1/24
Põhjalikud küsimus-vastus kordamiskaardid Vana-Kreeka tsivilisatsiooni, poliitika, sõdade, teatri ja spordi teemadel.
Miks on Mükeene kultuur oluline Vana-Kreeka ajaloos?
Mükeene kultuur oli Mandri-Kreeka esimeste linnriikide ja tsivilisatsiooni häll, mis pani aluse kreeka keelele, usundile, mütoloogiale ja hilisemale Kreeka ajaloole.
Millest jutustavad Vana-Kreeka müüdid ja kes olid müüdikangelased?
Müüdid jutustavad jumalate ja kangelaste tegudest ning maailma ja inimeste tekkimisest. Müüdikangelased olid pooljumalad (nt Herakles, Achilleus), kes tegid üleloomulikke kangelastegusid ja võitlesid koletistega.
Nimeta Vana-Kreeka tähtsaimad eeposed ja nende autor.
Tähtsaimad eeposed on "Ilias" ja "Odüsseia", mille autoriks peetakse Homerost.
Mille poolest erinesid Kreeka jumalad inimestest ja mille poolest nendega sarnanesid?
Erinevused: jumalad olid surematud, igavesti noored ja üleloomulike võimetega. Sarnasused: nad nägid välja nagu inimesed ning neil olid inimlikud tunded ja vead (armastus, viha, kadedus, kättemaksuhimu).
Kuhu ehitati Vana-Kreekas templid ja mis oli nende otstarve?
Templid ehitati linnade kõrgematesse kohtadesse (näiteks akropolidele) või pühapaikadesse. Need püstitati jumalate auks ja nende koduks (igale tähtsamale jumalale pühitseti oma tempel).
Mida tähendab mõiste polis ning kuidas nimetatakse selle valitsemist ja juhtimist?
Polis tähendab Vana-Kreeka linnriiki (linn koos seda ümbritseva maa-alaga). Selle valitsemist ja juhtimist nimetatakse poliitikaks.
Kus langetati Vana-Kreeka linnriikides riigi tähtsaimaid otsuseid ja kuidas hääletati?
Otsuseid langetati rahvakoosolekul (või nõukogus) kodanike hääletuse teel käetõstmisega või hääletuskividega.
Kes said Vana-Kreeka linnriikides olla kodanikud ja otsuste langetajad?
Täieõiguslikud kodanikud võisid olla ainult vabad kohalikku päritolu mehed, kes olid läbinud sõjaväeteenistuse. Naised, välismaalased ja orjad kodanikud olla ei saanud.
Milline oli kord Sparta linnriigis ja kuidas see saavutati?
Sparta oli sõjalise korraga ja distsiplineeritud linnriik, kus poisse kasvatati karmides tingimustes sõduriteks alates 7. eluaastast (spartalik kasvatus). Kord saavutati range riikliku kontrolli, füüsilise treeningu ja vallutatud elanike (hilootide) allasurumisega.
Milline linnriik sai tuntuks demokraatia poolest ja mida demokraatia tähendab?
Demokraatia poolest sai tuntuks Ateena. Demokraatia ehk rahvavõim tähendab, et riiki juhtisid ja seadusi võtsid vastu kõik kodanikud koos.
Miks ei saa Vana-Ateena demokraatiat pidada tänapäeva mõistes täielikuks demokraatiaks?
Sest kodanikuõigused ja hääleõigus olid üksnes vabadel meestel. Naised, orjad ja sisserändajad (meteegid) olid valitsemisest täielikult kõrvale jäetud.
Mille poolest erines Sparta linnriik Ateenast?
Milline oli naiste roll ja staatus Sparta ning Ateena linnriigis?
Spartas tegelesid naised spordiga, juhtisid majapidamist ja omasid maavaldusi, et sünnitada tugevaid sõdureid (neil oli suurem vabadus). Ateenas elasid naised peamiselt koduseinte vahel (günekeiuses), tegelesid käsitöö ja lastekasvatusega ega osalenud avalikus elus.
Miks puhkesid Kreeka-Pärsia sõjad ja kes neis omavahel sõdisid?
Sõdisid Kreeka linnriigid ja Pärsia impeerium. Põhjus: Pärsia impeerium tahtis oma võimu laiendada ja alistas Väike-Aasia kreeka linnad; kui need hakkasid mässama, tõttas Mandri-Kreeka neile appi, mis viis Pärsia sissetungini Kreekasse.
Miks oli Maratoni lahing olulise tähtsusega ja kuidas seda tänapäeval tähistatakse?
Tähtsus: ateenlased näitasid esmakordselt, et võimas Pärsia sõjavägi on haavatav ja võidetav. Tähistamine: lahingu ja sõnumitooja teekonna mälestuseks joostakse 42,195km pikkust maratonijooksu.
Milline oli Termopüülide lahing, mis tegi selle eriliseks ning kes võitis?
Kitsas maakitsuses toimunud lahing, kus väike kreeklaste vägi (sh 300 spartalast Leonidase juhtimisel) osutas kangelaslikku vastupanu hiiglaslikule Pärsia väele kuni viimase meheni. Pärslased võitsid tänu reeturile, kes juhatas nad mägede kaudu kreeklaste seljataha.
Millise linna rahvas kaitses end pärslaste eest Salamise lahingus ja kes võitis?
Ennast kaitsesid Ateena linnriigi elanikud. Kreeklased (ateenlased) võitsid lahingu tänu oma kiiretele ja manööverdusvõimelistele laevadele (trieridele) kitsas merekitsuses.
Miks on ajaloos oluline, et Kreeka-Pärsia sõdades võitsid kreeklased?
See päästis Kreeka kultuuri ja tsivilisatsiooni hävingust, võimaldades Lääne demokraatial, filosoofial, teatril ja kunstil edasi areneda.
Mida kujutas endast teater Vana-Kreekas ja kuidas seda tehti?
Teater oli usuline ja ühiskondlik pidustus. Vabaõhuteatrites esinesid ainult meesnäitlejad, kes kandsid suuri maske ning tegelaskujude tüüpe väljendavaid rõivaid.
Mis vahe oli Vana-Kreeka teatris tragöödial ja komöödial?
Tragöödia oli tõsine, kurb ja õpetlik näidend jumalatest ja kangelastest, mis lõppes tihti tragöödiaga. Komöödia oli lõbus ja pilkav näidend, mis naeruvääristas poliitikuid või inimlikke nõrkusi.
Kelle auks ja kus korraldati antiikolümpiamänge?
Mänge korraldati peajumal Zeusi auks Lõuna-Kreekas Olümpias iga nelja aasta tagant.
Millistel spordialadel võisteldi Vana-Kreeka olümpiamängudel?
Võisteldi erineva pikkusega jooksudes, maadluses, rusikavõitluses, kaarikusõidus ning viievõistluses (jooks, hüpe, kettaheide, odavise, maadlus).
Miks hindasid vanakreeklased sporti kõrgelt?
Nad pidasid oluliseks keha ja vaimu tasakaalu ("terves kehas terve vaim") ning tahtsid spordi kaudu avaldada austust jumalatele.
Miks pärines enamus antiikolümpiamängude võitjaid aristokraatide seast?
Sest rikastel ja kõrgest soost inimestel (aristokraatidel) oli piisavalt aega ja raha, et pühenduda igapäevaselt treeningutele ning maksta reisimise ja kaarikute eest.
Nimeta viis Vana-Kreeka kultuuri nähtust, mis on kasutusel ka tänapäeval.