majandusteadus 26 sügis

majandusteaduse areng (10)

• Noor teadus (250 a), tekkis koos turusuhete arenguga; teooriad muutuvad koos ühiskonnaga

• Majandusteadus mitte ainult ei peegelda olukorda, vaid ka mõjutab seda.

• Mt moodustab olulise osa poliitilise ökonoomia (teoreetiline majandusetadus) ajalugu

• Majandusteadus (mt) jaguneb: klassik. mt, neoklassik. mt, vaba turumajandus ja käitumuslik mt

• Adam Smithi 1776 “Rahvaste rikkus” liberaalse turumajanduse teooria sünd

• Milton Friedman - vabaturumajanduse liberaalsed ideed “Kapitalism ja vabadus” (maksude alandamine)

• 19. saj- 20. saj keskpaik: sündisid erinevad majandusteadust mõjutavad suunad- marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond

• Marksisim (riigi kontrollib majandust) põhines Karl Marxi ideedel, rohkem sellist majanduteooriat rakendatud totalitaarses riikides
  

• Majandusteeoria kujunemine tänapäeval: inimene kui passiivne turujõudude objekt vs aktiivne majandussuhteid kujundav subjekt; orienteerumine infoühiskonnas; igapäevane majandus (tarbimine, investeerimine).

Klassikalise poliitökonoomia sünd (3)

David Ricardo (19. saj algus), kes uuris tootmissfäär ning pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust

Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud, töölised. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest.

Valitsuse sekkumine pigem vähendab majanduslikku aktiivsust. Ühindkondliku tootmise eesmärk on kõrge kasum.

riiklik sekkumine (4)

• Sekkumise 3 tasandit: mikroökonoomiline (üksikud turud), makroökonoomiline (majanduse ringkäik), institutsiooniökonoomiline (üldised mängureeglid).

• Reguleerimise tasemed: sunnireeglid ja järelevalve ja valitsuse tegevus üldiselt

• Korrapoliitika (mängureeglid) vs protsessipoliitika (otsene sekkumine); struktuuripoliitika (sektor, regioon, haru).

• Maksud: sissetulekumaksud (tulu-, sotsiaalmaks, töötuskindlustus), tarbimismaksud (käibe-, tollimaks), omandimaksud (maa-, pärandimaks).

Vabaturumajanduse põhjendamine (4)

• Smithi „nähtamatu käsi”: igaüks tegutseb oma huvides, konkurents suunab ressursid sinna, kus neid vajatakse, hinnad annavad infot, keskset koordineerijat pole vaja (Pagar ei küpseta leiba heategevusest, vaid kasumi pärast)

• Rikkuse allikad Smithi järgi: kapitali akumulatsioon (investeeringud võimaldavad tootmist laiendada) ja turgude laiendamine.

• Turumajanduse kolm alustala: eraomand (tootmistegurid kuuluvad eraisikutele, mitte riigile), hinnasüsteem (hinnad määravad, mida suudetakse ja tahetakse osta), konkurents.

• Klassikute seisukoht: valitsuse sekkumine pigem vähendab majanduslikku aktiivsust.

Majandusteaduse definitsioon, jagunemine, uurimisobjektid

Sotsiaalteadus, mis kirjeldab, mõõdab, seletab ja ennustab majandusagentide (inimesed, ettevõtted, riigid) käitumist ja majandusnähtusi (hinnad, kaubavood, tehnoloogia).

Mt jagunemine:

• Majandusteooria: majandusprotsesside ja neid mõjutavate seaduste tundmaõppimine.

• Rakenduslik majandusteadus: turundus, juhtimine, majandusarvestus.

• Majanduspoliitika: majandusseaduste rakendamine kogu ühiskonna huvides ja ühiskonna muutmine; eesmärkide püstitamine, otsustusprotsess, konfliktide lahendamine, koordineerimisprobleemid.
  

Mt jagunemine uurimisobjektide järgi:

• Rahvamajandusõpetus: mikroökonoomika (üksikult üldisele) ja makroökonoomika (üldiselt üksikule).

• Ettevõttemajandusõpetus: käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti.

• Uurimisvaldkonniti võivad piirid hägustuda.

Majandussubjektide olemus, majanduse 3 põhiküsimust

Majandussubjektid: tarbijad (majapidamised), ettevõtted, riik/valitsus ehk avalik sektor, välissektor.

Tarbijad: kujudavad nõudluse, pakuvad tööjõudu, teevad tarbimisotsuseid.

Eesmärk suurendada heaolu ja elukvaliteeti

Ettevõtted: loovad lisaväärtust, teevad investeeringut. Eesmärk: teenida kasumit ja tagada etttevõtte jätkusuutlik areng

Riik/valitsus (avalik sektor): Kehtestada seaduseid, rahastab avalikke teenuseid, kogub makse, toetab majanduse arengut ja stabiilsust

Välissektor: eksport/import, välisinvesteeringud, rahvusvaheline kaubandus, rahvusvahelised finantsvood.

Eesmärk: parandad riigi konkurentsivõimet ja suurendada majanduskasvu

Majanduse 3 põhiküsimust:

• MILLISEID kaupu ja teenuseid toota: turuvajadus (nõudmine ja pakkumine) + piirangud

• KUIDAS toota: sobiv ressursside kombinatsioon, tasakaal riiklike regulatsioonide ja maksupoliitika osas.

• KELLELE toota?

Majandusteaduse jagunemine

Majandusteooria, rakenduslik majandusteadus, majanduspoliitika.

Uurimisobjektide järgi: rahvamajandusõpetus (mikro- ja makroökonoomika), ettevõttemajandusõpetus.

 Majanduspoliitika definitsioon, teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis (4)

• Majandusseaduste rakendamine kogu ühiskonna huvides: eesmärkide püstitamine, otsustusprotsess, konfliktide lahendamine, koordineerimine

• Normatiivne teooria: milline võiks majandus olla.

• Koht sotsiaalteaduste süsteemis: majandusteadus (mille osa majanduspoliitika on) on sotsiaalteadus, eristub mõõdetavuse ja matemaatiliste meetodite poolest; uurimisvaldkonnad kattuvad teiste sotsiaalteadustega.

• Avaliku valiku teooria: majandusteooria laiendamine poliitilistele otsustusprotsessidele.

majandussüsteemid (5)

• Tavamajandus (naturaalmajandus): kõik vajalik luuakse oma kinnises kogukonnas (Lõuna-Ameerika indiaanihõimud, piirkonniti Aafrika).

• Käsumajandus (plaanimajandus): otsuseid võtab vastu keskvõim (Eesti näitel enamus otsuseid tehti Moskvas), totalitaarne süsteem, eraettevõtlus piiratud; Eestis lõppes 1991, praegu Põhja-Korea.

• Turumajandus: Nähtamatu käe teooria: kõik küsimused lahendatakse turu vahendusel, riigi sekkumine puudub; tugineb 3 alustalal: eraomand, hinnasüsteem, konkurents.

• Robinson Crusoe majandus: üksikindiviid korraldab ise tootmist ja tarbimist; teoreetiline, päriselus ei eksisteeri

• Lisandub 5: üleminekumajandused, üleminek ühelt majandussüsteemilt teisele; käsumajanduselt turumajandusele, kauboikapitalism yeehawww 😀

makro- ja mikromajanuds

• Mikroökonoomika: uurib üksikut turgu nt miks veini hind kõrge

• Makroökonoomika: uurib üldist majandusseisu nt miks inflatsioon, miks töötus kõrge

• majanduse ringkäik üldisemalt.

• Mõlemad kuuluvad rahvamajandusõpetuse alla.

Turu definitsioon

Turg - kauplemise koht
Turu tähendus majandusteooria mõttes - turg kui majanduse toimimise korraldus ehk süsteem

Valitsuse roll turumajanduses (3 riik ja 3 valitsus)

Valitsuse roll turumajanduses:

1. Valitsusel on turumajanduses piiratud roll majandusküsimuste lahendamisel- eelkõige seaduslike raamide kindlaks määramine.

2. Adam Smith soovitas: majandus toimib kõige paremini siis, kui tal lastakse toimida iseseisvalt, ilma valitsuse regulatsioonita

3. Samas on inimeste sissetulekud ja võimed väga erinevad ning seepärast ei saa eksiteerida täielikult vabalt tegutsevat majandust

Riigi ülesanded turumajanduses:
1. kaitsta riiki (riigikaitse, politsei, pääste)
2. luua ja hallata õigussüsteeme ja kaistsa eraomandit (vangla, kohtu)
3. taristu, haridus ja tervishoid

Liberaalse turumajanduse sünd

Merkantilism
- riigi rikkust mõõdeti läbi kulla ja hõbeda
- eksport tähtsam kui import
- 17. saj prantsusmaa ja suurbritannia

→ liberalism (18. saj)  tekkis välja vastusena merkantilismile

Liberalism: inimesed peavad saama vabalt toota/kaubelda, riigi roll piiratud
Sai valitsevaks 19. sajandil ja kehtib tänapäevani

Liberalismi eeldused, Adam Smith ja „Rahvaste rikkus“

Šoti filosoof ja teadlane Adam Smith: riik on kui öövaht, kes ainult valvab turgu

- Teose “Rahvaste rikkus” autor (1776)
- Uued seisukohad raamatust: indiviidi huvid, valitsus ei peaks omakasust juhinduvad inimesi piirama, vahetus (ost-müük) on loomulik, “seaduspärasused ühiskonnas on igavesed”
liberaalne turumajandus - „laissez-faire“ mõiste ehk  laske toimida
majanduslik põhimõte, mis nõuab riigi täielikku sekkumatust majandusellu

Nähtamatu käsi:
- turuosalised tegutsevad oma huvides; konkurents suunab ressursid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse; hinnad annavad infot tootjatele ja tarbijatele; keskne koordineerija ei ole vajalik
- omakasu, konkurents, hinnad kui info, keskse koordineerija puudumine

Pagari näide: pagar ei küpseta leiba heategevusest, vaid kasumi teenimiseks, aga tulemusena saab ühiskond leiba.

Rikkuse allikad Smithi järgi: kapitali akumulatsioon (investeeringud võimaldavad tootmist laiendada), turgude laiendamine.

Majanduse ja majandusteaduse areng totalitaarsetes riikides

• Plaanimajandus ehk käsumajandus: kõik otsused teeb keskvõim (Eestis tehti enamus otsuseid Moskvas), eraettevõtlus piiratud, defitsiit ehk kauba puudus, ei arvestatud tarbijaga (5 aasta plaan), kõik ettevõtted kuulusid riigile, konkurents puudus, riik määras tootmismahud ja hinna
  
  Näide Nõukogude Liit, praegu Põhja-Korea
  

• Nõukogude kodanikul ei tohtinud olla valuutat; pärandina saadud valuuta võttis riik enamuses ära ja andis vastu sertifikaadid, millega sai osta kindlat kaupa (1960-80).

keinism

Keynes : vahel on riiki vaja

• Keinism tekkis 1930ndatel suure majanduskriisi ajal 

• Kritiseeris klassikalist liberalismi

• Väitis, et majandus võib pikaks ajaks jääda madala tootmise ja kõrge töötuse olukorda

• Peamine idee: peab olema efektiivne nõudlus, vähendada töötust ja aidata majandusel taastuda

• Kasutatakse ka tänapäeval jätkuvalt majanduskriiside ajal, töötuse vähendamisel ja majanduse stimuleerimisel
  
  Kui on …
  Väiksem nõudlus  - väiksem tootmine - rohkem töötuid - veeldi väiksem nõudlus
  Ehk majandus ei pruugi isesesivalt soovitud tempos taastuda ja keinism üritab seda parandada

vaba ettevõtluse teooriad (5)

• majandus toimib kui on konkurentsi

• hinnad kujunevad pakkumise ja nõudluse koosmõjul

• ettevõtjad ja tarbijad teevad otsuseid iseseisvalt

• eraimand ja ettevõtlusvabadus on majanduskasvu aluseks

• riigi sekkumine peaks olema piiratud

eesti majanduspoliitika ja kujunemine (6)

• Esimesed eraettevõtted; piirangute kaotamine rahapoliitikas (nt kaotati keeld valuutat omada); radikaalsed sammud.

• Esimene koalitsioonileping 1992. Teist ei olnud: 1994 Mart Laari valitsus kukkus (Estonia huku ajal polnud valitsust). Kolmas koalitsioonileping 1995: suund eelarve tasakaalule ja laenukoormust mitte suurendada.

• 2004 liitumine Euroopa Liiduga.

• Kujundamise tegurid: majanduse arendamine kooskõlas vaba turumajanduse põhimõtetega; ettevõtlusnäitajate järgi samas kategoorias Skandinaavia riikidega.

• Tänane olukord: laenukoormus on viimastel aastatel suurenenud (jõuab 2026. aastaks 26,4%-ni SKP-st eelarvepuudujäägi tõttu), peaks riigikulutusi kokku tõmbama; investeeritakse palju ehitusse, „tarku investeeringuid“ vähem.

• Eesti on majandusvabaduselt maailmas 8. kohal.

eesti eesmärgid ja majanduspoliitiline seos

Üleminekuprotsesside käigus kujunes riigi arengustrateegia neljale põhieesmärgile:

• Liitumine Euroopa Liiduga

• Liitumine eurotsooniga

• Liitumine NATO-ga

• Liitumine Schengeni viisaruumiga

Ehk selge suund integratsioonile Läänega. Majanduspoliitiline seos: EL-i ja rahaliidu reeglid (nt laenud ei tohi olla üle 60% SKP-st), eelarve tasakaalu põhimõte (1995), vaba turumajanduse põhimõtted.

Strateegia Eesti 2035 majanduse põhisuunad

Eesti majanduslikud põhimõtted:
- kaks korda jõukamasse 2035. aastasse
- Tulevik, kus majandus paistab silma tarkade lahenduste, uute ja roheliste tehnoloogiatega
- Eesti on üks maailma parimaid riike ettevõtjale
- Edukas majandus kannab ühiskonna ootusi

Põhisuunad:

• Õiguskindlus ja bürokraatia vähendamine

• Tööjõu- ja hariduspoliitika

• Eksport ja äridiplomaatia

• Investeeringud ja riskijulgus

• Tootlikkuse suurendamine

• Vastutustundlik majandus

majanduspoliitika subjektid

Mitte segi ajada majandussubjektidega!

• Rahvusvaheline tasand: Euroopa Liit, (Euroopa) keskpank

• Riiklik tasand: parlament, valitsus, kohtud

• Ametkondlik tasand: keskpank, haigekassa, tarbijakaitseamet, konkurentsiamet (järelevalvajad)

• Kohalik tasand: linna- ja vallavalitsused

• Erasektor: tarbijad, kodanikud, ettevõtjad

riigi sekkumine, nüüdisaegne majanduspoliitika

Riigi sekkumine majandusprotsessidesse:

1. Mikroökonoomiline - sekkumine üksikute turgude toimimisse

2. Makroökonoomiline- sekkumine agregeeritud majandusprotsessi ehk majanduse ringäiku üldisemalt Intitutsiooniökonoomiline - sekkumine majandusruumi üldistesse mängureeglitesse 

Nüüdisaegne majanduspoliitika:
- Tunnistab, et majanduspoliitilisi otsuseid saab lõpuni selgitada ainult sisi, kui lisaks majanduslikele protsessidele püütakse analüüsida ka poliitilisi protsesse
- Kõik inimesed on ühiskonna majandusliku ja poliitilise süsteemi osad
- Kõik protsessid ja süsteemis truktuur on mõjutatud poliitilisest süsteemist

Turusüsteem, demokraatia ja valimised, bürokraatia, hierarhia

Turusüsteem - iga ettevõte on eesmärkide seadmisel ja planeerimisel iseseisev, turusüsteem edastab info läbi hindade (reaaluses võivad mitmed tegurid hinda moonutada aka inflatsioon), turg ei suuda pakkuda kõiki teenuseid (politsei, kohus)

Demokraatia otsustusprotsess: vaba hääletusmehhanism, enamusprintsiip, valitsuse ja parlamendi piiratud võimuperiood. Puudused: väikeparteide „diktaat“ ja häälte vahetamine, populism (lubatakse asju).

Bürokraatia: demokraatlike otsuste elluviimine; kasulikkus on kindlad reeglid; väike grupp juhib suuri struktuure (nt sõjavägi) ehk hierarhia.

Ühisosad bürokraatia ja demokraatia vahel: erinevate gruppide läbirääkimised; tsentraliseeritud otsustusmehhanism ka erasektoris (erinevused loomevaldkondades).

Parlamentaarne monarhia (kuningal väike võim): Rootsi, Norra, Taani, Madalmaad, Hispaania, Belgia, Luksemburg, Inglismaa.

Majanduspoliitika sotsiaalsed eesmärgid ja sotsiaalne turumajandus (3)

Sotsiaalne turumajanduse rajaja oli Ludwig Erhard, (tuntuim teos „Heaolu kõigile“) -

- Teose mõte: turu ja turumajanduse kaudu saab saavutada sotsiaalseid eesmärke, vaba eraettevõtlus ja konkurents on seotud riigi aktiivse sekkumisega, kokkulepped ei tohi hõlmata olulist osa turust.

Sotsiaalsed eesmärgid:

• Vabadus: väärtusena lõpeb seal, kus hakkab piirama teiste vabadust (kartellid, monopolid, kõlvatu konkurents).

• Õiglus: jaotusõiglus (inimesi tuleb kohelda samaväärselt), menetlusõiglus (normid kehtivad kõigile võrdselt), hüvitusõiglus (kahjude väljanõudmine nende tekitajalt).

• Turvalisus: ühiskondliku turvalisuse aste, minimaalse sissetuleku garanteerimine.

Turumajanduse mudelid ja reaaltüübid (3)

Kapitalistliku turumajanduse reaaltüübid:

• Vaba turumajandus: madal maksukoormus, riik vastutab väga väheste avalike hüvede eest. Tänapäeva USA.

• Sotsiaalne turumajandus: üsna kõrged maksud, ümberjaotamine eelkõige vaesemate gruppide kasuks, astmeline tulumaks (proportsionaalset tulumaksu on tänapäeval vähe). Tänapäeva Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa.

• Heaolumajandus: garanteeritud minimaalne sissetulek sõltumata vara väärtusest; riik pakub tasuta või kättesaadavat haridust, arstiabi, pensione ja toetusi, et vähendada vaesust ja ebavõrdsust. Põhjamaad, rikkamad riigid.

Tänapäeva turumajanduse mudelid (kattuvad suuresti eelnevaga): liberaalne; korporatiivne (sotsiaalne integreeritus); sotsiaaldemokraatlik (eesmärk sotsiaalne võrdsus).

Turutõrge, selle olemus ja riigi sekkumise põhjendused (8)

Turutõrge: mingi teenuse järele on vajadus olemas, aga selle osutamiseks vajalikke tegureid ei ole (turg ei lahenda). Näited: väike maapood, perearstide puudus.

Riigi sekkumise põhjused:

• Monopolid, loomulikud monopolid, kartellid

• Ebamõistlike hindade kehtestamine

• Avalikud hüvised

• Hüvise hinnas ei kajastu kõik tootmiseks vajalikud kulud (välismõjud)

• Tooted ei ole kindla kvaliteediga; moraalirisk ja kindlustuspettused

• Teenuse ja hüvise kättesaadavus (tsüklilisus talv/suvi) ja jätkuvus (maapood, väike turg)

• Turu püüdlus maksimeerida heaolu ei taga soovitavat jaotust gruppide ja indiviidide vahel

• Ratsionaalsuslõksud (motivatsioonipuudus, puudub vastutus oma tegude eest)

majanduse riiklik reguleerimine (3)

Reguleerimise suunad:

• Majanduslik reguleerimine - suurendada turu efektiivsust

• Sotsiaalne reguleerimine - ettevõtete köitumise kontroll sotsiaalse õigluse eesmärgil

• Administratiivne regullerimine  - valitsyse tulude kontroll ja avaliku, erasektori rolli ja vastutuse kontroll ja reguleerimine

sektorite sisesed ja vahelised muutused (3+2)

Sektorisisesed muutused (põllumajanduse teisenemine): talundite muutuv suurus; tootmisstruktuuri muutused (nt rapsi ärajätmine); konkurentsisurve.

Struktuurimuutuste põhjused:

• Tooteinnovatsioon: uued tooted.

• Protsessinnovatsioon: vähem kulukad tootmisprotsessid.

• Asukohainnovatsioon: kapital liigub madalamate tootmiskuludega paikadesse (mõjutas Eestit 2008, Euroopa tootmine liikus Hiinasse, Bangladeshi, Vietnami).

Sektoritevaheline muutus: hõive nihkub põllumajandusest (3%) ja tööstusest (20%) teenustesse; tertiaarsektori 3 teenuste tüüpi (vt küsimus 34).

konkurentsipoliitika eesmärk

ettevõtete konkurentsireeglite kehtestamine (kartellid, monopolide kontroll)

sektoriaalne struktuuripoliitika

• Struktuuripoliitika: mõjutatakse majanduse toimimist mõnes sektoris, regioonis või majandusharus.

• Tööstuspoliitika: defineeritud ja piiritletud erinevalt. Eesti näide: 10-15% ümarpuitu viiakse välja töötlemata.

• Rühmatöö mõtted: rapsi mürgitamine, väikeettevõtetele laenugarantiid (oma maja tagatiseks), riigieelarve tasakaaluks institutsioonide vähendamine.

Regionaalpoliitika (4)

• Struktuuripoliitika alaliik, esimplaanil on regionaalne mõõde, turule orienteeritud alati

• Igasugused meetmed, mis üritavad vähendada regionaalseid ebavõrdsusi.

• Peamine ülesanne: juhtivate keskuste ja mahajäänud perifeeriate majanduslik lähenemine, ressursside optimaalne paigutus.

• Eesti: regionaalsed erinevused on liiga suured; viimane regionaalstrateegia 2015-2020 (eesmärk põhivajaduste tagamine Eesti erinevates osades), õppejõu hinnangul ei tööta neist ükski. Tallinnasse koondumine

Stabilisatsioonipoliitika (5)

• Nõudluse juhtimise poliitika: ühiskond võtab vastu meetmeid majanduse tasakaalustamiseks.

• Stabilisatsioonisihid (ideaal): madal tööpuuduse tase, stabiilne hinnatase, tasakaalustatud maksebilanss, majanduse pidev reaalkasv.

• Instrumendid: riigi kulutused (maksud, laenukoormus); turupoliitika instrumendid (palga- või hinnakülmutamine, otsene hinnaregulatsioon).

• Kokkuvõte: sageli märkamatu; räägitakse kriisi ajal; täisprogrammina liigselt sekkuv.

• Valitsussektori funktsioon: inflatsiooni pidurdamine, ekspordi/impordi tasakaal.

Rahapoliitika

• Riigi keskpanga tegevus

• Eesmärk tagada raha püsivus

• Instrumendiks on ainult reaalne rahapakkumine
  
  Rahapakkumise piirangud: kinnisvaraturg enne 2008

sotsiaalpoliitika

• Sotsiaalse süsteemi kujundamise instrument

• Riik peab atgama hüvise õiglase jaotuse ja samas säilitama põhiseaduslikud vabadused

• Eesmärgid: inimeste sotsiaalne truvalisus, kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaoolu, tagada õiglus 

Kondratjevi lained ja edasiarendused, majanduskasv ja kriisid (4)

• Majandustsükli faasid: tipp, langusfaas, madalseis, tõusufaas.

• Praegu on 6. Kondratjevi laine.

• Kriiside näited: 2008 Lehman Brothersi kokkukukkumine ja masu (uuri rohkem!); 1992 hüperinflatsioon Eestis, majandus kahanes 40%.

• Majanduskasv Eestis: 1995 kasv, 1997 rekord 10,8%; arengut takistab vananev rahvastik, oskustööjõu puudus, väljaränne, sõjad, maksud, Tallinnasse koondumine, võlad; soodustab start-up'id (Bolt), demokraatia, e-residentsus, välistööjõud, kõrgharidus.

eesti üldine majanduskeskkond

Konspektist: majandusvabaduselt maailmas 8. (koos Taani, Rootsi, Norraga); võlakoormus kasvab, 2026. aastaks 26,4% SKP-st; palju ehitusinvesteeringuid, vähe „tarku“; põlevkivi tootmises maailma TOP 10 (kütteväärtus 30%); EL-i keskmine tunnitasu 2024: 33,5 eurot; ostujõud kasvab tulumaksumuudatuste tõttu; umbes 3% hõivest põllumajanduses, 20% tööstuses; 10-15% ümarpuitu eksporditakse töötlemata; regionaalsed erinevused liiga suured.