Mittemetallid KT2

1 MITTEMETALLIDE OMADUSED

  • Millist tüüpi keemilised sidemed seovad aatomeid mittemetallides? 

    kovalentsed sidemed

  • Miks mittemetallid üldreeglina ei juhi hästi elektrit? 

    Kovalentsed sidemed ei võimalda elektronide vaba liikumist, mis on vajalik elektri juhtivuseks.

  • Millised kristallivõre tüübid võivad esineda mittemetallides? Too nende kohta näiteid. 

    molekulvõre - väävel

    Aatomvõre - teemant/grafiit

  • Milline on aatomvõre struktuur 

    • kõvade mittemetalliliste ainete puhul? Too näide.

      Kõvade mittemetalliliste ainete puhul on struktuur ruumiline.

    • pehmete mittemetalliliste ainete puhul? Too näide.

      Pehmete mittemetalliliste ainete puhul on struktuur kiuline või kihiline.

  • Millised mittemetallilised molekulaarsed lihtained on tavatingimustes 

    • gaasilises olekus? Too näide.

      Vesinik H2; lämmastik NO3; hapnik O2

    • tahkes olekus? Too näide.

      Jood  I2; Väävel S8

  • Miks on kloor tavatingimustes gaasilises, 

    • aga väävel tahkes olekus, kuigi mõlemad elemendid asuvad samas perioodis? 

      Kloor (Cl2) on tavatingimustes gaasilises olekus, kuna selle molekulid on nõrgalt seotud

        ning neil on madal keemistemperatuur.

      Väävel (S8) on aga tahkes olekus, kuna selle molekulid on tugevamini seotud ja

        moodustavad kristallvõre, mis nõuab suuremat energiat, et neid eraldada.

    • broom vedelas, aga jood tahkes olekus, kuigi kõik nad koosnevad kaheaatomilistest molekulidest? 

       Broom (Br2) on vedelas olekus, kuna selle molekulide vahelised sidemed on piisavalt nõrgad, et võimaldada vedelat olekut, kuid piisavalt tugevad, et hoida neid lähedal. Jood (I2) on tahkes olekus, kuna tema molekulid on omavahel tugevamini seotud ja moodustavad kristallvõre.


2 ALLOTROOPIA

  • Mis on allotroopia? 

    Erinev arv aatomeid molekulis: näiteks hapnik, mis võib esineda O2 ja O3 kujul.

  • Millised on kolm allotroobitüüpi?

    1.Erinev arv aatomeid molekulis: näiteks hapnik, mis võib esineda O2 ja O3 kujul.

    2.Erinev molekulide paigutus kristallis: näiteks väävel, mis võib esineda rombilise (α-väävel) ja monokliinse (β-väävel) struktuuriga.

    3.Erinev aatomite paigutus kristallis: näiteks süsinik, mis võib esineda teemandi ja grafiidi vormis.

  • Mille poolest erineb teineteisest järgmiste allotroopide struktuur: 

    • tavaline hapnik ja osoon?

      Erinev aatomite arv

    • rombiline ja monokliinne väävel?

      Erinev molekulide paigutus

    • teemant ja grafiit? 

      Erinev aatomite paigutus

  • Miks on grafiit üsna pehme, teemant aga väga kõva aine, kuigi nad on sama elemendi allotroobid? 

    Nende aatomite paigutus on erinev

  • Too näide allotroopia kohta, kus elemendi lihtainelises

    • kristallis on erinev aatomite paigutus.

      Teemant ja grafiit

    • molekulis on erinev arv aatomeid.

      Hapnik ja osoon


3 MITTEMETALLIDE AKTIIVSUS

  • Millest sõltub mittemetallide aktiivsus? 

    Mittemetall on seda aktiivsem mida elektronegatiivsem on tema element

  • Millised on kõige aktiivsemad mittemetallid? Miks?

    Need mis on perioodilisustabelis üleval paremal, sest nende elektronegatiivsus on kõige suurem

  • Kuidas sõltub elemendi keemiline aktiivsus 

    • aatomiraadiusest ja miks?

      Mida väiksem aatomiraadius seda suurem on keemiline aktiivsus

    • elektronegatiivsusest ja miks?

      Mida suurem on elektronegatiivsus seda suurem on keemiline aktiivsus

  • Kuidas muutub elementide elektronegatiivsus perioodilisustabelis? Miks? 

    Vasakult paremale suureneb, rühmas ülalt alla väheneb. Mida rohkem on aatomite vahel kovalentseid sidemeid seda püsivam ja väheaktiivsem on molekul.

  • Milliseid mittemetallilisi elemente nimetatakse poolmetallideks? Miks?

    Räni Si, getmanium Ge, arseen As, antimon Sb, ja tellur Te. Nendel on nii metallilised kui ka mittemetallilised omadused

  • Miks on molekulaarne hapnik tunduvalt vähem aktiivne kui kloor, kuigi hapnik on kloorist elektronegatiivsem? 

    Hapniku vahelised kovalentsed sidemed on tugevamad.

  • Miks on N2 keemiliselt väga stabiilne aine?

    Kolmiksideme pärast


4 OKSÜDATSIOONIASTE

  • Miks moodustab enamik mittemetalle ühendeid nii negatiivsetes kui ka positiivsetes oksüdatsiooniastmetes? 

    Võime võtta ja loovutada elektrone.

  • Millega on määratud mittemetallilise elemendi 

    • minimaalne oksüdatsiooniaste ühendites? 

      rühmanumber -2

    • maksimaalne oksüdatsiooniaste ühendites? 

      rühmanumber

  • Selgita, kuidas saavad lämmastik, fosfor jt VA rühma elemendid moodustada oksüdatsiooniastmes III ühendeid. 

    Hapniksidemetega

  • Miks pole hapnikule iseloomulikud positiivsetes oksüdatsiooniastmetes ühendid? 

    sest hapnik on üks elektronegatiivsemaid elemente perioodilisustabelis

  • Kirjuta aine valem, kus mittemetallil

    • on positiivne oksüdatsiooniaste

      tavaliselt ei esine

    • on negatiivne oksüdatsiooniaste

      F⁻

    • on maksimaalne oksüdatsiooniaste

      ClF₆

    • on minimaalne oksüdatsiooniaste

      HF

  • Kirjuta aine valem, kus hapnikul on oksüdatsiooniaste 

    • –I.

      H2O2

    • –II.

      OH


5 MITTEMETALLIOKSIIDID

  • Mis on levinuimad mittemetallilised elemendid maakoores? Milliste ühenditena nad põhiliselt esinevad? 

    Soolad: Si, P, Halogeenid

    Lihtainena: väävel, süsinik

  • Millist tüüpi keemilised sidemed esinevad mittemetallioksiidides? Põhjenda. 

    Esinevad kovalentsed sidemed, sest mittemetallioksiidid moodustuvad mittemetallli ja hapniku vaheliste kovalentsete sidemete kaudu

  • Milline tuntud happeline oksiid ei reageeri veega? Miks? 

    SiO2, sest selle struktuuris puuduvad hüdrolüüsitud ränihappe ioonid.

  • Mille poolest erinevad neutraalsed oksiidid teistest mittemetallioksiididest? 

    Neutraalsed oksiidid ei reageeri veega ega muuda lahuse PH-d

  • Selgita vääveldioksiidi ja lämmastiku põhiliste oksiidide (NO ja NO2) tähtsust keemiatööstuses. 

    SO2 - veepuhastus

    NO ja NO2 - katalüsaatorid, HNO3 tootmine

  • Miks tuleb vältida lämmastiku oksiidide sattumist heitgaasidena atmosfääri?

    Õhusaaste, happelised vihmad 


6 HAPNIKHAPPED

  • Miks on 

    • süsihape H2CO3 palju nõrgem hape kui väävlishape H2SO3, kuigi hapete valemid on analoogilised ja mõlemas on elemendi oksüdatsiooniaste IV? 

      Molekulaarne struktuur on erinev

    • lämmastikhape HNO3 palju tugevam kui lämmastikushape HNO2, kuigi mõlemad on lämmastiku hapnikhapped? 

      HNO2 puhul on lämmastikul väiksem oksüdatsiooniaste

    • H2SO3 nõrgem hape kui H2SO4, kuigi mõlema happe koostises on väävel?

      H2SO4 puhul on väävlil kõrgem oksüdatsiooniaste

  • Miks vask reageerib kontsentreeritud väävelhappega, kuigi ta asub pingereas vesinikust paremal? 

    tänu väävelhappe tugevatele oksüdeerivatele omadustele ja mitmeastmelisele reaktsioonimehhanismile.

  • Millised saadused tekivad vase reageerimisel 

    • kontsentreeritud lämmastikhappega? 

      Vase nitraat. Reaktrioon on intensiivsem

    • lahjendatud lämmastikhappega?

      moodustab vase nitraadi. Reaktsioon ei ole nii intensiivne


7 MITTEMETALLIDE ESINDAJAD

  • Milline element on kõige levinum 

    • maailmaruumis?

      H

    • atmosfääris

      N2

    • maakoores?

      O

  • Milline aine on kõige madalama sulamis- ja keemistemperatuuriga heeliumi järel?

    H2

  • Millist kahte mittemetalli lihtainet eraldatakse õhust fraktsioneeriva destillatsiooni abil?

    N2 ja O2

  • Nimeta kaks mittemetalli elementi, mille ühendid on olulised väetised.

    N ja P

  • Kus kasutatakse 

    • lihtainelist mittemetalli?

      Hapnik - hingamine

    • grafiiti tänu tema heale elektrijuhtivusele?

      Elektritööd

    • räni tänu tema headele pooljuhi omadustele?

      Transistorid


8 SAAMISVÕRRAND

  • Kirjuta reaktsioonivõrrand, mille tulemusel saadakse

    • lihtaineline mittemetall

      C+​O2​→CO2

    • mittemetallioksiid

      S+O2​→SO2

    • hüdriid

      N+3H2​→2NH3​

    • hapnikhape

      H2​S+3O2​→2H2​SO4​


9 LIHTAINE REAKTSIOONIVÕRRAND

  • Kirjuta reaktsioonivõrrand, kus lihtaineline mittemetall 

    • on redutseerija.

      H2​+Cl2​→2HCl

    • on oksüdeerija.

      Br2​+2I−→2Br−+I2​

10 MITTEMETALLIOKSIIDI REAKTSIOONIVÕRRAND

  • Kirjuta reaktsioonivõrrand, kus mittemetallioksiid reageerib 

    • aktiivse metalli oksiidiga.
      CO2​+CaO→CaCO3​

    • leelisega.

      SO2​+2NaOH→Na2​SO3​+H2​O

    • veega.

      CO2​+H2​O→H2​CO3​