1/31
Olelusvõitlus def.
organismide sõltumine nende elutingimustest
Olelusvõitluse põhjused
1) suur viljaksus
2) reseurside vähesus
Olusvõitluse tagajärjed
1) hukub palju erivanuses isendeid
2) kõik ei saa järglasi
3) liiga arvukus püsib enamvähem kindlates piirides
Looduslik valik def
populatsiooni isendite valikuline ellujäämime ja ebavõrdne paljunemine
Loodusliku valiku põhjused
1) individuaalne pärilik muutlikus
2) olelusvõitlus
Loodusliku valiku tagajärjed
1) suureneb sobivamate genotüüpidega isendite arvukus populatsioonis
2) populatsiooni kohasus kasvab
3) kujunevad välja kohastumised
LV vormid
1) Stabiliseeric valik
2) Suunav valik
3) Lõhestav valik
Stabiliseeriv looduslik
valik
keskmise kasv ehk aarmiste vahenemine
püsiv keskkond
säilitab varem tekkinud kohastumusi
nt: eluslooduse universaalsed protsessid
nt: elavad fissiilid
Suunav looduslik valik
kindlas suunas muutuv kk (eelis pole keskmisel)
eelis keskmisest sobivas suunas
nt: tööstuslik melanism
nt: bakterite resisdentsus
Lõhestav looduslik valik
soosib äärmuslikke
muutuv keskkond
keskmiste arvukus vaheneb
nt: räime populatsioon
Kohastumine def.
organismi rühmade omadused, mis aitavad ellujääda ja paljumeda antud tingimustes
Kohastumuste tüübid
1) Füsioloogilised
2) Anatoomilised
3) Käitumislikud
Füsioloogilised kohastumused
Kehas toimuvad protsessid, mis aitavad organismil keskkonnaga kohaneda.
Kaamel suudab pikka aega ilma veeta hakkama saada, sest hoiab kehas vett
Anatoomilised kohastumused
Kehaehituse eripärad, mis aitavad organismil ellu jääda
Jääkaru paks karvkate ja rasvakiht hoiabad teda soojas
Käitumuslikud kohastumused
teatud käitumis mustrid, mis aitavad organismil ellu jääda
Rändlinnud soojematess kohtadesse
Kohastumuste suhtelisus
1) arenguliselt piiratud (kalalõpused)
2) vastanduslikud tegurid (kaelkirjaku toitumine ja joomine)
3) väärtused kindlas keskkonnas (valge jänes soojal talvel)
4) organismirühmadele kasulik, üksikule kahjulik (töömesilane)
Evolutsiooni tegurid
Muutlikkus
Geenivool
Geenitriiv
Mutatsiooon kui ev tegur
Annab materjali, mida looduslik valik valib
Geenivool
Geenide ja alleelide levimine liigi ja populatsiooni vahel
Geenitriiv
Geenide alleelide sageduse juhuslik muutumine
pudelikaela effekt
asutajaeffekt
Liik
sarnaste tunnustega isendid, kes ristamasel annavad viljakaid järglasi
Geograafiline isolatsioon
Liigi levialad ei kattu. Nt aafrika ja india elevant; euroopa ja ameerika naarits
Bioloogiline isolatsioon
liigi bioloogilised iseärasused hoiavad ära ristumise teise liigiga
ajalune eraldatus - paljunemine eri ajal
erinevad signaaltunnused - haalitsused, lohn, liigutused, värvus
sugurakkude omavahime sobimatus
loote hukkumine
liigi viljatu järglane (muul)
Mitmekesistumine
kohastumine uute elupaikade ja sealsete ökoloogiliste tegutitega
Divergents
lähteliik hargneb uuteks üha erinevamayeks liikideks nt imetajate hambad, jalad, kehakuju
Konvergents
erinevat päritolu organismi rühmade muutumune sarnaseks nt selgroogsed: hai, delfiin, pingviin, kalasisalik
Täiustumine
evolutsiooni progress
( uue järjest keerukama ehituse ja eluviisiga organismide teke ja areng)
evolutsiooni regress (lihtsutamine)
osaline või täielik
seotud parasitismiga nt paeluss, seenlikl v orhidee
Väljasuremine
massiline v liigiline (e fooniline)
PÕHJUSED:
kliima järsk muutus
liigi genofindi võimekuse ammendumine, pidevkohastumine (kitsalt spetsialiseerunud liigud)
inimtegevus
Inimese sarnasused inimahviga
1. Geneetiline lähedus – Inimese DNA kattub šimpansi DNA-ga umbes 98–99%.
2. Anatoomia – Sarnane luustik, lihasstruktuur ja siseorganid.
3. Ajustruktuur – Inimahvidel on hästi arenenud aju, eriti esiosa, mis vastutab probleemide lahendamise ja suhtlemise eest.
4. Käitumine ja emotsioonid – Nad tunnevad empaatiat, kurbust, rõõmu ja viha, oskavad lahendada keerulisi ülesandeid ning kasutavad tööriistu.
5. Sotsiaalsed suhted – Elavad keerulistes rühmades, kus kehtivad hierarhiad, liidrid ja koostöö.
6. Käeline osavus – Vastanduv pöial võimaldab neil esemeid haarata ja kasutada tööriistu.
7. Kommunikatsioon – Kuigi nad ei räägi, kasutavad nad žeste, näoilmeid ja häälekõnesid suhtlemiseks.
8. Järglaste hooldamine – Pikad lapsepõlved ja emade hoolitsus sarnanevad inimeste kasvatusele.
Inimese ja inimahvi erinevused
aju on palju suurem (keskmiselt umbes 1300–1400 cm³, šimpansil ~400 cm³). See võimaldab keerukamat mõtlemist, planeerimist, abstraktset mõtlemist ja loovust.
2. Keel ja kõnevõime – Inimesed suudavad rääkida tänu häälepaelte, keele ja ajupiirkondade (nt Broca ja Wernicke ala) eripäradele. Inimahvid kasutavad küll žeste ja häälitsusi, kuid neil puudub keerukas süntaktiline keel.
3. Kahel jalal kõndimine (bipedalism) – Inimesed liiguvad täielikult kahel jalal, samas kui inimahvid kasutavad nelja jäset või liiguvad poolpüstiselt. Inimese vaagen, lülisammas ja jalalaba on kohandunud püstiseks liikumiseks.
4. Tööriistade kasutamine ja valmistamine – Kuigi ka šimpansid ja orangutanid kasutavad tööriistu, on inimeste tööriistade valmistamine ja kasutamine tunduvalt arenenum, ulatudes lihtsatest kiviriistadest keerukate tehnoloogiateni.
5. Kultuur ja tehnoloogia – Inimesed on loonud keerukaid ühiskondi, teadust, kunsti, religiooni ja tehnoloogiat, mida ei esine inimahvide seas sellisel tasemel.
6. Sotsiaalsed struktuurid ja koostöö – Kuigi ka inimahvid elavad sotsiaalsetes gruppides, on inimeste ühiskonnad suuremad, keerukamad ja põhinevad kultuurilistel normidel, kirjutatud seadustel ja institutsioonidel.
7. Toitumine ja toiduvalmistamine – Inimesed on ainsad liigid, kes süstemaatiliselt küpsetavad toitu, mis aitab paremini omastada toitaineid ja vähendada haigusi.
8. Eluea pikkus – Inimesed elavad oluliselt kauem kui enamik inimahve. Šimpansid ja gorillad elavad looduses keskmiselt 30–40 aastat, kuid inimesed võivad elada üle 70 aasta.
9. Geenimutatsioonid ja areng – Teatud geenid, näiteks FOXP2 (mis on seotud kõnevõimega) ja HAR1 (aju arengu geen), eristavad inimesi inimahvidest ja annavad unikaalsed võimed.
10. Kohandumine keskkonnale – Inimesed on kohanenud elama peaaegu igas maailma piirkonnas, alates kõrbetest kuni polaaralade ja ookeanideni, samas kui inimahvide elupaik on piiratud troopiliste metsade ja savannidega.
Inimese eellased
1. Sahelanthropus tchadensis (~7–6 miljonit aastat tagasi)
• Üks varasemaid teadaolevaid hominiine (inimese ja tema lähimate esivanemate rühm).
• Elas tänapäeva Tšaadi aladel.
• Võimalik, et liikus osaliselt kahel jalal, kuid seda pole kindlalt tõestatud.
2. Orrorin tugenensis (~6 miljonit aastat tagasi)
• Leitud Keeniast.
• Väikesed, kuid tugevad hambad, viidates segatoidulisele dieedile.
• Jalaluud viitavad kahel jalal liikumise võimele.
3. Ardipithecus ramidus (~4,4 miljonit aastat tagasi)
• Elas metsastes piirkondades, mis viitab sellele, et liikus nii puudel kui ka maapinnal.
• Vähem agressiivne kui tänapäeva šimpansid.
• Vaagen ja jalalaba struktuur viitavad kahel jalal kõndimisele, kuid ka ronimisvõimele.
4. Australopithecus afarensis (~3,9–2,9 miljonit aastat tagasi)
• Tuntuim isend: Lucy, leitud Etioopiast.
• Kahejalgsus oli täielikult arenenud, kuid ta suutis ka ronida.
• Aju oli väiksem kui tänapäeva inimesel (~400–500 cm³).
• Võis kasutada lihtsaid esemeid, kuid tööriistade valmistamist pole kindlalt tõestatud.
5. Australopithecus africanus (~3–2 miljonit aastat tagasi)
• Kasutas ilmselt lihtsaid tööriistu.
• Tugevad lõualuud ja hambad viitavad taimsele ja segatoidulisele dieedile.
6. Paranthropus-liigid (~2,7–1,2 miljonit aastat tagasi)
• Massiivsed lõualuud ja suured hambad viitavad spetsialiseerunud taimetoitlusele.
• Ei ole inimese otsene esivanem, kuid elas samal ajal varaste Homo-liikidega.
7. Homo habilis (~2,4–1,4 miljonit aastat tagasi)
• Esimene teadaolev Homo-liik.
• Kasutas algelisi kivist tööriistu.
• Suurem aju kui australopiteekustel (~600–750 cm³).
8. Homo erectus (~1,9 miljonit – 110 000 aastat tagasi)
• Esimene liik, kes levis Aafrikast välja Euroopasse ja Aasiasse.
• Kasutas keerukamaid tööriistu ja valmistas tuld.
• Parem jooksmisvõime, mis aitas kiskjatest eemale hoida ja toitu hankida.
9. Homo heidelbergensis (~700 000–200 000 aastat tagasi)
• Suur aju (~1100–1400 cm³).
• Ehitas lihtsaid varjualuseid ja jahtis suurulukeid.
• Võis olla Neandertallaste ja kaasaegsete inimeste ühine esivanem.
10. Homo neanderthalensis (Neandertallane) (~400 000–40 000 aastat tagasi)
• Elas Euroopas ja Aasias, kohanenud külma kliimaga.
• Suur ja tugev kehaehitus, arenenud kultuur ja matmiskombed.
• Rääkis tõenäoliselt lihtsat keelt ja kasutas keerukaid tööriistu.
• Segunes Homo sapiens’iga – tänapäeva inimestel on 1–2% neandertallaste DNA-d.
11. Homo sapiens (Kaasaegne inimene) (~300 000 aastat tagasi – tänapäev)
• Ilmus Aafrikas ja levis üle maailma.
• Kõige arenenum keel, abstraktne mõtlemine ja kunst.
• Lõi keerukaid ühiskondi, teadust ja tehnoloogiat.
Makroevolutsioon
Mitmekesistumine
Täiustumine
Väljasuremine