1/34
Sõnavara kaardid esimese tsivilisatsioonide tekke, tunnuste, teooriate, Egiptuse ühiskonna, Minoilise ja Mükeene kultuuri ning Trooja sõja kohta.
Mesopotaamia tsivilisatsioon
Esimene tsivilisatsioon, mis tekkis umbes 3500 eKr Eufrati ja Tigrise jõgede vahele.
Egiptuse tsivilisatsioon
Tsivilisatsioon, mis tekkis umbes 3000 eKr Niiluse jõe kallastel.
India tsivilisatsioon
Tsivilisatsioon, mis tekkis umbes 2500 eKr Induse jõe juurde.
Kreeta saare tsivilisatsioon
Tsivilisatsioon, mis tekkis umbes 2000 eKr Kreeta saarel.
Hiina tsivilisatsioon
Tsivilisatsioon, mis tekkis umbes 2000 eKr või 1600 eKr Huanghe jõe orus.
Viljelusmajandus
Tsivilisatsiooni tunnus, mis hõlmab põlluharimist ja karjakasvatust.
Ühiskondlik tööjaotus
Tsivilisatsiooni tunnus, kus mitte kõik ei tegele põlluharimise ja karjakasvatamisega, vaid osa inimesi tegeleb käsitööga, kirjatarbega jne.
Varanduslikud klassid
Tsivilisatsiooni tunnus, kus rikkama ülemliigi seast tõusid esile elukutselised valitsejad ja kõrgem ametkond, kes korraldasid sunni teel ühiskonna elukorraldust.
Kiri (tsivilisatsiooni tunnusena)
Ülestähenduste süsteem, mida kasutati eelkõige valitsejate majapidamise ja riikluse puudutavateks märkmeteks ning mis soodustas riikluse kujunemist.
Kõrgkultuur
Tsivilisatsiooni tunnus, mis hõlmab teadust, majandust ja kunsti ning kus inimesed harrastavad kultuurseid tegevusi.
Vabatahtlik riigi tekkimise teooria
Teooria, mille kohaselt oli ühiskonna ülemiht ühiskonna korraldaja liikmete huvides, sest nad mõistsid niisutussüsteemide rajamise vajadust, juhtid väge ja korraldasid ühiskonna elu.
Vägivaldne riigi tekkimise teooria
Teooria, mille kohaselt jõukamad ja tugevamad allutasid ülejäänud oma tahtele ja sundisid neid enda heaks tööle (nt vallutatud naaberküla elanikud andamit maksma), kujundades riikliku korra võimu kindlustamise teel.
Primaarne tsivilisatsioon
Ühiskond, mis kujunes välja täiesti iseseisvalt ja algupäraselt, ilma et oleks võtnud kultuuri, kirja vms üle olemasolevalt tsivilisatsioonilt (nt Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise jõe vahel).
Sekundaarne tsivilisatsioon
Ühiskond, mis võttis inspiratsiooni ja laenas väga palju juba olemasolevatelt Idamaade tsivilisatsioonidelt, laenates kirjasüsteemi, astronoomia- ja kunstiteadmisi (nt Kreeka).
Avatud tsivilisatsioon
Ühiskond, mis on pidevas ühenduses välismaailmaga ning mida mõjutavad teised kõrgkultuurid (nt Kreeka, mis asus mereteede ristumiskohas, ja India).
Suletud tsivilisatsioon
Ühiskond, mis on eraldatud välismaast ja hoidis võõrad mõjud eemal (nt Egiptus, mida kaitsesid igast küljest müürid või looduslikud tõkked, ja Hiina).
Egiptuse ülemkiht
Egiptuse ühiskonna kõrgem ametnikkond, kuhu kuulusid riigi ülemvalitseja (vaarao), nomoste asevalitsejad, kõrgemad preestrid ja väepealikud.
Egiptuse keskmine ametnikkond
Egiptuse ühiskonnakiht, kuhu kuulusid haritud ja austusväärsel positsioonil olevad kirjutajad, kes kirjutasid korraldusi.
Egiptuse töötegijad
Egiptuse ühiskonna alamkiht, kuhu kuulusid talupojad, käsitöölised ja orjad.
Minoiline kultuur
Kreeta saarel ja Egeuse mere saartel 2000–1400 eKr eksisteerinud avatud, rahumeelne ja kaupmeestele orienteeritud kultuur, mille kuulus valitseja oli kuningas Minos.
Mükeene kultuur
Kreeka mandril ja Peloponnesosel 1600–1100 eKr eksisteerinud väga kindlustatud paleede ja sõjaka poliitikaga kultuur, mida esindasid hellenid.
Knossose loss
Suur loss Kreetal, mis on 2000 eKr kujunenud Kreeta kõrgkultuuri üheks peamiseks näiteks.
Homeros
Vana-Kreeka poeet, kes pani umbes 8. sajandil eKr kirja Trooja sõda kirjeldavad eeposed "Ilias" ja "Odüsseia".
Ilias ja Odüsseia
Homerose eeposed, mis kirjeldavad Trooja sõda ja selle tagajärgi.
Trooja sõda
Aastatel 1194–1184 eKr Väike-Aasias toimunud sõda kreeklaste ja troojalaste vahel, mille võitsid kreeklased.
Heinrich Schliemann
Arheoloog, kes kaevas 19. sajandi lõpus välja Trooja linna varemed (põlemisjäägid, oda- ja nooleotsad), tõestades sõja tegelikku toimumist.
Hektor
Trooja väejuht Trooja sõjas.
Paris
Trooja prints, kes röövis Sparta kuninga Menelaose naise Helena, põhjustades Trooja sõja, ja kes tappis Achilleuse.
Priamos
Trooja viimane kuningas Trooja sõja ajal.
Aeneas
Trooja kangelane, keda peetakse tulevaseks Rooma rajajaks.
Achilleus
Kreeka pooljumalast kangelane Trooja sõjas, kes sai sõjas surma.
Odysseus
Tuntud Kreeka kangelane ja kuningas, kes osales Trooja sõjas.
Tüliõun (Erise tüliõun)
Kreeka mütoloogiast pärit väljend, mis tähendab tüli ajendit või põhjust; kujunes jumalanna Erise asetatud õunast "kõige ilusamale".
Parise otsus
Kreeka mütoloogiast pärit väljend, mis tähendab kergemeelset ja isiklikust kasust ajendatud otsust.
Achilleuse kand
Kreeka mütoloogiast pärit väljend, mis tähistab inimese või asja ainust nõrka ehk haavatavat koht.