt on tasu ettenähtud tehingus endas

2. Kui ei ole öeldud, siis TsÜS § 75 lg 2 ls 2 - mis tasu oli, kui suur tasu oli

   1. NT kassi leidmise eest saad kopsaka tasu

   2. Mida keskmiselt makstakse sellise teo tegemise eest teatud piirkonnas?

   3. Kopsakas on siis keskmisest suurem

Missuguste tingimuste olemasolu korral saab tagasi võtta või muuta TAL tehingut?

1. VÕS § 1006

   1. Tagasivõtmine või muutmine peab olema toimunud enne teo tegemist

   2. Tagasivõtmine või muutmine peab olema tehtud samal viisil kui TAL tehing - oluline et jõuaks samale auditooriumile

Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise või muutmise tagajärjed?

1. Tasu lubaja ei pea lubatud tasu maksma

2. VÕS § 1006 lg 3 peab hüvitama heauskselt lubadusele tuginedes tehtud kulutused

   1. ei kehti siis, kui tasu lubaja suudab tõendada, et konkreetsel isikul ei olnud obj või subj võimalik sellist tegu teha

   2. NT A lubab kõigile 1000€, kes suudavad joosta 100m kiiremini kui 10 sekundit. Keskealine rahvasportlane B ostab spordijalanõud ja hakkab treenima. A ei pea kulutused hüvitama, sest B ei oleks nagunii suutnud nii kiiresti joosta.

Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel?

1. Võimalik on sõlmida ka leping sama teo tegemiseks, mille eest TAL tehinguga tasu lubati.

2. Tagajärg: üldsuse jaoks TAL tehing jääb kehtima, B-ga sõlmitud leping üldsusele mõju ei avalda. Eelduslikult võetakse lepingu sõlmimisega B suhtes TAL tehing tagasi, aga see on ümberlükatav eeldus ja tuleb välja selgitada konkreetse lepingu tõlgendamise teel (VÕS kommentaarid).

Missugused on erisused ja seosed TAL instituudi ning leiutasu instituudi vahel?

1. Leiutasu nõue ja TAL nõue võivad tekkida kõrvuti kui on lubatud tasustada vallasasja leidmine.

2. TAL nõude puhul on eelduseks tehingu tegemine ja teo tegemine

3. Leiutasu nõude puhul peab võtma leiu enda valdusesse ja kui ületab teatud summa tuleb täita teavitamiskohustust

4. NT kui A tahab koera tagasi, C näeb et koer on B juures ja annab A-le teada, siis on TAL nõue täidetud aga leiutasu nõue ei ole

5. Kui mõlemad on täidetud, saab isik ise valida, millisel alusel on mõistlikum nõue esitada

Kuidas toimub tasu maksmine juhul, kui mitu isikut on teinud eri ajal teo, mille eest lubati avalikult tasu?

1. VÕS § 1007 tasu on õigustatud saama see, kes tegi teo esimesena

2. Kui mitu isikut tegi teo samaaegselt, tuleb tasu jagada nende vahel võrdselt

3. Kui tasu ei saa jagada, heidavad teo tegijad liisku

Mida tähendab avalikult tasustada lubatud teo ühine tegemine ning kellele, kui suures ulatuses ja missugustel eritingimustel toimub sellisel juhul tasu maksmine?

1. VÕS § 1008 tasu tuleb jagada õiglaselt

2. lg 2 tasu lubaja võib keelduda maksmast seni, kuni tegijad vaidlevad õiglase jagamise üle

3. Kui tasu jagada ei saa, heidetakse liisku

4. Teo ühine tegemine on siis, kui mitme isiku tegu on põhjuslikus seoses selliselt, et kokkuvõttes saab tehtud tasustada lubatud tegu. See ei eelda kooskõlastatud tegevust.

Missugused on tasu avaliku lubamise instituudi ja käsundita asjaajamise instituudi omavahalised seosed sõltuvalt sellest, kas tasu lubanud isik soovis sooritust enda kasuks või kas ta soovis soodustada kolmandat isikut?

1. Tasu lubadus võib olla tehtud selleks, et soodustada isikut ennast, aga ka selleks, et soodustada kolmandat isikut

2. NT A lubab 100€ sellele, kes toob tagasi naabrimehe B (kolmanda isiku) kadunud koera.

   1. A vastu on teo tegial TAL nõue

   2. B vastu käsundita asjaajamise nõue või alusetu rikaastumise nõue

3. Kui tegu tehakse lubaja kasuks, piirdub üldjuhul teo tegija nõue TAL nõudega

Missugused on tasustada lubatud teo teinud isiku võimalused saada lisaks tasule hüvitist teo tegemise kulutuste ja teo tegemise tagajärjel tekkinud kahju eest?

1. Kas teo tegija tegi midagi rohkemat kui see tegu, mida lubati avalikult tasustada?

   1. NT tasu lubatud koera leidmise eest. B leiab koera ja viib koera loomaarsti juurde ülevaatamisele. TAL tehingu tõlgendamisel ei saa järeldada, et tegu hõlmas arsti juurde viimise.

   2. Arsti juurde viimine ei ole seega lubatuga kaetud ja allub käsundita asjaajamise regulatsioonile

   3. Teatud juhtudel võib olla raske tõlgendada, mille eest täpselt tasu lubati. NT B leiab koera, toidab teda kuni omanik A selgub. Kui tegu hõlmab koera toitmise, ei ole B-l täiendavat nõuet A vastu. Kui ei hõlma siis on.

   4. Erialakirjandus: juhtudel kus teo tegija ei ole teadlik TAL tehingust, võiks heauskset teo tegijat rohkem kaitsta ja anda võimaluse valida, kas esitada TAL nõue või KAA nõue.

   5. NT TAL tasu on 10€, B toidab koera 20€ eest. Kui B teadis TAL tehingust, ei peaks hüvitama 20€, kui ei teadnud siis võiks. Teo tegija peaks olema teadlik, kas tasu on piisavalt suur, et tegu teha.

Missugune on õiguslik olukord siis, kui tasu avalikult lubanud isik maksab eksimuse tõttu tasu isikule, kellel ei ole õigust tasu saada, selle asemel, et maksta tasu tasustada lubatud teo teinud isikule?

1. Teo teinud isikul on jätkuvalt TAL nõue

2. Tasu lubajal on AR nõue isiku vastu, kellele eksimuse tõttu tasu maksis

Mis on konkursi alusel tasunõude tekkimise eeldused?

1. Konkursi korraldaja otsus võitja kohta ja tulemuse teatavaks tegemine

2. 2-20-12037

Missugused on konkursiavalduse olulised tunnused?

1. Konkursiese

2. Pakkumise esitamise viis

3. Tähtaeg

4. Pakkumise väljaselgitamise tähtaeg ja kord

Missuguseid konkursimenetluse etappe saab eristada ja mis on nendest igaühe tähendus juhul, kui konkursiesemeks on lepingupakkumine?

1. Konkursiavalduse tegemine

2. Pakkumiste esitamine (käsitatav offertina)

3. Pakkumiste vastuvõtmine

4. Parima pakkumise väljaselgitamine (käsitatav aktseptina)

5. Konkursi tulemuste teatavaks tegemine (käsitatav aktsepti jõustamisena)

   1. tulemuseks ei pea olema leping, võib olla ka lepingulised läbirääkimised

Missugused on konkursi korraldaja kohustused?

1. VÕS § 1009-1012

   1. Konkursi tingimuste järgimine

   2. Võitja väljakuulutamine (kui pole avalduses märgitud teisiti)

   3. Hüvitama kulutused (kui on avalduses või seadusega ettenähtud)

   4. jne

Missugused nõuded on konkursil osalenud isikul konkursi korda rikkunud konkursi korraldaja vastu?

1. VÕS § 1012

2. Konkursi korraldaja jätab võitja väljakuulutamata

3. Valib võitjaks kellegi, kes selgelt polnud parim või ei vastanud tingimustele

   1. konkursil osaleja ei saa vaidlustada konkursi korraldaja otsust võitja kohta

   2. alles jääb kahjunõe, reeglina hõlmab kahjunõue kantud kulutusi

   3. erandina peaks võimaldama konkursis osalejale ka positiivse huvide kaitse, nt kui konkursil osaleja oligi ainus kes pakkumise esitas ja teda oleks pidanud valima

Missugused on tasu avalikust lubamisest ja konkursist tulenevate nõuete aegumise eeldused ja erisused?

3 a aegumistähtaeg, hakkab jooksma TAL puhul alates teo tegemisest, konkursi puhul alates võitja väljakuulutamisest

Missugused on asja (ja dokumendi) ettenäitamise nõude eeldused?

1. VÕS § 1014

2. Omab asja või dokumendi suhtes mingit nõuet või tahab veenduda, kas on nõue või mitte

3. On õigustatud huvi asja või dokumendi ettenäitamise suhtes

4. On esitanud asja või dokumendi ettenäitamise nõude

5. On andnud tagatise kui seda on nõutud

Mis on asja (ja dokumendi) ettenäitamise kohustuse täitmise tingimused ja kes on sellise kohustuse subjekt?

1. VÕS § 1016 Ettenäitamine toimub seal, kus asi asub, mõjuval põhjusel muus kohas

2. Ettenäitamine ei tähenda õigust saada valdust

3. Nõue on suunatud otsese valdaja vastu

Missugused on asja (ja dokumendi) ettenäitamist nõudnud isiku kohustused (sh vastutus)?

1. VÕS § 1017

2. Ettenäitamist nõudnud isik kannab sellega seotud riske

   1. Kui ettenäidatav asi ettenäitamise käigus kahjustub või hävib, peab nõudnud isik kahju hüvitama ka siis, kui talle endale ei saa midagi ette heita

Mida tähendavad ja mille poolest erinevad üksteisest ehtne ja mitteehtne KAA, õigustatud ja mitteõigustatud KAA ning ekslik ja lubamatu KAA? Millised on õigustatud ja mitteõigustatud KAA eeldused?

1. !Ehtne KAA - asjaajajal on tahe tegutseda teise isiku kasuks

   1. õigustatud KAA § 1018

      Põhieeldused:

      1. Asjaajaja ajas võõrast asja

      2. Tahe tegutseda teise isiku kasuks

      3. Kohustuse puudumine

      1 3-st alternatiivsest eeldusest:

      1. Soodustatu heakskiit

      2. Asjaajamine vastab soodustatu tegelikule või eeldatavale tahtele ja huvile

      3. Asjaajamine on oluline avalikes huvides

      Kui õigustatud KAA eeldused täidetud, siis AR nõudeni ei jõua

   2. mitteõigustatud KAA

      • Esinevad kõik õigustatud KAA põhieeldused, aga mitte ühtegi alternatiivset eeldust

      • Võib viia AR nõueteni

      • 3-2-1-44-11

2. Mitteehtne KAA - asjaajamine enda huvides, asjaajajal ei ole tahet tegutseda teise isiku kasuks

   1. ekslik KAA VÕS § 1026 lg 1 - isik arvab, et ajab enda asja, aga tegelikult ajab võõrast asja

      NT A ostab ratta B-lt, tegi rattale parandusi. B oli aga ratta varastanud C-lt, ratas kuulub ikka C-le, on ekslik KAA.

   2. lubamatu KAA VÕS § 1026 lg 2 - isik ajab võõrast asja nagu enda asja.

      NT B, kes oli ratta C-lt varastanud, teeb ise sellele parandusi.

Milles võib seisneda (loetlege erinevad juhtumite grupid) võõra asja ajamine (s.o teise isiku soodustamine) kui õigustatud KAA eeldus?

1. Väga lai: võib väljenduda igasuguses teise isiku elu ja tervise või vara kasuks tegutsemises.

   1. Ka ühe isiku kohustuse täitmine teise isiku poolt

   2. Tehingu tegemine teise isiku huvides

2. NT ridaelamu, naabrid A ja B. A elamu läheb põlema, B hakkab kustutama. Kelle huvides B tegutseb?

   1. B peamine motivaator võib olla enda säästmine, aga aitab ka A-d

   2. Kohtupraktika: piisab, kui tegevus puutub kasvõi osaliselt teise isiku huvisfääri

Mida tähendab teise isiku soodustamise tahtlus kui õigustatud KAA eeldus ning missugune on õiguslik olukord siis, kui asjaajaja eksib soodustatu isikus?

1. Tahtlus on olemas, kui

   1. Asjaajaja teab, et aetav asi kuulub võõrasse huvisfääri

   2. Asjaajaja tahab vähemalt osaliselt tegutseda teise isiku kasuks

2. NT A-l on kinnisasi, B pargib auto A kinnisasjale. A laseb auto ära viia. Peamine motivaator on auto enda kinnisasjalt ära viia, aga osaliselt ka tahe tegutseda B kasuks.

3. Kui asjaajaja eksib: asjaajaja A arvab, et tegutseb B heaks, pärast tuleb välja, et ajas C asja. tahtlus eksisteerib ikkagi, oli eksimus soodustatu isikus. Õigused ja kohustused saavad tekkida tegelikult soodustatud isikul. § 1019

Kuidas jaotatakse võõra asja ajamise tahtluse tõendamise koormust, eristatuna sellest, kas tegemist on objektiivselt või subjektiivselt võõra asja ajamisega?

1. Objektiivne: väliselt on äratuntav, et isik tegutseb kellegi teise kasuks → eeldatakse asjaajamise tahet

2. Subjektiivne: väliselt ei ole aru saada, et isik tegutseb kellegi teise kasuks → asjaajaja peab vaidluse korral tõendama, et oli tahe tegutseda soodustatu kasuks

Mis on tüüpilised juhud, mil KAA sätete kohaldamise välistab asjaolu, et asjaajamiseks on olemas alus (nimetage juhtumite liigid)?

1. Leping - loob kohustuse tegutsemiseks

2. Seadus - perekonnaõigus

3. Üldine abi osutamise kohustus (karõ) ei tohiks välistada õigustatud KAA

Missugune on õiguslik olukord siis, kui isiku esemele kulutuste tegemise või tema kohustuse täitmise aluseks on leping selle isiku kui kolmanda isiku kasuks?

1. NT A ja B sõlmivad töövõtulepingu, mille järgi B kohustub ehitama C kinnistule puukuuri. B ehitab valmis, A-l sai raha otsa ja ei tasu töö eest. Kas B võib esitada nõude C vastu?

   1. B ja C vahel võlasuhet ei ole, C kinnistu on võõras asi, tahe tegutseda C kasuks oli, kohustus C vastu ei olnud AGA

   2. 2-21-16508 B-l ei ole C vastu nõudeid, sest B-l oli kohustus tegutsemiseks (leping A-ga)

Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamise vastamine soodustatu huvile ja avaldatud tahtele ning mille poolest erineb see eeldus KAA heakskiitmisest?

1. soodustatu võib oma tahet avaldada, see kohe ei tähenda, et on leping sõlmitud (aga eristamine võib olla keeruline)

   1. NT A on järves uppumas, karjub appi, B ütleb ok ma tulen päästan. Ei saa öelda, et A oleks tahtnud B-ga edaspidi lepinguliselt seotud olla.

2. Avaldatud tahe - enne asjaajamise alustamist

3. Heakskiit - pärast asjaajamise alustamist

Missugustel juhtudel on VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud eeldustest tulenevalt vaja tuvastada, kas KAA vastas soodustatu huvile ja tema eeldatavale tahtele ja mis asjaolude alusel tuvastatakse soodustatu huvi ja eeldatav tahe kui õigustatud KAA eeldus?

1. Praktikas tekitab see alternatiivne eeldus kõige rohkem vaidlusi

2. Eeldatav tahe

   1. küsitakse, kas mõistliku isiku vaatenurgast oleks soodustatu (kui ta oleks teadnud kõiki asjaajamise aspekte) sellega nõustunud

   2. mh saab arvestada asjaajaja subjektiivseid omadusi NT soodustatu huvides (eeldatav tahe) on see, et tema kinnistul vana puu maha raiutakse, aga mitte see, et tema puu raiub maha isik, kellel pole eelnevat kogemust.

   3. piiratud teovõimega soodustatu puhul ei lähtuta tema eeldatavast tahtest vaid seadusliku esindaja eeldatavast tahtest

   4. NT üürnik kasutas üürileandja korterit, mis oli amortiseerinud; üürnik remontis korteri ja nõudis tasu, aga kohus tuvastas, et isik ise põhjustas remondivajaduse ehk üürileandja eeldatavat tahet pole.

Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamise heakskiitmine ning missugused on sellise heakskiitmise õiguslikud tagajärjed?

1. Heakskiit

   1. antakse tagantjärele - saab anda pärast asjaajamise alustamist (ka lõpetamist)

   2. ühepoolne tehing, eeldab teovõimet (piiratud teovõime puhul annab heakskiidu seaduslik esindaja)

2. Tagajärjed

   1. asjaajamine muutub igal juhul õigustatuks

Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamine olulistes avalikes huvides ja millal selle eelduse esinemist on vaja kontrollida?

1. Kontrollimine muutub vajalikuks kui teised alternatiivsed eeldused pole täidetud

2. Seadus viitab ülalpidamiskohustuse täitmisele, muidu on avalikud huvid määratlemata

   1. NT A on kohustatud B-le maksma ülalpidamist, A ei maksa, C maksab, C tegutseb A suhtes õigustatud KAA

   2. NT kui kohalik omavalitsus katab vajaliku teenuse kulud isikule võib olla tegemist õigustatud KAA isiku lähedaste suhtes kes on kohustatud kulud maksma

Mida tähendab soodustatud isiku arvamuse väljaselgitamise kohustus, missuguste KAA liikide puhul selline kohustus eksisteerib ning mis on selle kohustuse rikkumise tagajärjed

1. VÕS § 1020

2. kohustus on sõltumata sellest, kas on õigustatud või mitteõigustatud KAA

   1. kohustust ei ole ainult siis, kui seda ei saanud KAA mõistlikult oodata

3. kohustuse rikkumise tagajärjed

   1. õigustatud KAA ei muutu mitteõigustatud KAA-ks

   2. mitteõigustatud KAA muudab asjaajamise pahauskseks VÕS § 1024 lg 4

      1. oluline selleks, kas mitteõigustatud käsundita asjaajajal saab tekkida nõudeid soodustatu vastu alusetu rikastumise sätete järgi.

Missugustel juhtudel on soodustatul õigus nõuda asjaajamise katkestamist: a) pärast seda, kui ta on andnud asjaajamiseks nõusoleku või kiitnud selle heaks; b) pärast seda, kui ta on saanud teada asjaajamisest, kuid ei ole seda heaks kiitnud?

1. Mõlemal juhul kui soodustatu seda nõuab peab asjaajaja asjaajamise katkestama

   1. ainus erand: asjaajamine on vajalik avalikes huvides

Missugust tähtsust omab isiku teo- ja otsusevõime KAA õiguse rakendamise seisukohalt?

1. Üldreegel: teo- ja otsusevõime asjaajamise kontekstis õiguslike tagajärgede osas ei ole olulised

   1. NT nõrgamõistuslik A ajab 3 aastase lapse asja, tagajärjed tekivad nii nagu nad tekiks teovõimeliste isikute puhul

2. Erandid

   1. Heakskiitmine eeldab teo- ja otsusevõimet

   2. Tahte avaldamine eeldab teo- ja otsusevõimet

Mida tähendab asjaajamisel saadu väljaandmise kohustus ehtsa KAA korral ning mis on selle kohtuse rikkumise tagajärjed (sh, mis nõudeid saab esitada)?

1. Teatud asjaajamise juhtumite korral võib asjaajaja asjaajamise käigus midagi saada

2. VÕS § 1021 järgi tuleb saadu asjaajajal soodustatule välja anda

3. Rikkumise tagajärjed

   1. soodustatu võib nõuda täitmist

   2. soodustatu võib nõuda kahju hüvitamist

Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) ja mis ulatuses võib asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist või kohustustest vabastamist?

1. VÕS § 1023 lg 1 (lg 3)

2. Mõistlikus ulatuses - kui asjaajamine on õigustatud, aga asjaajaja kandis liiga suuri kulutusi, on võimalik kulutuste hüvitamise nõuet vähendada mõistliku ulatuseni

   1. NT A auto jääb keset maanteed vedelema, B laseb treileriga parklasse toimetada ja maksab selle eest 150€. Kui keskmine tasu sellise teenuse eest on 100€, on võimalik § 1023 lg 1 alusel soodustatul nõuda, et hüvitab 100€.

   2. NT sama näide, aga B ei tasunud summat, jäi võlgu. Soodustatud isik peab B kohustusest vabastama, aga mõistlikus ulatuses.

3. VÕS § 1023 lg 3 järgi on isikul kulutuste hüvitamine juhul, kui ta juba asjaajamise ülevõtmisel soovis kulutuste hüvitamist

   1. Kui esialgne asjaajamine oli kinke iseloomuga NT noored inimesed kolivad kokku, elavad vabaabielus, lähevad tülli, hakkavad nõudeid esitama KAA alusel.

Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) ja mis ulatuses võib õigustatud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult tasu?

1. VÕS § 1023 lg 2 (lg 3)

   1. Asjaajaja tegutses oma majandus-või kutsetegevuse raames

   2. lg 3 asjaajajal oli soov tasu saada

   3. pole tasunõuet lepingu alusel kolmandalt isikult (kehtib ka kulutuste puhul)

      1. NT A ja B sõlmivad lepingu, et B ehitab C kinnistule maja; B-l on lepinguline nõue A vastu, aga mitte KAA nõue C vastu

   4. mõistlikus ulatuses

Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) võib asjaajaja nõuda soodustatult kahju hüvitamist, mis tal tekkis õigustatud KAA-ga seoses?

1. VÕS § 1025

   1. asjaajaja tegutses soodustatut vahetult ähvardava ohu tõrjumise eesmärgil

   2. on realiseerunud just sellele ohule iseloomulik risk

      1. NT koer ründab A-d, B astub vahele ja paneb oma vihmavarju ette, koer hammustab vihmavarju pooleks - realiseerus iseloomulik risk

      2. NT B läheb A põlevast majast asju välja tooma, seal hammustab teda koer - ei realiseerunud iseloomulik risk

   3. kahju ei hüvita asjaajajale kolmas isik

      1. NT tööandja, kindlustusandja

Mis asjaolusid tuleb arvestada soodustatu poolt asjaajajale kahju hüvitamisel hüvitise suuruse arvestamise juures VÕS § 1025 järgi?

1. lg 2 Kui käsundita asjaajaja tegutses asjaajamisele asumisel ühtlasi enda huvides, tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel mõistlikult arvesse võtta kahjulikke tagajärgi, mis ohuolukorrast tulenevalt teda ennast ähvardasid.

   1. NT põlevast majast toob asjaajaja välja suure peegli, ei näe kuhu astub ja kukub trepist alla → asjaajaja ise oleks pidanud vaatama kuhu ta astub

2. VÕS § 139

Mis eelduste olemasolul võib soodustatu nõuda õigustatud KAA korral kahju hüvitamist asjaajajalt?

1. VÕS § 1022

2. Üldreegel: asjaajaja vastutab siis, kui ta oli hooletu

   1. NT A võtab B kinnistul asuva vana puu maha. A-l pole piisavalt kogemusi, puu kukub B auto peale. Selle kahju on B-l õigus nõuda A-lt KAA nõudena.

3. lg 2  Kui asjaajamise eesmärk on soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumine, vastutab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisel tekitatud kahju eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral.

Mida tähendab õigustamatu asjaajamise pahausksus ja mis nõuded võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt?

1. Mitteõigustatud asjaajamine on pahauskne:

   1. rikkus teavitamiskohustust

   2. teadis või pidi teadma, et õigustatud KAA alternatiivseid eeldusi ei eksisteerinud

2. VÕS § 1024 lg 1

3. asjaajaja peab kõrvaldama tagajärjed ja hüvitama kahju

   1. teatud juhtudel on tagajärgede kõrvaldamine võimatu/keeruline (NT B raiub maha puud)

Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja heauskselt?

1. VÕS § 1024 lg 2

2. peab hüvitama tekkinud kahju üksnes hooletuse korral

Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatu vastu asjaajajal, kes ajas soodustatu asja õigustamatult?

1. VÕS § 1024 lg 4 heauskne mitteõigustatud asjaajaja võib esitada nõudeid soodustatu vastu alusetu rikastumise alusel

   1. soorituskonditsioon

   2. mittesoorituskonditsioon VÕS § 1041, § 1042

Missugustel tingimustel aeguvad KAA-st tulenevad nõuded?

1. KAA ei ole tehing, üldine 3 a aegumistähtaeg ei kohaldu

2. seadusest tulenev nõue → 10 a aegumistähtaeg

Millised on soorituskondiktsiooni eeldused? Mida tähendab võlgniku rikastumine kui soorituskondiktsiooni (SK) eeldus, mida tähendab sooritus kui SK-i eeldus ning missugused on tüüpilisemad SK-i juhtumid?

1. Eeldused VÕS § 1028

   1. Võlgniku rikastumine - võlgnikule peab olema mingisugune varaline hüve üle antud (varaline kasu nt omand, valdus, kinnisgusraamatus olev õiguspositsioon, varaline nõue, kohustusest vabanemine)

   2. Võlausaldaja sooritus - eesmärgipärane ja teadlik võõra vara suurendamine, olukorras kus võlausaldaja pidas silmas mingit temal lasuva kohustuse täitmist

      AGA sooritus võib olla ka juhuslik (Riigikohtu uus seisukoht 2-21-10340; 2-23-142113 ei pea olema tahet)

   3. Sooritusel puudus õiguslik alus

   4. Ei kohaldu ühtegi välistust 1028 lg 2 järgi

2. Tüüpilised juhtumid

   1. Tühiste ja tühistatud tehingute tagasitäitmine

   2. Suurendatakse ekslikult teise isiku vara (tehakse valele isikule makse)

   3. Sooritus tehakse kokkulepitust suuremas ulatuses

   MITTE lepingust taganemine/ülesütlemine

Mida tähendab soorituse õigusliku aluse puudumine kui SK-i eeldus (loetlege ka erinevad juhtumite grupid)?

1. Kohustust pole olemas

   1. NT kogemata tehakse sooritus valele isikule

2. Kohustust ei teki

   1. NT tühised ja tühistatud lepingud (vaieldav kas pole olemas või ei teki, aga praktilist vahet pole)

3. Kohustus langeb hiljem ära

   1. NT pooltevahelise kokkuleppe tõttu, kui kohustus täidetakse pärast äramuutva tingimuse või täitmise tähtaja saabumist

Missugustel juhtudel võimaldab SK tagasi nõuda asja omandiõigust ja valdust ning muuta kinnistusraamatu kandeid?

1. SK on mõeldud mh nendeks juhtumiteks kus kohustustehing on tühine, aga käsutustehing kehtib

2. Sellisel juhul ei saa võlausaldaja kinnisasja valdust tagasi nõuda vindikatsioonihagiga ega nõuda kinnistusraamatu kande parandamist

3. Sellistel puhkudel on abi soorituskonditsioonist, mis võimaldab käsutustehingu kehtivuse korral nõuda tagasi omandiõigus, valdus ja õigus olla kinnistusraamatus omanikuna sisse kantud

4. Kui võlgnik nõusolekut ei anna, asendab nõusoleku kohtuotsus

Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus mittetäieliku kohustuse täitmise korral?

1. Mittetäielik kohustus VÕS § 4 - kohustus, mida võlgnik võib täita ja mille täitmist võib oodata, aga mille täitmist võlausaldaja ei saa nõuda

   1. NT kõlbeline kohustus VÕS § 4 lg 2 p 2, ülalpidamiskohustus kui seadus ei kohusta

2. Kui võlgnik on sellise kohustuse täitnud, ei saa ta hakata seda sooritust tagasi nõudma

Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus aegunud kohustuse täitmise korral?

Kui isik täidab pärast aegumistähtaja mõõdumist temal lasuva kohustuse, ei saa ta hakata seda sooritust tagasi nõudma väites, et kohustus on aegunud

Mida tähendab SK-i kohaldamist välistav asjaolu – tühise tehingu alusel saadu tagasinõudmise vastuolu tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga?

1. Kui õigusliku aluse puudumine põhineb sellel, et sooritus on alusetu tehingu tühisuse või tühistamise tõttu, tuleb vaadata õigusnormi, mis tühisuse või tühistamise kaasa tõi

   1. Tuleb kaaluda ega pole sätte eesmärgiga vastuolus see, et võlgnik peab saadu võlausaldajale tagasi andma

   2. Sätte mõte on hoida ära ebaõiglust

2. 2-20-10384

Millised on sooritussuhted olukorras, kus sooritus on tehtud kohustatud isiku (üleandja) poolt soorituse saaja (võlausaldaja või selleks ekslikult peetava isiku) korralduse alusel kolmandale isikule ning kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine?

1. VÕS § 1029

2. NT A müüb B-le kassi. A annab B-le annab maksekäsundi, et B maksaks raha C-le. A ja B vahel kattesuhe, B ja C vahel täitmissuhe, A ja C vahel valuutasuhe. Kellelt saab B raha tagasi nõuda, kui A ja B vaheline leping on tühine/tühistatud?

   1. Vastus: A-lt

Millised sooritussuhted on kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu täitmise korral, kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine ning mis juhtudel vastutab üksnes kolmas isik?

1. VÕS § 1030

2. NT A ja B kassimüügilepingus on säte, et A kohustub andma kassi üle C-le. B maksab raha A-le, A tühistab müügilepingu. Kellelt ja mida saab A tagasi nõuda?

   1. Vastus: A-l on võimalik valida, kas esitada nõue B või C vastu. B ja C ei ole solidaarvõlgnikud, sest nende kohustuste sisu ei ole kattuv. Kui A enam kassi tagasi ei taha võib ta nõuda B-lt kassi väärtuse hüvitamist. Kui ta tahab kassi, võib esitada nõude C-le.

3. § 1030 kohaldatakse ainult ehtsate kolmandale isikule lepingute puhul.

   1. Ehtne - kolmandal isikul endal on täitmisnõue

4. Lg 2 kaitseb heauskset lepingusõlmijat - soorituskonditsiooni nõue on vaid kolmanda isiku vastu

   1. NT B on piiratud teovõimega isik, ei tea et ei saa kehtivaid lepinguid sõlmida. A ei saa nõuet esitada B vastu, ainult C vastu.

Kuidas toimub alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine juhul, kui pärast nõude loovutamist on võlgnik teinud soorituse uuele võlausaldajale ning selgub, et nõuet polnud olemas?

1. VÕS § 1031

2. NT A-l on nõue B vastu. A loovutab nõude C-le. B täidab nõude C-le. Pärast täitmist tuleb välja, et A-l polnud nõuet B vastu. Kellelt võib B oma raha tagasi nõuda?

   1. Vastus: B saab esitada nõude nii A kui ka C vastu.

Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on soorituse tegemiseks andnud vara üle isikule, kes esineb soorituse saaja esindajana, omamata esindusõigust?

1. NT A müüb B-le auto, mis kuulub tegelikult C-le. B-le ütleb A, et tegutseb C esindajana. A annab B-le auto üle, B annab A-le raha. Mis saab kui A-l esindusõigust ei ole?

   1. Vastus: B ei ole saanud sõiduki omanikuks, C-l on võimalik vindikatsioonihagiga B-lt sõiduk tagasi nõuda. B saab raha tagasi A-lt TsÜS § 130 kahjunõudega.

Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on täitnud kohustuse ekslikult enne selle sissenõutavaks muutumist?

Ei saa sooritust tagasi nõuda (pole mõtet edasi-tagasi loksutada)

Kelle vahel tuleks lugeda sooritus toimunuks juhul, kui sooritus tehti lepingu alusel, mis on tühine ühe või teise poole esindajal volituse puudumise tõttu ning volituseta tegutsenud isik oli ise lubanud soorituse saajale soorituse?

1. A ja B sõlmivud töövõtulepingu, mille järgi kohustub A tegema B korteris remondi. Töövõtulepinguga on kõik korras. A ei viitsi tööd teha, läheb C juurde, ütleb et on B esindaja ja sõlmib sama sisuga lepingu C-ga. Probleem tavaliselt, kui lubatud summad ei kattu. NT B lubas A-le 5000€, aga A lubas C-le 10 000€. C tegi töö ära. Kellele ja kui palju peab B maksma?

   1. Kui A-l polnud esindusõigust, on A ja C vaheline leping tühine.

   2. Määrav on see, kuidas sai asjadest aru B, kas ta sai aru, et soorituse teeb A või C. Kui sai aru, et soorituse tegija on C, kohaldub alusetu rikastumine.

   3. Kui sai aru, et soorituse tegija on A, maksab A-le. Sellisel juhul on C-l nõue A vastu TsÜS § 130 alusel.

Missugune on õiguslik olukord siis, kui üks isik teeb makse teise isiku eest viimase kohustuse täitmiseks olukorras, kus teine isik ei ole võlgu?

1. NT A ja B vahel on müügileping. A-l on tädi C. C saab teada, et A-l on tekkinud B-le võlg ja teeb B-le ülekande. Tuleb välja, et kande tegemise ajaks oli A B-le ise oma võla ära maksnud.

   1. A: KAA - C tahtis ajada A asja aga ei ajanud, sest võlg oli juba makstud; AR - A ei ole rikastunud

   2. B: KAA - raha maksmine ei ole üldjuhul KAA; AR - C tegi soorituse A-le (tahtis likvideerida A võlga mitte aidata B-d)

   3. Uuema riigikohtu praktika valguses võib sellises olukorras kohus mõista B-lt C kasuks raha välja. Muidu oleks C-l võimalik öelda, et C ajas ikkagi käsundita A asja, sest makse tulemusena tekkis A-l nõue B vastu (sest C makset käsitleme A maksena). Peaksime ütlema, et asjaajamine on see, et C tekitas A-le nõude B vastu.

Missugune on õiguslik olukord siis, kui üks isik teeb makse teisele isikule, arvates, et ta on selleks kohustatud samal ajal, kui kohustatud isikuks on kolmas isik?

1. NT C saab koeralt hammustada. A arvab, et koer on tema oma ja maksab C-le hüvitise. Hiljem tuleb välja et hoopis B koer hammustas C-d.

   1. A saab makstud hüvitise C-lt tagasi nõuda soorituskonditsiooni alusel. B on jätkuvalt C-le võlgu.

Missugused on SK-i seosed võlatunnistuse (abstraktse ja deklaratiivse) instituutiga?

1. omab ainult tahtsust abstrakstsel volatunnistusel. sk-ga pidi poorduma kohtusse et selle alusel tagasi nouda volatunnistuse alusel antud noue. nuud enam ei kehti sest saad tugineda vastuvaitele et noue on alusetu

Mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda soorituse teel saadu (soorituse ese), mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda üleantud eseme eest hüvitisena omandatu ning kui suures ulatuses on hüvitisena omandatut õigus nõuda?

1. VÕS § 1032 lg 1

2. Kui soorituskonditsiooni eeldused on täidetud, siis peab võlgnik välja andma alusetult saadu, olgu selleks raha, omand, valdus jne

3. Peab välja andma ka saadud kasu, mis on nii loodusvili kui ka õigusvili

   1. NT lehm saab vasika, siis peab vasika ka andma

4. Kõige enam tousetub kasu kasutuseelise puhul

   1. NT kui võlgnik on midagi saanud enda valdusesse ja ta saab pärast sooritust kasutuseelist nt saab sõita autoga, siis pärast tagasiandmist tuleb kasutuseelis ka tagasi

5. Hüvitisena omandatu

   1. NT kui auto võlgniku omandis oleku ajal hävib ja sellepärast kolmas isik maksab (kindlustushüvitis), siis ka see tuleb välja anda.

6. Ulatus - saadu väärtuse ulatus (VÕS § 1032 lg 2

7. Millal tuleb saadu väärtus hüvitada?

   1. Kui tehakse sooritus on saadu väärtus x summa ja tehingu tühistamise ajal y summa ja kohtu poolt lahendi tegemisel z summa. Üldise reegli alusel tuleks hüvitada õiglases ulatuses soorituse aja seisuga

Mida tähendab soorituse saaja kohustus loovutada nõue, mis soorituse saajal on kolmanda isiku vastu ning kui suures ulatuses on nõude loovutamist õigus nõuda?

1. Teatud juhtudel võiv võlausaldajal olla huvi nõude loovutamise vastu.

   1. NT: A müüb B-le sõiduki. B saab sõiduki omanikuks. Sõiduk hävib ja B-l tekib selle tulemusena nõue C vastu. Miks peaks A olema huvitatud, et B loovutaks nõuded C vastu?

   2. Juhul kui B on maksejõuetu aga ei pane nõuet C vastu maksma

   3. B üritab tugineda rikastumise äralangemisele, see mis B sai A-lt ei ole enam seega ta ei rikastunud.

Mida tähendab soorituse saaja pahausksus, kuidas pahausksust hinnata piiratud teovõimega isiku tehingu korral ning mis hetkest tuleks lugeda soorituse saajat pahauskseks tehingu tühistamise korral?

1. Pahauskne on võlgnik, kes teadis või pidi teadma, et esinevad alused soorituse tagasinõudmiseks. Võlgnik võib olla pahauskne nii enne kui ka pärast, kui ta soorituse alusel saadu saab. Teovõimetu isiku puhul lähtume tema seadusliku esindaja teadmisest või teada pidamisest.

2. Pahauskseks muutumise jaoks ei ole oluline ajahetk, millal isikule tühistamisavaldus kätte toimetati, aga ikkagi see hetk, millal ta sai teada või pidi teada saama asjaoludest, mis annavad aluse tehingu tühistada.

Mis tagajärjed on sellel, kui soorituse saaja on sooritust saades pahauskne või muutub pahauskseks hiljem?

1. 1033 lg 1 - Pahauskne saaja ei saa tugineda rikastumise äralangemisele

2. 1033 lg 2 - Ei saa nõuda sooritus esemele kulutuste hüvitamist

3. 1035 lg 3 – peab välja andma kasu, maksma intressi ja hüvitama saamata jäänud tulu.

4. 1035 lg 4 – peab soorituse eseme süülise kahjustamise korral hüvitama tekkinud kahju.

Mis alustel ja missuguses ulatuses on soorituse tegijal nõue soorituse saaja vastu juhul, kui viimasel ei ole võimalik soorituse eset tagastada?

1. 1032 lg 2 –Kui saadu väljaandmine ei ole võimalik, siis selle § 1032 lg 2 järgi tuleb hüvitada saadu harilik väärtus. Väärtus soorituse tegemise seisuga.

2. 1033 lg 1 – Rikastumise äralangemine. Kui võlgniku rikastumine on äralangenud, siis ta ei pea saadut välja andma. Rikastumine on ära langenud, kui nt A ehitab B palkidest maja, toimub tulekahju ja maja koos palkidega põleb maha.

3. 1033 lg 2 - § 1034 - rikastumise äralangemisele saab võlgnik tugineda küllatki piiratud juhtudel.

   1. 1034 lg 1 – tühiste vastastikuste lepingute puhul ei saa rikastumise äralangemisele tugineda. Enamik lepinguid päriselus on vastastikused.

      1. Erand- kui vastastikune leping sõlmiti selliselt, et tehing on tühine isiku teovõimetuse, ähvardamise või vägivalla tõttu. Sellisel juhul saab rikastumise äralangemisele siiski tugineda.

4. 1034 lg 2 – Kui vastastikune leping on tühine, ei ole saaja kohustatud saadut välja andma ega selle väärtust hüvitama, kui saadu hävis või halvenes asjaolu tõttu, mille eest lepingu kehtivuse korral oleks vastutanud üleandja. Kui A müüb tühise või tühistatud lepingu alusel sõiduki, mis hävib põhjusel, mille eest oleks vastutanud A ise. Nt pidurisüsteem failis. Olgugi, et vastastikune leping, ei pea B hüvitama

5. 2-22-115921 – Isik võttis laenu ja laias raha maha, kas tema peaks tuginema rikastumise äralangemisele? RK luksuskulutuse osas võiks öelda, et rikastumine on äralangenud. Igapäevased kulude puhul ei saa rikastumise äralangemisest rääkida.

Mida tähendab heauskse soorituse saaja kohustus välja anda üleantud esemest saadud kasu (kasu mõiste): 1) juhul kui ta on sooritus saades heauskne; 2) juhul kui ta on sooritust saades pahauskne?

1. heauskse saaja puhul kohaldame § 1031 lg 1, mis kohustab välja andma nii saadu kui ka kasu.

   1. Heauskne saaja peab andma välja kasu juhul kui ta seda kasu päriselt sai. Nt A ostab B-lt sõiduauto aga A ei kasutanud kordagi autot. Me ei peaks talt kasu välja nõudma, kuna ta ei saanud autost kasu.

   2. Viljad, õigusviljad ja kasutuseelised. Kui ta teenib kasumit asja müügiga, siis seda ei peaks ta välja andma.

2. Pahauskne isik § 1035 lg 3 , peab välja andma kasu, hüvitama intressi, hüvitama kulud

   1. Peab hüvitama intressi kas siis, kui ei teeninud selle pealt

   2. Saadu võõrandatakse turuväärtusest kõrgema hinnaga → pahauskne peab selle kasu ka hüviatma

Missugustel tingimustel (juhul, kui esinevad SK-i eeldused VÕS § 1028 järgi) peab soorituse eseme tagastama isik, kes on teinud soorituse esemele kulutusi?

1. 1033 lg 2 - Kui saaja uskus saadu omamise kestmisse ja on sellest tulenevalt teinud kulutusi, peab ta saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama üksnes juhul, kui talle hüvitatakse tema poolt tehtud kulutused.

2. Heauskne saaja peab andma asja välja juhul kui talle hüvitatakse tehtud kulutused → saaja, kes kulutusi teeb peab olema heauskne.

3. Millal kohaldame seda sätet?

   1. Ainuke norm, mis reguleerib oma enda asjale tehtud kulutuste hüvitamist. Kõik teised sätted reguleerivad võõrale asjale tehtud kulutuste hüvitamist.

   2. NT A müüb Ble sõiduki. B laseb sõiduki üle värvida 5000€ eest siis A tühistab lepingu eksimuse tõttu. Sellises olukorras, kus käsutustehing on kehtiv, B oli omanik kui ta kulutusi tegi. Sellises olukorras on § 1033 lg 2 ainus säte, mille alusel saab B nõuda A-lt kulutuste hüvitamise eest kahju nõuda.

4. Ei ütle millises ulatuses kulutused tuleb hüvitada. Kohtupraktika on leidnud, et saame sellisel juhtumil analoogia korras kohaldada § 1042.

Millised on soorituste tagasitäitmise erisused tühiste vastastikuste lepingute puhul?

1. Kõige olulisem erisus: § 1034 lg 1 – isikud ei saa tugineda rikastumise äralangemisele, väljaarvatud juhul kui tegemist on tühise tehinguga teovõime, ähvarduse ega vägivalla tõttu.

2. 1034 lg 3 – pooled on kohustatud saadu tagastamiseks/väärtuse hüvitamiseks sama aegselt. Üks pool ei pea tagastama saadut enne kui teine pool ei paku tagasi mida teine pool sai. Kulutuste hüvitamise põhimõte kehtib ikka.

3. 1034 lg 2 – Kui vastastikune leping on tühine, ei ole saaja kohustatud saadut välja andma ega selle väärtust hüvitama, kui saadu hävis või halvenes asjaolu tõttu, mille eest lepingu kehtivuse korral oleks vastutanud üleandja.

Mis tähendab saldoteooria, mis juhtudel ja kuidas seda SK-i puhul kohaldatakse ning mis on selle kohaldamise erisus, võrreldes tasaarvestusega?

1. Saldoteooria järgi peab saadu tagastamist nõudev isik arvama maha selle soorituse väärtuse, mida ta ise ei saa tagastada. Kohaldamisel on sarnasusi tasaarvestusega, nii materiaalne kui ka menetuslik sarnasus.

   1. NT: A müüb Ble sõiduki 3000€ eest. Samal ajal oli sõiduk väärt 2000€. Sõiduk hävib, vahet pole mis põhjusel. Nüüd müügileping tühistatakse ja pooled soovivad üksteiselt saadu väljaandmist. A peaks tagastama Ble 3000€, B ise peaks Ale tagastama 2000€. B jaoks tähendab arvutus seda, et tema kasuks tuleb positiivne saldo 1000€. B peaks ise selle arvutuse tegema/mõttelise tasaarvestuse tegema ja selle alusel siis kohtusse minema. A kasuks tuleks negatiivne saldo, seega Al puudub nõue B vastu.

Missugusel juhul vastutab alusetu soorituse saanud isik (juhul, kui esinevad SK-i eeldused VÕS § 1028 järgi) soorituse eseme hävimise või kahjustamisega tekitatud kahju eest ning mille poolest selline kahjuhüvitisnõue erineb saadu väärtuse hüvitamise nõudest?

1. 1035 lg 4 – saaja, kes üleandmisel teadis või pidi teama alusest tagasinõudmiseks (pahauskne saaja) ja kelle süü läbi asi hävines, peab hüvitama tekkinud kahju

2. Eeldused: 1) pahausksus, 2) süü

3. Mille poolest eriline?

   1. Sarnane nagu § 1033 lg 2 ehk § 1035 lg 4 on ainuke norm, mis kohustab hüvitama kahju, mille isik on tekitanud endale kuuluvale asjale.

4. NT: A müüb Ble auto. B muutub pahauskseks, sest ta teadis, et esinevad alused tagasinõudmiseks. B sõidab autoga vastu puud, kuna kihutas. Süülisus ja pahausksus on olemas. Selle sätte alusel võib A nõuda kahju hüvitamist, kuigi B oli sellel hetkel auto omanik.

5. Millal võiks võlausaldajal sellist nõuet vaja minna? A võiks ju vabalt nõuda saadu hüvitamist § 1032 alusel. Ei pruugigi vahe olla, kuid vahe esineb nõude ulatuse juures. Vaatuse väljaandmise nõue ei ole sama, mis kahju hüvitamise nõue. Sest kahju hüvitamise koosseisu puhul kohaldame üldisi kahju hüvitamise nõude sätteid sh § 132, mille alusel tuleb hüvitada taassoetamis vaatus. Taassoetamis väärtus ei pruugi olla sama suur, kui selle harilik väärtus.

6. NT harilik väärtus on 2000€, hiljem kui vaja taassoetada, siis juba 3000€.

Missugused on rikkumiskondiktsiooni (RK) eeldused ning missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida?

1. 1037 eeldused

   1. võlgnik peab olema rikkunud võlausaldaja mingit õigust

   2. võlgnik rikastub selle tulemusena

2. Esinemise puhul tuleb võlgnikul rikkumise teel saadu harilik väärtus välja anda.

3. Sageli on võimalik esitada RK ja deliktiline kahju hüvitamise nõue. RK puhul ei oma rikkuja süü mingit tähtsust.

4. NT: Al on kana, kes nokib ära Ble kuuluvad terad. Bl on nõue A vastu, et A hüvitaks terade hariliku väärtuse.

5. NT: autoriõigused, isikuõiguse juhtumid, tee kasutamine loata,

6. Ulatus

   1. § 1038 – puudutab heauskset rikkujat, ei pea andma välja asja, mille osas ei rikastu?

      1. Ei saa laialt kohaldada, nt joon sõbra Coca-Cola ära. Siis ma ei sa öelda, et ma ei ole rikastunud kuna mul pole seda alles.

      2. A viib Ble palgid ja B ehitab maja. A tglt varastas palgid Clt. Kas B suhtes saab C rakendada RK ehk kas B on rikkunud C õigusi? C jäi ju oma omandist ilma, sest B ühendas need oma kinnisasjaga. B on rikastunud selle tulemusena, seega ei ole C-l mingit takistust nõuda hüvitamist

      3. Kui B maja põleb maha enne kui ta C nõudes teada saab, siis saab B öelda, et ta ei ole enam rikastunud.

   2. § 1039 – puudutab tulu väljaandmist

      1. Kohaldame pahauskse rikkuja vastu. Pahauskne rikkuja peab välja andma ka rikkumise teel saadud tulu.

      2. Nt A ostab Blt auto ja hakkab kasutama (peab hüvitama kasutamiseelised). Lisaks kasutab A ka seda autot taksoteenuseks. Kui A on pahauskne peab ta Ble hüvitama ka teenitud tulu takso teenuse eest.

Missugused on mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks (kelle vastu esitatakse hüvitisnõue) ning missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida?

1. PÕHIREEGEL ERITAMISEL RKst: kui rikkumine on tulnud käsutuse teel, siis kohaldame erisätet.

2. 1037 lg 2 eeldused

   1. Mitteõigustatud isik peab olema teinud käsutuse võlausaldaja mingi õiguse kohta

   2. Käsutus on kehtetu

   3. Käsutus kiidetakse õiguse omaja poolt heaks

   4. Käsutuse tegija rikastub selle tulemusena

3. Võib nimetada ka rikkumiskonditsiooni erijuhtumiks.

4. NT: A müüb Ble koera, mis oli tegelikult C oma ja oli C tahte vastaselt valdusest välja läinud. Säte võimaldab C-l esitada nõude A vastu. A ja B vaheline müügileping võib olla kehtiv aga käsutus on küll kehtetu. Selle jaoks, sätet kohaldada peab C heaks kiitma A käsutuse ja siis saab C nõua A-lt raha, mille ta koera eest sai. Miks peaks C tahtma sellist nõuet A vastu esitada? Võibolla on koeraga midagi juhtunud või tegi A Bga väga hea tehingu

5. Kui koer pidevalt edasi liigub nt Blt Dle ja Dlt Ele, siis võib C valida millise käsutuse heaks kiidab.

6. Lg 3 tasulise käsutuse korral lähtutakse kokkulepitud summast, kummalgi võimalik tõendada tegelikku väärtust (Ad hetkel ei päästa, sest pahausksena peab nii kui nii tulu välja andma)

Mida tähendab RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni puhul põhimõte, et rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel ei arvestata saadu omandamiseks tehtud kulutusi?

1. VÕS § 1038 ls 2

   1. Kui C otsustab heaks kiita B käsutuse Dle ja siis omandab nõude B vastu. Siis B ei saa ei saa väita, et ta ei hüvita raha, sellepärast, et ta andis raha ise Ale. Ehk B kulutuste kandmine ei mõjuta C nõuet B vastu

Miks võib väita, et RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni regulatsioonid täiendavad deliktiõigust?

1. Palkide müük ja maja ehitamine. Isegi kui B oli heauskne ja ei teadnud, et palgid on varastatud Clt, siis see ei oma tähtsust. Süü ei ole oluline RKs mitte nagu deliktiõiguses.

2. RK võimaldab erinevalt delkitiõigusest esitada nõudeid siis kui võlausaldajal ei ole tekkinud kahju. NT A vaatab piletita kinos filmi. B(kinoomanik) keeruline tõendada, et tekkis kahju aga RK alusel saab ikka hüvitamist nõuda.

3. NT A varastab Clt koera ja müüb Ble. Kas C võiks esitada kahju hüvitamise nõude A vastu? Cl on omand koera üle endiselt olemas, seega saaks kasutada vindikatsiooninõuet. Kahju pole tekkinud, kuna omand on endiselt olemas.

Missugused on regressikondiktsiooni eeldused ja missugused on selle konditsiooni seosed KAA õigusega ja SK-ga?

1. Regressikonditsioon(RegK) § 1041 eeldused

   1. Üks isik on õigusliku aluseta täitnu teise isiku kohutuse

   2. Teine isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud

2. RegK on salakaval, kuna kohaldamisala on jube kitsas. Ühe isiku teise isiku kohustuse täitmie on justkui KAA. Kui on täidetud õigustatud KAA eeldused, siis tekib C-l nõue A vastu KAA alusel. Eksliku ja lubamatu KAA puhul ei saa teist soodustada ja siis me ei jõua ka RegKni. Ainus võimalus kuidas RegK kohaldada on olukord, kus meil on tegemist heauskse( § 1024 lg 4 alusel) mitteõigustatud KAAga.

3. NT A on võlgu Ble ja C maksab Ble võla ära. C ajab käsundita A asja.

Missugusel lepinguvälisel õiguslikul alusel võib olla hüvitisnõue isikul, kes teeb kulutusi teise isiku esemele soovimata teist isikut soodustada või talle sooritust teha?

1. Teise isiku esemele kulutuste tegemine kujutab endast ka KAAd. Kui kulutuse tegijal on püüdnud tahe teist soodustada, siis puudub meil üks õigustatud ja mitteõigustatud KAA eeldus. Seega on tegemist kas eksliku või lubamatu KAAga.

2. Selline AA saab nõuda kulutuste hüvitamist § 1042 alusel (kulutuste konditsioon) (AÕS § 88, peab olema vajalik kulutus ja peab olema tehtud mitte soorituse esemele)

Missugusel lepinguvälisel õiguslikul alusel võib olla hüvitisnõue isikul, kes teeb alusetu sooritusega teise isiku esemele kulutusi, soovides teist isikut soodustada?

Olukorras, kus isik teeb kulutusi teise asjale soovides teist soodustada on tegemist KAAga. Nõue saab tulenda sellest, et meil on tegemist õigustatud KAAga (§ 1018, § 1023) VÕI neid kulutusi on tehtud mitteõigustatud KAAga (MÕKAA → heauskne → SK (kas oli sooritus) → kui ei siis § 1042.

Missugused on kulutuste kondiktsiooni (KuluK) eeldused ja missugused on selle konditsiooni seosed asjaõiguse ning käsundita asjaajamise õigusega?

1. VÕS 1042 lg 1

   1. isik on teinud kulutusi

   2. teine isik on selle tõttu rikastunud

   3. ei esine § 1042 lg 2 välistavad asjaolusid

2. Millal jõuame selleni?

   1. Mõtle, ega isik ei teinud kulutusi enda asjale? → kui tegi siis § 1033 lg 2.

   2. Kui isik tegi kulutusi võõrale asjale, siis vaata kas kohaldame AÕS § 88?

      1. Peab olema valdaja

      2. Ei tohi olla omavoliline

   3. Kui AÕS § 88 ei kohaldu, siis vaatame VÕS

      1. Kas kulutuste tegemine oli ÕKAA → kui oli siis kulutused § 1018 + § 1023

      2. Kui kulutuste tegemine oli MÕKAA → § 1024 lg 4 → kui arvas, et oli kohustatud tegemiseks siis soorituskonditsioon

      3. Muul juhul kohaldad § 1042

      4. Kui § 1026 lubamatu/ekslik → § 1042

Missugused seaduses sätestatud asjaolud välistavad KuluK-i?

1. VÕS § 1042 lg 2 p 1- 4

2. Kulutuste tegijal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui:

   1. isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik;

   2. kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud;

      1. nt varastatakse asi ja teeb asjale kulutusi → vb abi p-st 2, vaevalt, et varas enne kulutuste tegemist teavitas omanikku

   3. isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu;

   4. kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud.

Mis asjaolusid tuleb KuluK-i korral arvestada nõude suuruse kindlaksmääramisel?

1. VÕS § 1041

   1. Aluseks võetakse aeg, millal ese tagastatakse

   2. Tuleb arvestada omaniku kavatsusi eseme suhtes

2. Mida ei ole seaduses kirjas

   1. Võetakse aluseks aeg millal ese tagastatakse, kuidas see mõjutab – kui isik on teinud kulutusi aga selleks ajaks kui omanik asja tagasi saab ja need kulutused on amortiseerunud, siis ei pea kõiki kulutusi hüvitama

      1. Nt A laseb Blt varastatud ratta üle värvida ja kui B ratta tagasi saab, siis värv on kulunud, siis ei pea B kõike hüvitama

   2. Kohustatud isikuks saab olla see, kes oli omanik kulutuste tegemise aja hetkel,

   3. Teatud juhtudel summas X kantud kulutused suurendavad asja väärtus suuremal määral

      1. A teeb B asjale kulutusi ja kulutab 1000€ aga asja väärtus tõuseb 1500€ võrra, siis säte näeb ette, et maksimaalne summa mida nõuda saab on kulutatud summa ehk 1000€

Mida tähendab SK-i eesõiguse põhimõte?

1. Kui isikul on võimalik nõue soorituskonditsiooni alusel esitada A vastu, siis ta ei samas olukorras MSK nõudeid esitada B vastu

2. Kui asja on võimalik lahendada soorituskonditsiooni alusel, siis me ei liigu MSK juurde, kuigi kolmas isik võis sooritusest kasu saada

   1. NT A varastab Clt auto, viib B juurde, TVL; B teeb töö ära, TVL on tühine. Kui B saab A vastu esitada nõudeid (KAA v SK alusel), siis ei saa esitada nõudeid C vastu.

Missugused on mitteõigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda?

1. VÕS § 1040

   1. mitteõigustatud isik käsutab võlausaldaja õigust

   2. see käsutus on tasuta

   3. see käsutus kehtib (tahte kohaselt asi välja läinud valdusest jne)

2. Saame kohaldada, siis kui

   1. NT: A üürib Ble ratta ja B kingib ratta edasi Cle. Nõue on suunatud A poolt C vastu, et C annaks välja selle mille ta tasuta käsutuse teel sai ehk ratta. Oleks C ostnud asja B-lt, siis ei saaks A midagi nõuda ega teha. Kas Al on B vastu nõudeid? Jah, B rikub ÜL, mis võib kaasa tuua KH ja täietud on ka RK eeldused (§ 1037).

Missugused on õigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda?

1. VÕS § 1036

   1. eseme tagastamist ei saa nõuda SK alusel, kuigi käsutuse tegija oli saanud käsutuse eseme alusetu soorituse kaudu

   2. käsutus kehtib

   3. käsutus on tasuta

2. NT: A kingib/müüs Ble sõiduki ja B kingib sõiduki Cle edasi. B käsutus Cle on kehtiv ja käsutus on tasuta. Al on nõue B vastu SK alusel aga ta ei saa seda maksma panna, kuna

3. Juhuks, kui A ei saa hüvitist SK alusel.

4. Esimese sammuna peame analüüsima, kas Al on võimalik nõue panna maksma B vastu? → kui on siis A C vastu nõuet esitada ei saa

   1. B saaks § 1033 alusel tagasi lükata asja, kuna ma ei ole enam rikastunud kuna ma kinkisin auto edasi

5. Kui A ja B vahel on müügileping ja meil ei ole erandeid, siis B peab hüvitama saadu § 1032 alusel ja A ei saa minna B vastu

6. § 1040 vs § 1036

7. Põhitähelepanu, kas käsutuse tegija on õigustatud või mitteõigustatud isik → kui mitteõigustaud isik siis § 1040 → kui õigustatud siis § 1036

   1. B on mitteõigustatud, sest ta on üürnik ja üürnikul puudub käsutusõigus

   2. B oli omanik ja tal on käsutusõigus

Mida tähendab kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku kondiktsiooninõue kohustuse vastuvõtmiseks õigustamata isiku vastu juhul, kui täitmine on õigustatud isiku suhtes kehtiv?

1. VÕS § 1037 lg 4

2. Olukord, kus Al on B vastu nõue ja A loovutab oma nõude Cle ja Bd ei teavitata. Ning B heausksena maksab võla Ale. § 1037 lg 4 alusel on Cl õigus esitada A vastu nõue, et kätte saada raha mille B maksis.

3. Kui Bd ei ole teavitatud muutusest, siis loetakse B kohustus täidetuks kui ta täidab kohustuse Ale. § 169 lg 1

Missugustel tingimustel aeguvad AR-st tulenevad nõuded?

1. TsÜS § 151

2. Kahekordne aegumistähtaeg

   1. Lg 1 - Nõuded aeguvad 3 aasta jooksul, millal õigustatud isik sai teada või pidi teada saama oa nõudest

   2. Lg 2 – nõuded aeguvad igal juhul 10 aasta pärast pärast alusetut rikastumist

3. Aegumine algab siis, kui isik sai teada või pidi teada saama tehingu tühisusest, mitte siis kui kohus leiab, et tehing on tühine.