teooria fmp koos!

1 amper (A)

Voolutugevus, mille korral 1 sekundi jooksul läbib juhet 1 kulon laengut

1 volt (V)

Pinge, mille juures elektriväli teeb 1 džauli tööd 1 kuloni laengu nihutamisel ühest punktist teise

1 oom (Ω)

Takistus, mille juures 1 voldine pinge tekitab 1 amprise voolu

1 tesla (T)

Magnetinduktsioon, mille juures 1 meetri pikkusele 1-amprisele juhtmele mõjub jõud 1 njuuton

1 veeber (Wb)

Magnetvoog, mis läbib 1 m² suurust pinda, kui magnetinduktsioon on 1 tesla (1 Wb = 1 T·1 m²)

1 farad (F)

Mahtuvus, mille juures 1 kuloni laeng tekitab kondensaatoris 1-voldise pinge

1 henri (H)

Induktiivsus, mille juures 1 amprine voolu muutumine sekundis tekitab 1-voldise EMJ

Laeng (q, Q)

Keha omadus osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus. SI ühik: kulon (1 C = 1 A·s)

Voolutugevus (I)

Laengu muutus ajaühikus, I = Q/t. SI ühik: amper (A)

Elektrivälja tugevus (E)

Jõud, mis mõjub väljas ühikulisele positiivsele laengule, E = F/q. Ühik: V/m = N/C

Pinge (U)

Töö, mida elektriväli teeb ühikulise laenguga keha nihutamisel ühest punktist teise, U = A/q. Ühik: volt (V)

Potentsiaal (φ)

Potentsiaalne energia, mis oleks ühikulisel positiivsel laengul antud väljapunktis, φ = Ep/q. Ühik: volt (V)

Elektromotoorjõud (EMJ, ε)

Töö, mida kõrvaljõud (MEJ) teeb ühikulise laengu nihutamisel piki kinnist joont, ε = A_MEJ/q. Ühik: volt (V)

Takistus (R)

Pinge, mis on vajalik ühikulise voolutugevuse tekitamiseks kehas, R = U/I. Ühik: oom (Ω)

Eritakistus (ρ)

Aine omadusi kirjeldav suurus — ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga keha takistus, ρ = RS/l. Ühik: oom·meeter (Ω·m)

Dielektriline läbitavus (ε)

Näitab, mitu korda aine nõrgendab elektrivälja, ε = E_vaakumis / E_aines

Elektrikonstant (ε0)

Homogeense elektrivälja võrdetegur, ε0 = 1/(4πk) ≈ 8,85·10⁻¹² F/m

Elektrinihe (D)

Aine mõju mõtteline elimineerimine — D = ε0·E0 = ε0·ε·E. Ühik: C/m²

Mahtuvus (C)

Keha laeng jagatud sellest põhjustatud pingega, C = Q/U ("kutsu"). Ühik: farad (F = C/V)

Elektrivälja energia (Ee)

Kondensaatoris salvestunud energia, Ee = C·U²/2 = q²/(2C)

Coulomb'i seadus

F = k·q1·q2/r² — jõud kahe punktlaengu vahel

Gaussi seadus (elektri)

Elektrinihke voog läbi kinnise pinna võrdub selle pinnaga piiratud laengute algebralise summaga

Plaatkondensaatori mahtuvus

C = ε0·ε·S/l, kus S — plaadi pindala, l — plaatidevaheline kaugus

Vooluelement (I·l)

Voolutugevus × juhtme pikkus. Ühik: A·m

Ampere'i seadus

F12 = K·I1·I2·l2/r — jõud kahe paralleelse sirgjuhtme vahel

Magnetinduktsioon (B)

Jõud, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule, B = F/(I·l). Ühik: tesla (T)

Magnetiline läbitavus (µ)

Näitab, mitu korda aine tugevdab magnetvälja, µ = B_aines / B_vaakumis

Magnetkonstant (µ0)

Homogeense magnetvälja võrdetegur, µ0 = 2π·K ≈ 4π·10⁻⁷ N/A²

Magnetvälja tugevus (H)

H = B/(µ0·µ). Ühik: A/m

Magnetvoog (Φ)

Φ = B·S·cos β — magnetinduktsiooni ja pindala skalaarkorrutis. Ühik: veeber (Wb = T·m²)

Induktiivsus (L)

Φ = L·I

Magnetvälja energia (Em)

Induktoris salvestunud energia, Em = L·I²/2

Faraday induktsiooniseadus

EMJ = -dΦ/dt (miinusmärk näitab Lenzi reeglit)

Kogu voolu seadus (Ampere-Maxwell)

MMJ kinnisel joonel = kõigi voolude summa, mis läbib joonega piiratud pinda

Gaussi seadus (magneti)

Magnetvoog läbi kinnise pinna võrdub nulliga (magnetvälja jõujooned on kinnised)

Pika induktiivpooli induktiivsus

L = µ0·µ·N²·S/l, kus N — keerdude arv, S — keeru pindala, l — pooli pikkus

Koordinaat x ↔ Laeng q

Mehaanikas asukohta kirjeldab koordinaat, elektris vastavat rolli täidab laeng

Kiirus v = Δx/Δt ↔ Voolutugevus I = Δq/Δt

Mõlemad kirjeldavad vastava suuruse muutumist ajas

Newtoni II seadus F = dp/dt ↔ Faraday induktsiooniseadus

Mõlemad on vastava valdkonna "põhivõrrand"

Vedru jäikustegur k ↔ Pöördmahtuvus 1/C

Vedru omadus vastupanna deformatsioonile vastab kondensaatori omadusele

Kineetiline energia Ek = mv²/2 ↔ Magnetvälja energia Em = LI²/2

Massi ja induktiivsuse analoogia

Vedru potentsiaalne energia Ep = kx²/2 ↔ Elektrivälja energia Ee = q²/(2C)

Deformatsiooni ja laengu analoogia

Inertne mass m ↔ Induktiivsus L

Mõlemad kirjeldavad "vastupanu" oleku muutmisele (liikumine vs. vool)