eesti uusaeg -- agraarküsimus 19. sajandi keskpaiku

uued talurahvaseadused 19. saj keskpaigas, aastaarvud ja põhjused

• 1841 kroonumõisates, 1849 liivimaa eramõisates, 1856 eestimaa eramõisates, 1865 eramõisates

• talurahva olukord oli riigi huvides ja vene keskvalitsus arvas, et talurahva olukorda peab taas reguleerima. selleks rajati erinevad komisjonid, mis tegeleksid talurahva küsimustega

uute talurahvaseaduste põhimõtted

• eraldada mõisa- ja talumaa

• lõppes kogu maa kuulumine mõisnikule ning talumaa kuulus talupoegadele

• mõisnik sai müüa talumaa talupoegadele päriseks

• reguleeriti rendilepingute tingimusi: leping muutus pikaajaliseks, 12aastaseks, mis andis motivatsiooni ja kindluse harida maad hästi ja perekondlikult

• likvideeriti teotöö

• talurahva haridustase tõusis

rüütelkondade toetus talurahvaseadustele

• rüütelkondades kerkisid esile reformimeelsed tegelased, kes olid kursis euroopa majanduslike arengute ja õpetustega

• hamilcar von fölkersahm -- liivimaa maanõunik ja rüütelkonna kõrgeim tegelane, kes püüdis teha uued ideed arusaadavaks rüütelkonnasiseselt

talurahvaliikumine 19. sajandi teise poole algul

• suurte uuendustega kaasnesid mured, probleemid, kuulujutud, rahulolematused ja arusaamatused, mis viisid talurahvaliikumisteni eestimaa kubermangus al 1858

mahtra sõda 1858

• talurahva vastuhakk

• 800-meheline teivastega varustatud sõjakas kogum mehi vs 50 soldatit

• talurahvas tõlgendas muutusi enda moodi

prohvet maltsveti liikumine

• eesotsas seisis hernhuutluse kogudusest väljaheidetud juhan leinberg

• teda kutsuti prohvet maltsvetiks, kes oli osav kõnemees ja rääkis rahva suurest vaesusest

• otsustas läbi viia talurahva väljarände

• 1861 kogunesid sajad maltsveti järgijad lasnamäe nõlvale ootama valget laeva, mis pidanuks neid viima nn tõotatud maale ehk krimmi

• politsei ajas nad laiali, keelas nende tegevuse ja liikumise juhid saadeti siberisse

palvekirjade esitamine

• väljarände asjus esitati kubermangule ja keisrile eestimaa ja liivimaa talupoegade nimel kaks märgukirja, andes talurahvaliikumisele poliitilise ilme

suur märgukiri

• 1864 allkirjastasid liivimaal üle 20 valla esindaja suurmärgukirja talupoegade meeleheitlusest, mis sai ajendiks talurahvaliikumise elavnemisele

talurahvaliikumiste mõju

• talurahva eneseteadvus ja organiseerumisoskus

• peterburi esitatud palvekirjad äratasid tähelepanu balti provintside vastu ning mõjutas valitsusringkondade tegevust baltimaades käiva seadusandluse vallas

1860ndate reformid

• krimmi sõda pani vene keskvõimu mõistma, et vaja on moderniseerumist ergo reforme

• 1863 passikorralduse seadus -- andis talupoegadele liikumisvabaduse kubermangudesiseselt

• 1865 mõisnike kodukariõiguse seadus -- lõpetati mõisatallis ihunuhtluse rakendamine, ent see püsis kohtukaristusena

• 1866 vallaseadus -- kaotas mõisnike kontrolli valla tasandil. moodustati uued institutsioonid, mille käigus eristati administratiivülesanded vallavalitsusele ja kohtuülesanded vallakohtule. vallavalitsuse eesotsas vallavanem

• 1866 tsunfitsunduse kaotamise seadus -- käsitöölised ei pidanud kuuluma tsunfti

• 1866/69 rüütlimõisate seadus -- rüütlimõisasid said omada ka jõukamad talupojad

• 1869 teotöö kaotamise seadus -- renti ei tasutud enam teotööga, vaid rahaga. uus ajastu: üleminek raharendile oli talupoegade jaoks tundmatu ja suur uuendus, mis edendas vaba majandustegevust